Mõnus nädalavahetus Otepääl ning ring ümber Pühajärve tõid mulle meelde uudise Pärnumaalt, kus kaheksa valda tutvustasid eelmisel nädalal 250 km pikkuse romantilise rannatee ideed. Idee, mis on kantud koostegemise vaimust, tundus esmapilgul väga põnev ja ajakohane: algse mõtte järgi ühendab romantiline rannatee endas teid ja radu, teenindusasutusi, kultuuri-, ajaloo- ning loodusväärtusi ja -sündmusi, mis jäävad Pärnumaa kaheksa valla piiresse.
Edasine hakkas mind aga kahtlema panema: „Kõigil majutusettevõtetel on võimalik oma senisele kujundusele või tootearendusele lisada midagi romantikaga seonduvat, olgu siis menüüsse, tubade kujundusse või pakutavatesse valmispuhkustesse. Ettevõtjad saavad toota ja arendada oma tooteid-tegevusi ning külad, seltsid, organisatsioonid, muuseumid, vallad, ettevõtted ja üksikisikud siduda oma ettevõtmisi kõnealuse temaatikaga,“ kirjutab Pärnu Postimees.
Ja kui sellele lisati, et romantilise rannatee aasta suursündmuseks peaks saama hapukurgifestival, oli mu jahmatus täielik.
Kõigepealt pani mind mõtlema romantilise rannatee sihtgrupp. Kas tõesti on Eestis ja meie lähinaabrite hulgas piisavalt palju romantikuid, kes sooviksid võimalust külastada 250 kilomeetri pikkust rannateed? Või tekitatakse midagi eriliselt romantilist, mis võiks paljude Euroopa romantikute külgetõmbenumbriks saada ja seeläbi nad Eestisse tuua? Igatahes on tegemist üsna kitsa niššiga ning ainult Eesti ja Läti turistidega on raske hakkama saada.
Saan aru projektis osalejate põhjendusest, et seda piirkonda iseloomustav rannakalurikultuur on hääbumas ja otsiti midagi muud, mis võiks rannateed iseloomustada. Kindlasti on romantika üks võtmesõnadest, kuid tõenäoliselt on ka palju teisi, millele oleks võinud panuse panna. Lugedes aga teenustest ja sündmustest, mis romantilise rannateega peaksid seostuma (lisaks eelpool nimetatutele veel rannarahva käsitööpäev, ratsavõistlus, ilusa muusika festival, taaskasutusturg, Mihkli laat, Põhja-Liivimaa festival, kohaliku toidu koolituste sari), siis tundub küll, et juba olemasolevatele teenustele on üritatud leida ühte katust. Või siis hoopis olenemata nendest?
Minu meelest on see turunduses üks üsna levinud viga: sõnumis pakutakse välja midagi erilist, kuid tegelikult toode või teenus on ikka seesama, mis varem või kõikidel teistel. Ja klient näeb sellise trikitamise üsna kiiresti läbi.
Peaks ju nii konkreetse positsioneeringu korral olema toodete ja teenustepakett sellest ja ainult sellest lähtuv, mitte nagu artiklis väidetakse „kõigil majutusettevõtetel on võimalik oma senisele kujundusele või tootearendusele lisada midagi romantikaga seonduvat, olgu siis menüüsse, tubade kujundusse või pakutavatesse valmispuhkustesse“. Kardan, et mõne muudatuse tegemine menüüs või tubade kujunduses on küll ettevõtjale lisakulu, kuid oluliselt romantilisemaks tema muidu tavalist majutusasutust ei tee.
Allikas: www.turundusproff.ee/blog
