Mõnus medaliline suusaelamus Otepäält on selja taga, kuid nii mõnegi jaoks jääb kripeldama mõte: mis oleks olnud siis, kui suur osa suusatippudest siiski kohal oleks olnud? Nooruke suusatuur ja olümpiaaasta lähenevad väljakutsed on meie koduse, küll tipptasemel korraldatud võistluse, positsioneerinud mõningate kriitikute arvates lausa „külavõistluseks“. See on valus seis iga turundaja jaoks.

 
Analoogne on klassikaline Pepsi ja Coca võitluse näide, kus Pepsi oma „for the new generation“ lähenemisega positsioneerid Coca joogiks „for the old generation“. Või Riia käitudes Baltikumi metropolina positsioneeris end kui Baltimaade pealinn lükates Tallinna ja Vilniuse automaatselt teisejärgulisteks „mittepealinnadeks“.

Turundaja jaoks on see õudusunenägu. Niisuguse konkurendi poolt positsioneerimise ohvriks võib ootamatult saada igaüks. Mida sellises olukorras teha?

Minu arvates on üheks parimaks mõttelõngaks siin Al Ries ja Jack Trouti positsioneerimise teine reegel: kui sa ei saa olla esimene omas kategoorias, siis loo uus kategooria, kus Sa oled esimene.

Otepää MK etapp kui parim koht (ja aeg) koondiste katsevõistluste korraldamisel enne suurvõistlusi; Tallinn kui Läänemere disainipealinn vms.

Kindlasti aitab niisugust kiirreageerimist nõudvat olukorda vältida brändi positsioneerides sellise positsiooni otsimine, mis on nii suur, et suurem enam olla ei saa. Olgu selleks siis Eesti esimese asemel Euroopa esimene või moevaldkonna asemel loomemajandusest rääkimine või õlleturu asemel joogitööstuse rõhutamine.

Ainus konks on sellise positsiooni tõsiseltvõetavus. Kas sisu ikka kannab välja?

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

Nädalavahetus Kuressaares pani mind mõtisklema taas kord turunduses üliolulise teema peale, milleks on eristumine. Seda eriti turul, kus toimub hinnasõda, nagu Saaremaa spaades sel sügisel.

Kuidas on Saaremaa põhitegijad end täna positsioneerinud? Meri ja Rüütli on suured kompleksid, laia teenustevalikuga. Saaremaa Valss parima mudaraviga. Grand Rose luksuslik ja eksootiline. Arensburg hubane ja privaatne. Johan naturaalne ja hooliva teenindusega. Saaremaa hotell Mändjalas aga eristub thalasso tüüpi spaaga.

Põhimõtteliselt püütakse üht ja sama tüüpi klienti, kelleks on kas Soome turist või jõukam eestlane. Ja toimuv hinnasõda peegeldab selgelt, et tegelikku klientide vajaduste põhjal eristumist ei ole toimunud.

Mina olin oma perega nädalavahetuse Johan Spa-s , kus oli igal hetkel tunda, et nad teenindavad nii, nagu tahaksid, et sa järgmisel korral tagasi tuleksid. Samas teadsin, et olenemata sellest otsustan järgmisel korral tõenäoliselt mõne muu koha kasuks. Miks siis?

Väikelapse vanemana soovin ma leida kohta, kus lisaks arendavate mängudega laste mängutoale oleks olnud õues ka piiratud alal laste mänguväljak. Toas peaks olema lahedalt ruumi ka lastevoodi(te)le, mis oleks loomulikult hinna sees nii, nagu ka lastetoa või õue lastehoid mõneks tunniks päevas. Veekompleksis ootaksin vahvaid kummiloomi, sooja veega madalat lastebasseini, söögikohas laste toole iga laua juures koos lastele sobiva toiduvaliku ja nõudega. Seda loetelu võiks iga väikelapse vanem pikalt jätkata.

Sellises kohas võiksin eeldada, et kogunevad ka paljud väikeste laste vanemad ning mu pisipõnnil oleks kindlasti mõni omavanune mängukaaslane. Samas olen veenudud, et vanemate laste vanemad või ilma lasteta külastajad väldiksid niisugust spaad kindlasti.

Aga see ongi ju hea positsioneerimise alus, kas pole? Leida sihtgrupp, millel on erilised vajadused ning läbi sellele grupile lahenduste pakkumise luua oma kliendile väärtust ning vältida läbi selle otsesesse hinnakonkurentsi sattumist.

Usun, et korralikult oma sihtgruppide vajadusi analüüsides on võimalik ka sellel turul leida sihtgruppe, kelle jaoks teenuse saab kujundada nii, et nad selles kindlasti lisaväärtust tajuksid. Ja lisaväärtuse all pean ma silmas tõelistele vajadustele lahenduste leidmist, mitte vaid erinevate spaa protseduuride kombineerimist ja sellele paketi nime andmist.

www.turundusproff.ee