Millised on plussid, miinused ja riskid? Best Marketing küsis veebispetsialistidelt:
1. Millal peaks ettevõte kasutama kodulehe ülesehitamisel avatud koodiga tarkvara (open source CMS nagu Wordpress või Joomla), millal tellima veebilehe sisuhaldusmootori rätsepatööna veebiarendajalt? Wordpress ju areneb ja uueneb pidevalt ning on kasutaja jaoks tasuta, veebiarendajalt mootorit tellides peab aga iga uuenduse eest tulevikus eraldi juurde maksma.
2. Mis motivatsioon on üldse veebiarendajal pakkuda oma kliendile kodulehe jaoks vabavara (Wordpress)? Arendaja / agentuur teenib ju selle nö poolfabrikaadi pealt vähem?
3. Milline platvorm on kliendile turvalisem – kas rahvusvaheliselt kasutatav vabavara või mõnest agentuurist raha eest tellitu? Agentuur võib ju tegevuse lõpetada, pankrotti minna – kes siis vastutab ja veebiplatvormi edasi arendab?
4. Kas on tõsi, et tänu sotsiaalvõrgustike populaarsusele kodulehtede tähtsus väheneb? Vaata OKIA blogi. Kui palju on mõtet üldse kodulehte arendada, kui kodulehe funktsiooni täidab tulevikus äkki hoopis Facebook?
René Lasseron, Saurus, partner:
Vabavara vs tasuline sisuhaldusmootor?
Lõviosa veebisaitide haldamiseks ja ehitamiseks sobib üks või teine valmis sisuhaldustarkvara, olgu too siis kinnise või avatud lähtekoodiga. Pigem on küsimus konkreetse tarkvarapaketi ja tema arendaja jätkusuutlikuses. Kindel ohu märk on olukord, kus tarkvara baasil pakub teenust vaid selle välja töötaja, mitte laiem hulk ettevõtteid. Avatud lähtekood annab tarkvarale palju juurde, kuid pole võluvahend. Turul on mitmeid levinud suletud koodiga CMS-e, samuti võib leida küllaga hingusele läinud open-source projekte.
Rätsepatööna tasub veebisaiti tellida juhul, kui tegu on unikaalse ja äriprotsessi hõlmava lehega. Näiteks netipanka CMS-i baasil ei ehita.
Veebiarendaja motivatsioon pakkuda vabavara?
Wordpress on tegus ja üldlevinud tasuta blogimismootor, mis sobib ka lihtsamate veebisatide haldamiseks. Veebiagentuuri üheks motivaatoriks võiks tuua Wordpressi kui arendusvahendi efektiivsuse, samuti kasutusmugavuse. Rahulolev klient ja hästi sujunud projekt kaalub üle kallima softi edasimüügist saadava vahendustasu. Tänu Wordpressi tuntusele on sellel baseeruvat teenust ka lithsam müüa.
Turvalisus?
Ma ei vastandaks vabavara ja kommertstarkvara, vaid kordaks vajadust hinnata tarkvara jätkusuutlikkust. Enese tarbeks sisuhaldustarkvara arendust tellida ei ole mõttekas, va juhul, kui tegu on väga spetsiifiliste nõuetega. Samas kui seda teed minna, siis üldjuhul kuulub säärase arenduse lähtekood tellijale. Kui eeldada, et tehtud töö baseerub mõnel levinumal arendusplatvormil nagu näiteks Zend Framework, on üsna tõenäoline, et mõni teine programeerimismeeskond suudab seda vajadusel edasi arendada.
Kodulehed vs sotsiaalvõrgustikud?
Arvan, et kodulehekülgede tähtsus lähiaastatel ei vähene. Sotsiaalvõrgustikke kasutatakse hetkel turunduses edukalt olemasolevate lehekülgedele külastajate suunamisel. Lihtsamate veebisaitide tehnoloogiline platvorm liigub üha enam veebipõhiste teenuste suunas: uued saidid luuakse kasutajate endi poolt mõnes online-keskkonnas nagu Wordpress.com, Edicy.com või Sauropol.com. Ka Facebooki puhul on vaid aja küsimus, mil sealsetele page‘idele lisandub võimalus oma kujunduse ja domeeninime määramiseks.
Veebihaldustarkvarade osas saab üha olulisemaks integratsioon erinevate sotsiaalmeedia platvormide, autentimislahenduste ja andmevahetusstandarditega. Tuleviku CMSid muutuvad omamoodi raamistikeks, mis võimaldavad erinevatest allikatest pärit andmeid ja teenuseid siduda ühtseks veebikeskkonnaks.
Epp-Kristiina Keerov, veebiturundaja:
Vabavara vs tasuline sisuhaldusmootor?
Veendunud vabavara pooldajana soovitaksin 90% juhtudest just tasuta CMS-i. Suur osa ettevõtetest hindab oma veebivajadusi ja turvariske üle, pealegi on tasuta asjadel (näiteks Joomla) tuhandeid arendajaid ja seetõttu ka võimalused täpselt sinu jaoks sobiv komplekt mooduleid kokku panna väga head.
Tasulise lahenduse peale tasub mõelda aga siis, kui tegemist on reaalselt „suure“ ja kriitilist tähtsust omava asjaga, näiteks ehitatakse portaali kui äriettevõtet, kogutakse ja säilitatakse delikaatseid isikuandmeid, veebileht on seotud laoarvestuse ja raamatupidamisega või on põhjendatud kahtlus, et sinu lehe mahatõmbamine võiks häkkerkonnale prestiižiküsimuseks osutuda.
Need lahendused, mis toodetud rätsepatööna ja sinu vajadustest lähtuvalt, võimaldavad veidi rohkem panustada ka kasutajamugavusele – see on nagu kataloogist aluspükste ostmisega. “One size fits all” võib toimida 90% juhtudest, aga nende 10% jaoks, kes väga ebastandardses suuruses, ei ole tulem ikkagi sobiv. Just sinu jaoks loodud asi sobib ju alati paremini, ent võib olla ebamõistlikult kulukas juhul, kui sina ja su vajadused on tavalised (aga samas olla ainus variant, kui oled väga eriline).
Veebilehte enda ettevõtte, toodete, teenuste ja tegemiste tutvustamiseks kasutav keskmine organisatsioon peaks aga vabavaraga väga kenasti hakkama saama. Kui agentuurist sisu- ja muud lahendust tellida ei taha, soovitan aga konsultatsioone ikka kasutada: enamik veebilehti ei ebaõnnestu mitte tehnilistel, vaid sisulistel põhjustel.
Veebiarendaja motivatsioon pakkuda vabavara?
Vabavarana saadud CMS ei tähenda, et sellega tööd ei peaks tegema või et tulemus kvaliteetne ei jääks – sisustrateegia, kujundus, veebi jaoks sisu tootmine, lokaliseerimine jne on tegevused, millega sellegipoolest soovitaks tegelema või vähemalt konsulteerima palgata agentuuri. Altex näiteks ei arenda ise välja sisuhaldusmootoreid (vaid kasutab vajadusel partnerite abi), ent suudab vajadusel kõigil ülalnimetatud küsimustes abiks olla, sama on ka mitmete teiste väga heade agentuuridega – ka Velvet ehitab olemasolevatele lahendustele, samuti enamus väiksemaid agentuure. Enamikel (e)turundusagentuuridel ei olegi olemas majasisest arendajaskonda, mistõttu nad teenivadki muudelt „pehmete väärtustega“ teenustelt. Motivatsiooni taha ei jää seega miski.
Turvalisus?
Milline platvorm on kliendile turvalisem - see sõltub konkreetsest arendajast ja konkreetsest lahendusest. Jätkusuutlikkuse osas on vabavara kindlam, samas turvariskid võivad olla suuremad. Korralik arendaja tagab dokumentatsiooni, mis võimaldab kliendil edaspidi arenduseks uusi partnereid kaasata – näiteks on WebMedia mitmete suurte süsteemide taga ilma, et pankrotioht kummitaks või keegi teine hiljem tööd üle võtta ei saaks. Oluline on valida partner, kelles kindel saad olla. Lisaks tasub alati küsida võimalikult palju küsimusi ja suur osa elementaarsest oskusteabest ka oma meeskonda tuua.
Kodulehed vs sotsiaalvõrgustikud?
Kui sinu eesmärgiks on B2C müük ja tegemist laiatarbe- või trendikaubaga, on sotsiaalvõrgustikes nähtavuse tagamine pea vältimatu. Kui sa aga müüd väga spetsiifilisi, näiteks B2B teenuseid või tooteid, või kaupa-teenuseid, mis pigem kõrgemat hinnaklassi eeldavad, on ostuotsuse tegemine pikk protsess ja eraldiseisev veebileht annab võimaluse piisava taustainfo ja usaldusväärsuse tagamiseks.
Pealegi võib oma kodulehe omamine olla inimressursi mõttes palju odavam, kui sotsvõrgustikes edukaks saamine ja sellena püsimine (mis nõuab reaalset ja suurt investeeringut töötundides – see ei saa olla sekretäri ülesanne muude jooksvate asjade kõrvalt).
Oma veebilehte ei pea tingimata iga nädal uuendama, Facebookis ja sotsiaalmeedias laiemalt „pildil püsimiseks“ on aga vaja igapäevast suhtlust kasutajatega. Ja kui su meeskonna hulgas juba pole inimesi, kes nii ehk naa blogivad, kirjutavad, suhtlevad, promovad jne, ei saa sunniviisiliselt ka entusiasmi tekitama hakata. Nii et tasub mõelda ja endalt küsida, kas sa tõesti suudad hakkama saada ja kvaliteedi tagada. Kui jah, anna tuld. Kui ei, ära parem poolkõva vorsti kah tootma hakka.
Tõnu Runnel, Edicy tegevjuht, Eesti Internetikonkurss 2009 võitja:
Vabavara vs tasuline sisuhaldusmootor?
Veebiarendajalt mootori tellimine on minevik. Teisalt on Wordpress, Drupal, Joomla rohkem spetsialistitooted. Iga uuendus tuleb ise paigaldada, turvalisuse tarbeks peab pidevalt ise tööd tegema. Ka kasutusmugavus on madal, mistõttu ei saa ka neid soovitada.
Ainumõistlik lahendus on täisteenused nagu Edicy, Webnode, Squarespace. Nende peale saab ehitada ükskõik millise disainiga kaasaegsete võimalustega veebilehe. Uuendused ja turvapaigad tekivad jooksvalt, kasutaja on nende teenuste korral lõpuks ometi tehnoloogia tundmise vajadusest vaba.
Veebiarendaja motivatsioon pakkuda vabavara?
Veebiarendaja, kes üritab standardtoote eest raha võtta, sureb paratamatult välja. Mida veebiarendajalt oodatakse, on abi disainimisel, turundamisel, seadistamisel ja erisüsteemide loomisel. Nii teenib kokkuvõttes rohkem, püsikulud on väiksemad ning klient õnnelikum.
Turvalisus?
Milline platvorm on kliendile turvalisem – kindlasti mitte väikese kasutajaskonnaga ühe-büroo-platvorm vaid üleilmne laia kasutajabaasiga täisteenus. Vabavara või täisteenus - see on aga juba detailiküsimus, mis sõltub kliendi tehnilisest võimekusest ja vajadustest.
Kodulehed vs sotsiaalvõrgustikud?
Hüpoteesi, et “ühel päeval jõuab kätte aeg, mil kodulehti tänapäevases mõistes ei ole enam vaja ning kogu tegevus istub sotsiaalmeedia kanalites” järgi täna otsuseid langetades saab surma. Tuleviku ennustamine on aga tänamatu töö. Üks on aga selge juba palju aastaid - ainult kodulehest ei piisa, SEO, sotsiaalmeedia ja e-mail on möödapääsmatud lisamõõtmed. Nagu ka netist üksi ei piisa - vaja on enamustes ärides jätkuvalt ka postiaadressi ning telefoni.
Kaupo Kalda, OKIA, loovjuht:
Vabavara vs tasuline sisuhaldusmootor? Turvalisus?
See, et Wordpress või Joomla on tasuta, on vaid asja üks tahk. Kõige olulisem on turvatunne: kodumaised väikesed veebifirmad võivad iga hetk oma poe kinni panna (mida juhtub paraku üsna tihti) ning ükski konkurent pole naljalt nõus või suuteline sinu lehte edasi arendama. Oled peaaegu nullis tagasi, veebipartner ei tõsta telefonitoru ja hakkad asjaga otsast peale. Samuti ei suuda pisikesed kohalikud 1-2-mehe arendajad konkureerida arenduse kvaliteedis ja mahus maailma suurimate vabavarade, nende standardsuse, metoodikate ja kasvõi tehnilise otsimootorite optimeeritusega (SEO).
Hea vabavara on standardne, tasuta ja tasuta uuendatav (ka 3a pärast on sul moodne tarkvara) ning omab rohkelt valmismooduleid mida loob tohutu arendajate kommuun üle maailma ja saab kasutada tihti arenduste põhjana. Päris nullist tehtav rätsepatöö peaks VÄGA põhjendatud olema, sest on väga kallis ning ei paku kunagi sellist lähtefunktsionaalsust nagu vaja.
Veebiarendaja motivatsioon pakkuda vabavara?
Me kalkuleerisime OKIA’s läbi – korralikuks kvaliteetarenduseks kuluks IGA aasta minimaalselt 0,5-1 miljonit krooni. Pidevalt, iga aasta. Litsentside hinnad on suhteliselt väikesed, kodumaine turg väike. Kliendid peaksid selle kõik kinni maksma. Seega on win-win seis – vabavara on kõigil odavam kasutada, nii kliendil kui arendajal.
Kodulehed vs sotsiaalvõrgustikud?
Mis puutub kodulehtede kadumisse, siis see on nii ja naa. Koduleht kindlasti jääb, ka kaugemas tulevikus, vähemasti suuremate brändide ja spetsiifiliste rakenduste (keerulised andmebaasid ja toimingud) osas, paljudele aga pigem korraliku visiitkaardina.
Kui kuulata soovitust „püüa kala seal, kus ON kala“, liigub osa kommunikatsioonist / kliendisuhtlusest sotsiaalvõrgustikesse. Seega pigem on nii, et mõningane tähelepanu raskuskese võib lähiajal muutuda sotsiaalmeedia kasuks, kodulehed ise ära ei kao.
Väga oluliseks saab kodulehe / sotsiaalmeedia lõimumine ja nn pika kontakti (pikk kontakt on näiteks Facebooki fänn, Twitteri lugeja, RSS-i või uudiskirja tellija) püüdmine. Mida varem sellest aru saadakse seda parem.
Priit Kallas, DreamGrow Digital / Sevenline:
Vabavara vs tasuline sisuhaldusmootor?
Enamusel Eesti ettevõtetel ei ole vajadust rätsepatöö järgi veebiehituses. WordPress ja natukene kohandamist ajab asjad ära ilmselt rohkem kui 90 protsendil. Sama kehtib ka e-poodide kohta. Väga head tasuta või paarisaja dollarise hinnaga vahendid on saadaval ja oma jalgratast pole mõtet leiutada. Vähekese pealehakkamise juures on võimalik pea kõik vajalikud teenused tasuta või väga odavalt kätte saada. Samas tuleb mõelda, et arenduspartnerit on vaja ka nende vahendite kasutamiseks. Seega tundub võitev kombinatsioon olevat avatud ja laia kasutajaskonnaga tarkvara ning hea arendaja.
Veebiarendaja motivatsioon pakkuda vabavara?
WordPress töötab ja saab kiiresti paika. Peaaegu iga vajaduse jaoks on lahendus olemas. Kasutajabaas on miljonites. Arendaja teenib arendamise pealt ja võib kindel olla, et asi töötab. Kui ilmneb vigu, ei pea ise lappima tormama. Kui aga piisavalt ei teeni, siis otsigu uus ärimudel, sest kliendile kinnise süsteemi pakkumine tundub juba natuke petukaubana.
Turvalisus?
Miljonite kasutajatega avatud koodiga veebihaldussüsteem on kliendile igati kasulikum. Kui arendaja peaks parematele jahimaadele minema, siis on kindel, et keegi teine võib teatepulga vaevata üles võtta.
Kodulehed vs sotsiaalvõrgustikud?
Kodulehtede tähtsus väheneb kindlasti, aga päris ära nad ei kao. Põhjuseks see, et alati leidub eriti tähtsaid turundusinimesi, kes arvavad, et inimestel pole muud teha, kui nende veebi imetlemas käia. Samuti paistab neil olevat arusaam, et klient peab nende juurde tulema, mitte nemad kliendi juurde minema.
Siiski kodulehtede tähtsus väheneb oluliselt. Kodulehtedest saavad allikad materjalile, mida levitatakse sotsiaalsetes võrkudes, kuid inimesed lahkuvad harva koduseks saanud sotsiaalsest võrgustikust ja piirduvad enamasti vaid keskkonnas nähtava infoga. Väga suured ettevõtted on võimelised looma kodulehti, mis lihtsalt oma kasutajate arvu tõttu suudavad elama jääda ja kogukonna moodustada. Ühe sellise näitena võib tuua Delli IdeaStorm‘i. Need keskkonnad on aga pigem erandid. Väikesed ja keskmised ettevõtted hakkavad oma infot edastama peamiselt sotsiaalvõrgustikes ja sealt jõuab mingi osa kasutajaid ka nende kodulehele.
Usun, et pilve liiguvad ka tugiteenused ja CRM, mis on tarkvaraliselt oluliselt keerukamad kodulehtedest. Seetõttu on nende outsource‘imine isegi mõttekam, kui kodulehtede puhul.
