Reeglid on lihtsad: iga ettekande tegija saab aega täpselt 6 minutit ja 40 sekundit ning ettekande pikkus on limiteeritud 20 slaidiga. Tagamaks, et kõik esitlused ühtviisi kasulikud oleks, oleme seekord seadnud oma tingimused ka teemadele. Iga pechakuchalane peab esitlema üht edukat internetiturunduse kaasust (case studyks võib olla kampaania, veebiarenduse projekt, sotsiaalmeedia lahendus vms). Selle väikese ajaga tuleb anda lühiülevaade olukorra taustast ja turusituatsioonist, töö eesmärgist, strateegiast, (loov)lahendusest ja tulemustest. Lõpunoodiks aga hinnang sellele, mida on teistelgi sellest õppida.

PECHA KUCHA sessioonis esinevad:

Priit Kallas, DreamGrow: “KSA silmakeskus – kuidas testimise ja katsetamisega saab kampaaniast palju välja võtta”. Alapealkirjaks “Rahamasin” : )

Priit Kallas – LinkedIn; DreamGrow: blogi, twitter;

Kui teha kampaania kampaania järel, ei saa sa piisavat kasu – investeerid kogu aeg uuesti samadesse asjadesse.

KSA silmakeskus pakub laseroperatsioone, turunduse eesmärk tuua inimesi veebi operatsioonile registreeruma.

Dreamgrow kutsuti appi, esimese asjana hakati tuunima AdWordsi – vana info pandi kinni ja hakati mõõtma, mis reaalselt töötab ja mis mitte. Koostasime kampaanialehe ja suunasime inimesed sinna: juba see, et kampaanialehed tööle pandi, tõusis conversion rate 2x.

AdW’s lisati märksõnu, testiti nende toimivust ja eemaldati mittetoimiv kraam.

Alustuseks on CTR 5% kandis, nüüdseks on see tõusnud 12% juurde ja olulised märksõnad on ka 45%’se CTR’ga.

Juhul, kui te ei mõõda conversion rate’i ja ühe inimese maksumust ning kasu, raiskate te raha ja ignoreerite ehk tegevusi, mis on tulemuslikud.

Testimiseks pange ALATI välja 2 lahendust – osadele üks, teistele teine ja see võimaldab viletsad lahendused välja visata. Abiks ka Google Website Optimizer, mis aitab tuvastada parimaid lahendusi.

Rusikareeglid alati ei kehti toimivuse osas. Näiteks soovitatakse panna inimesed oma kogemusest rääkima – panime video ja pildi välja. Eesti kasutaja seas enamvähem võrdsed (conversion ~130 juures). Segmenteerimisel selgus aga, et venelaste seas oli efektiivsem pilt (mitte video, nagu ootasime). Suur probleem on ka vormid – inimesed ei tea, mis on nende prillimõõdud. Tegime vormid ümber ja andsime vastused ette, konversion tõusis taas oluliselt.

Pidevalt on uuendatud ja parandatud reklaame, kampaaniaid, veebe ja conversion tõuseb pidevalt. Väga heaks kanaliks osutus ka FaceBook, ehkki AdW on parem

Alustasime conversion 0,85% pealt, lõpetasime conversioniga 4,68%.

Parimatel päevadel on veebi efektiivsus üle 1500% parem kui enne optimeerimise alustamist.

Henrik Aavik, Veebipartner:”Remarketing ehk uuesti turundamine”

Henrik Aavik profiil LinkedInis; Veebipartner: koduleht

Juhtub, esmamulje ei ole piisav. Avaldasin reklaami, aga selle nägija ei ostnud midagi  Täna sellest räägimegi:

• Mängisin valedele sõnumitele
• Kuidas see käib
• Kellele ja mis sellest kasu on?

Vajadus: saada kontakt inimestege, kes on reklaami näinud ja kelle pale oled juba raha kulutanud – nüüd vaja seesama kodanik tagasi tuua ja ostma panna.

Remarketing vastab põhilistele küsimustele:

• kuidas näidata reklaame ainult neile, kel on huvi su toodete vastu?
• kuidas neile näidata seda mitu korda (kordus soodustab oste)?

Tehniliselt on see lihtne – kui inimene käib te lehel, paned talle cookie külge. Esmalt lisa kood kodulehele, teiseks pane AdWordsis audiencides need koodid sihtrühmadena tööle.

Hiljem, kui kasutaja lahkub te veebist ilma ostmata, saate neid jälitada – ja teie lehel käinud inimestele saab näidata Google content networki raames teistel veebilehel viibides teie reklaame (Google network, youtube jne)

Toimib lihtsalt:

• too klient kodulehele
• märgista ta
• näita talle edaspidi reklaami

Kui klient on huvi üles näidanud (su veebis käimisega, näiteks), on tema toomise peale kulutatud raha võimalik taasväärtustada.

Bännerite CTR on madalam kui märksõnade puhul. Adwords ei anna visuaali edasi, teine on praktilisem. Kasutada tasub sama kampaania piires mõlemaid vahendeid. Inimesele, kes KSA lehel käis, näeb pidevalt näiteks KSA reklaame – see veenab teda kaubamärgi/toote usaldusväärsuses.

70% ostukorvidest netis hüljatakse – vaadake, mis oli korvis hülgamise ajal ja too kasutaja oma veebi tagasi (kasuta teavet, mis teda huvitas).

Tele ja internet töötavad suurepäraselt koos: reklaami teles ja anna reklaamitud küpsis läbi veebi tagasi.

Ka kontaktivormi täitmisest loobunu on võimalik tagasi tuua.

Thankyou lehed ehk vormi täitmise järel näidatavad lehed on alahinnatud: neid tasub müügiks rohkem ära kasutada, sest on hea conversioniga.

Google Androidi telefonimüügil selgus, et thank you page kaudu promotod toodete ROI oli 2x kõrgem keskmisest.

Hea remarketingi eelduseks on korralik analüüs!

Andri Viiand, Altex Marketing:”Estonian Air Google AdWords kampaaniast”

Andri Viiandi profiil LinkedIn’is; altex marketing: koduleht, blogi, FaceBookis

altexil on 90 ettevõtte adwords kontod hallata. Suvel tegelesime EstonianAiri otsimootoriturundusega – nii PPC kui SEO tööd. altex on Google certified ettevõte ja teeb reklaame mitmes keeles.

Klient EstonianAir on ka varem tegelenud otsimootoriturundusega, konkreetne kampaania kestis 3 kuud, oli keskmine (suured kampaaniad on altexis miljonilise eelarvega)

Töö eesmärk: suurendada tellimust, tõsta kodulehe külastatavust.

Lisaks – leida kõige paremini toimivad ja efektiivsemad märksõnad.

Töö eesmärgi mõõtmine käis läbi AdWordsi enda vahedntite (eraldi seadistused analyticsis). Kampaania oli kolmes riigis, neljas keeles. Sihtisime reklaame piirkondade ja linnade kaupa.

AdWords on selline asi, mis peaks pidevalt jooksma – altex näeb asja nii, et peaks olema baaskampaania ja kui on eritooted ja erihinnad, peaks seda AdWordsis kajastama.

Tegevusplaan – konsultatsioon, kw research, reklaamide copy

Mida tehti: alamkampaaniaid 7, erinevaid reklaame 113, märksõnu 725, reklaamgruppe 33.

Eelkõige sai kõigi reklaamidega hakkama ikka altex ise, aga tähtis oli, Estonian Airi erinevate riikide turundusjuhid aitasid kaasa ja käis tihe koostöö.

• Keskmine tellimuse väärtus tõusis üle 20%.
• Kolme kuuga pandi GAw tulemusi tootma, klient jõudis arusaamale, et AdW peaks olema pidevalt käigus.

Edaspidiseks:

• Soovitame EstAiriga rohkematesse riikidesse minna, kasutada rohkem otsimootoreid peale Google.
• Ärge vaadake adwordsi kui kampaaniakanalit, vaid kohta, kus olla pidevalt kohal. Eriti rahvusvahelisele ettevõttele on AdW suurepärane tööriist.
• Oluline on kasutada proessionaalide abi, optimeerida maandumislehed ja pange oma Twitteri konto altexi twitterikataloogi kirja ja registreeriga oma blogi blogikataloogis, mis on ka altexi oma.

Rode Luhaäär, Splash Digital: “Teeme Ära 2010″ kampaaniast internernetis

Rode Luhaääri profiil LinkedInis; Splash Digital: koduleht

Youtube video ka kaasusest:

Click here to view the embedded video.

TeemeÄra2010 talgukampaania kommunikatsioon: suurepärane tiim, lahe kogemus!

Kandev idee: soov muuta kodust Eestit paremaks. See tähendab ka puhtamaks.

2008 toimus prügikoristuskampaania 50 000 inimesega, 2009 mõttetalgud 11 000 inimesega, 2010 tehti talgukampaania.

Eesmärk: leida üles talgute korraldajad, talgulised ja soodustada nende koostööd ning tugedada talgutraditsioone kui sellist.

Meeskond oli kirju, spetsialistidest meedia ja avaliku sektori ning ettevõteteni.

Kanalid:

• tele
• raadio
• reklaamid paberil
• välireklaam
• erimärgistusega tooted (leib ja kali)
• internet

Veebis oli keskseks kohaks koduleht, bännerid ja logod (wmg), online kommunikatsioon, twitter ja FaceBook:

• Kodulehel sai igaüks talguid algatada ja talgutele registreeruda, millest moodustus interaktiivne Google Map. Samas ka põhjalikud tugimaterjalid ja bännerid ja logod jagamiseks (kõik suured portaalid tulid kaasa, ka inimesed ise olid aktiivsed jagajad).
• Online kommunikatsioon – pressiteated, üleskutsed, blogid ja foorumid. Ka inimesed ise said evangelistideks ja jagasid infot oma kanalites. Palju ja tähtsad olid intervjuud, mis meediale anti.
• E-posti puhul kasutati partnereid (masspost 200 000 läbi RoosaElevandi), Swedbanki kliendid jne.
• Twitteris oli oma infovoog, kasutati postituste tähistust nende jälgimiseks.
• FaceBookis loodi oma eriväljanägemisega lehekülg, mida ei promota. Inimesed tulid fb’sse läbi tele ja kasutajate, ise promo ei teinud.

Inimesed olid aktiivsed, talgupäevast tehti reportaaze FB’s, see toimis ka tugikanalina.

Osalisi 31229 inimest, 1130 talgukohta, veebis 38 000 kasutajat, 2100 fb’s, 283 twitterit, 3762 google otsingut, 606 online jalajälge, tuhandeid pressimentioneid.

Interaktiivne turundus andis võimaluse inimesi kokku tuua ja toimis hästi.

Tulevik: teeme maailma paremaks!

Kaarel Oja, Media Contacts: Starmani sügiskampaaniast 2010 “Starman Start”

Kaarel Oja profiil LinkedIn’is; Media Contacts Estonia: LinkedIn

Taust:

• telefone 427K telefoniklienti
• 300K kaabel-tv klienti
• 180K kaabelmodemi klienti

Turg jaguneb Starmani, Elioni ja STV vahel – teles juhib Starman, telefonis Elion jne, ent üldiselt on seisud ühtlustunud.

Turul tarbija otsustab valikute ja hinna järgi – mis kanaleid ta telekasse tahab, millist netti vajab ja palju see maksab. Hinna ja kvaliteedi suhte osas eelistatakse kolmikpakette.

Uus idee Starmanil paketist vabanemiseks – vali ise, mille eest maksad. Paned Starmanis ise oma paketi kokku.

Kasutati Facebooki, telemeediat ja otsingut ning muud digimeediat.

Sõnumiks oli, mida läbi formaadi ja staatiliste lahenduste kommunikeeriti, et on uus viis ja on valik kohas, kus seda seni olnud pole.

Kampaanias osales mitmeid agentuure, lõppformaat oli interaktiivne lahendus, kus kasutaja sai ise reklaami lõppu juhtida.

Eeltöö: eelmise päeva reklaam toob järgmisel päeval palju veebiotsinguid. See aitas telefonimüügi ja klienditeeninduse tööd.

Online reklaam, erinevalt, annab valdava osa tulemustest esimesel päeval.

Rich media full screen lahenduste tulemusel nägime, et interaktsiooni määr tõusis – 66% ja interaktsiooni aeg 74%.  Onlines vaadati klippe 97% rohkem kui Euroopa keskmine ette näeks.

Tulemused:

• võrreldes 2009ga tõusis CTR 2,5x, CR 3,5x tehingute arv 4x. Erinevalt 2009 aastaga aga ei pakutud erisoodustust, vaid müüdi toodet täishinnaga.
• Aastaga on ühe lepingu hind langenud 80%.
• Kehtivad põhimõtted:
• õigesti ajastatud, õigesti ajastatud kanpaania saab hea tulemuse
• sihtimine on oluline
• teada tuleb, miks see nii juhtus ja kuidas seda saaks tulevikus korrata.

Kris – väga hea ja tempokas ettekanne, palju infot slaididel – tutvuge kindlasti presentatsiooniga kunagi hiljem veebis!

Martti Nõu, Flashgarden: “TTÜ veebileht”

Martti Nõu profiil LinkedInis; Flashgarden: koduleht; blogi; Twitter;

Ettekanne on TTÜ veebilehe projektist projektijuhi seisukohast – proges Saurus, kujundas Velvet.

Stardipositsioon: kõik oli väga halb (uuendamata 6-7 aastat, struktuuriüksustel olid oma alamveebid, keeruline oli haldajaid aidata, sest platvormid ja serverid erinesid jne), asi sai ainult paremaks minna.

Eesmärk:

• Koondada kõik internetis laialiolevad veebilehed ühe domeei alla.
• Tänapäeva standarditeke vastav kood ja sisu
• Luua uus kujundus, mis mõjuks värskelt
• Luua kujunduspõhi alamveebidele, et kasutatavusloogika oleks kasutaja jaoks sarnane ja äratuntav
• Halduses: ühtne platvorm, haldajate koolitus, luua lisaks asutuse loogikast lähtuvalt struktuure.

Saurus CMS sobis ka oma lihtsuse poolest. Teine eesmärk oli kujunduses lähtuda TTÜ stiiliraamatust ja harida haldajaid.

Veebisisese otsinguna kasutati Google Custom Searchi – kui su sisu on ülikooli otsingus leitav, on see ka üldises Googles leitav.

Alamveebid on tänaseks seotavad oma stiilidega ja omanäolised, ehkki sarnased. Struktuuriüksustega üritasime ühtsemat joont hoida.

Regulaarselt korraldatakse haldamise koolitusi, blogi ja maililisti abil teavitatakse haldajaid arendustest, muudatustest jne.

Tulemused aastaga:

• Unikaalseid kasutajaid – 48k -> 68K
• otsimootoritest 30K -> 56K
• Turundusosakonna võimalused paranesid info suunamiseks ja analüüsiks
• 200st haldajast on ligi pooled koolitatud

Õppida saab sellest:

• Veeb ei ole kunagi valmis, kõik areneb või laguneb.
• prijekti tuleb hoida raamides, kõike korraga korda ei saa.
• Tuleb varustada end argumentidega juhtkonnaga vaidlemiseks.
• Pole vaja heituda, kui teised ei jga su entsiasmi
• Vastuseis uuendustele on loomulik
• Kasutaja loogika VS asutuse loogika
• Sisu peaks haldama inimene, kelle juures sisu tekib.

Armin Tüll, WSI Online:„Pereettevõttest rahvusvaheliseks suurfirmaks“

Armin Tülli profiil LinkedIn’is; WSI Online: koduleht, Twitter, FaceBook

Kampaania idee lihtne: 1 fänn FB’s annab 1 krooni Pelgulinna sünnitusmajale. Idee win-win-win. Soov koguda kuu ajaga 100 000 krooni. Panna mõtlema turundajad sellest, mida FB’s saaks rohkem ja teisiti teha. Võidavad Pelgulinna sünnitusmaja lapsed, WSI kui ettevõte ja inimesed, kes kaasa löövad, saavad moraalse võidu.

Strateegia:

• sheeri,
• sõprade teavitamine
• personaalne kähenemine et käivituks
• fb reklaam

Kampaaniat toetavad bännerid, Pelgulinna enda PR-teade, oma tuttavate teavitamine jaka konkurendid, kes teemat arendavad.

Kampaaniale loodi FB bännereid, oma landingpage, väike emotsionaalne video.

2 päeva on kampaania üleval olnud (see lansseeriti samal ajal uue kodulehega):

• FB’s liitujaid on 2500
• 35 “like” keskmine per postitus
• 4x suurem kodulehe külastatavus
• Osalejaid – 79% naised.
• 6 kommentaari FB walli postitustele keskmiselt
• palju tagasisidet ja feedbacki
• Kaotajaks on vaid konkurendid

Õppida tasub, et sotsiaalmeedia muudb jätkuvalt suhtlust ja turundust, sotsmeedia loob hea platvormi, julgege katsetada ja proovida!

Kampaania jätkub ka täna.

Hegle Sarapuu, Trinidad Consulting

Hegle Sarapuu profiil LinkedIn’is; Trinidad Consulting: koduleht, blogi, Twitter

Juttu tuleb valusatest kogemustest ja sellest, mida teha, et tuleks kasutatav veeb. Ja teeme nii, et ma pärst ei pea ütlema, et I told you so.

• Kaasa valdkonna spetsialiste – mootorsaage müües kaasa mootorsaage tundvaid eksperte, muidu teed korraliku keelelise või protsessilise ämbri.
• kaasa klientidega kokkupuutuvaid inimesi (näiteks sekretärid, klienditugi) – leia infovajadus ja kitsaskohad. Muidu järgmine kord ei kaasata sind. Pane info veebi selle kohta, mida kasutajad päriselt ka vajavad!
• Kaasa projekti edukust mõjutavaid inimesi ja osapooli (ülemusi, spetsialiste, kadetsejaid) – küsi nendelt abi, sest see uus veeb saab nii palju kriitikat, et kukub läbi.
• Kaasa tellija igapäeva töösse või nõua enda kaasamist, kui oled tellija. Muidu sind ei kaasata, sest tegid seda, mida ei tahetud ja teenusepakkujana võib su töö jääda vastu võtmata.
• Lepi kokku edu kriteeriumid kohe projekti alguses – näiteks kas ja kes ja kus kiidab, kas väheneb surve klienditoele jne. Iga lahendus, mida sa teed, vali selle järgi. Vastasel korral leitakse, et veeb on mõttetu kulu ja kasutu.
• Joonista põhiline navigatsioon kõigepealt ja kasuta seda läbi kogu projekti. Hea navigatsioon on kõige alus, muidu hakkad pookima erinevaid alamlehti juurde, lisad nuppe ja veeb valgub laiali ja keegi ei leia sealt midagi üles.
• Tee prototüüp – joonista koos kliendiga paberile ja prototüübi ka lihtsamad lehed (kontrolli, kas nupud on olemas jne – annab võimaluse näha, kas veeb on loogiline ja kas kasutaja mõistab, mida seal teha).
• Testi kasutajate peal ja leia üles kasutajate jaoks arusaamatud kohad – kõiki ei pea, kasvõi 5 kasutajat.
• Mõõda tulemusi – võid isegi üllatuda, kui head tööd sa teed. Igal juhul saad teada, millised lahendused paremini töötavad ja millised nii hästiei tööta. Muidu ei tea, mis paranes ja kas paranes ja järgmine kord ei taheta enam nii palju vaeva näha, sest “nagunii pole kasu”:

Erki Peinar,ADM: “Milana päevik” – müügihitt sotsiaalsest meediast

Erki Peinari profiil LinkedIn’is; ADM Interactive: koduleht, blogi, Twitter

Taust - Milana – ühe eesti modelli päevik. Tundmatu autor. Tahtsime teada, kas temast saab sotsiaalmeedia abiga teha tunnustatud autorit. Modell ei soovi olla modell igavesti, vaid saada arstiks või advokaadiks.

Soov: kasutada vaid sotsiaalmeediat ja teha sellest bestseller.

Raamatuäri on Eestis väike ja pole justkui suurem asi. Tüüphind on 190eek ja kasum ca 0 eeki.

Milana äriplaan müüa 3000 raamatut, esimesel kuul 500 raamatut, teenida 100 000 puhaskasumit ja jätta selle juures Milana isik saladuseks.

Tugevused: Milana kirjutas hästi, ta oli integreeriv. Sihtgruppsotsmeedias, kus pole Eestis veel jõuliselt raamatuid turundatud.

Nõrkused - Milana on tundmatu jaanonüümne. Eestis müüg tuntud autor. Milana sihtgrupp ei osta raamatuid. Raamat tuleb müüki jõudel, mil raske silma paista. Eelarvet pea polnudki.

Mida tehti (loe Erki ettekandest veebis) – blogi, kaanekujundus, facebook, Buduaar, twitter, kaasasime sõpru jne, tegime viral mänge, lükkasime Youtubes mängud käima, korraldasime üritusi jne. Rahaline kulu sai tahtlikult hoitud all.

Tegime veebi, veebi hind 15000 eek ja on peamine sihtkoht – seda saavad muuta nii Milana kui ka abilised.

Kogu panus sotsmeediasse, telet ja muid kanaleid ei kasutatudki teadlikult.

Auhinnamäng viktoriiniga Milana kohta, 4000 osalejat. Reklaam Milana blogis. Jagati auhindu (lõhnu, tellimusi jne).

Lansseerimise järel mõistsime, et nutikas positsioneering ? tasuta meedia ja tuntus.

Koos EMT ja Indogo Wirelessiga tegime esimese e-raamatu iPhone peale (mugav lugeda ja sai popiks).

Avamisüritusele kutsuti salapärase näoga modelle ja staare.

Tulemused:

• 1. kuu müüdi 1500 raamatut
• aastaga müüdud 3000 raamatut
• kulutused 35000 krooni
• projekti kasum 100 000 eek.
• Sotsiaalmeedia hakkas ise word of mouthi tootma.
• Ja lastele on sel aastal hakatud nimeks panema Milana…

Panustada tuli panustada aega ja pühendunult sotsiaalmeedias suhelda.

Tulevikuks õppetund: olge pühendunud, sotsiaalmeediat peab planeerima ja ainult sotsiaalmeedia võimaldab ka toodet müüa!

• Ettekande info ADM veebis

Kair Käsper, Taevas Ogilvy: “A. Le Coq’i Facebooki fännileht”

Kair Käsperi profiil LinkedIn’is; Taevas Ogilvy: koduleht, Facebook, Twitter

Räägime neljast keisist, kuidas FB kasumlikuks muuta.

Miks FB? AlQ’ga koos otsisime võrgustikke, kus olla lõppkliendile lähedal ja saavutada pikaaegne kontakt.

Keiss 1: toote lansseerimine (Premium Extra):

• tekitada ootusärevust
• kaasata fänne
• tutvustada toodet sotsmeedias
• saada tagasisidet
• Loodi müstiline härra 3, kellega loodi 3 teaser-klippi, et äratada huvi ja tekitada küsimusi. Viimase videoga kutsuti toodet degusteerima ütlemata, mis tootega tegu. Võitjatele saatime (330) tooted katsetamiseks erilahendusega.
• Tulemus – kasuta fänne, erilahendusi, teasereid.

Keiss 2: kuidas tuua virtuaalist inimesi reaalellu?

• Lõime FB fännikaardi, millega sai õllesummeril FB fännibaari koos puhta VIP-wc’ga : )
• Võimendati teemat reklaami näol ja seinapostitustena – 1000 kaarti anti välja ja 1000 inimest käisid punaste kaartidega mööda Õllesummerit ja tekitada buzzi.
• Lisaks andsime fännile lisaväärtuse, mis tekitas wom’i.

Kolmas keiss – toetada A le Coqi müügiosakonda kauplustes hea hinnaga kampaaniate tegemiseks.

FB’sse loodi “hea hinnaga leht”, kus edastati kaupluste hea hinnaga kampaaniate infot – jagasime seda infot ka oma fännide ja kasutajatega. Väga populaarne ja aitab läbi Facebooki ka otseselt müüki suurendada. Samuti fännid osalevad ise ja ütlevad, kus poes saab hea hinnaga asju.

Neljas keiss – kampaania toetamine läbi olemasolevate fännide nähtavuse andmine Maizi tootele ja tekitada kõlapinda. Loodi auhinnamängu tehniline lahendus (pudelikeerutus), valida ise auhind – trikk selles, et auhinna said siis, kui olid kutsunud 3 oma sõpra kampa (3 esimest osalesid koos sinuga auhinnamängus). Esimese kahe nädalaga jõudsime 5000 inimese seinale läbi nende postituse. Samas hoidusime “võid võita, aga jaga-jaga-jaga” sõnumist.

See õpetas meile et:

• vajad head kontakti agentuuri ja ettevõttega. Kaasa kogu meeskonda mõlemalt poolt.
• Kirg uute efektiivsete lahenduste järele on oluline!

Rando Rannus, smartAD: „Tahtsime parimat, kuid välja tuli nagu alati. /V. Tshernomõrdin/“.

Rando Rannuse profiil LinkedIn’is; smartAD: koduleht, Twitter,

Rando ettekande puhul ei ole tegemist best practice case study tutvustusega – Rando toob välja selle, mida ei tohiks teha.

Veebis jääb silma viimasel ajal:

• uudised ja sisu taandub reklaami ees (Delfi, Äripäev, Õhtuleht) – overlay reklaamid panevad sõna otseses mõttes näkku! Sama kehtib ka põhjanaabrite juures ja mujal maailmas…
• Olukord meenutab Aafrika karjuste elu, kes võitlevad rohumaade nimel – mida rohkem kisud, seda vähem tegelikult jääb inimesele.
• Brändid tahavad tarbija armastust, aga tarbija meeleolu on pigem ärritunud. Engagement fail on levinud.
• Tuleviku edu? Less is more. Tuleb turundajatel hakata vähem reklaame näitama ja teha seda sihitumalt: mitte nii palju kui võimalik, vaid õigetes kohtades õige sõnumiga. Näiteks foorumid (koffer), Blog.tr.
• Sihtimise kõrval tuleb mõelda ka reklaamide limiteerimisest – Eesti suured portaalidki peaks hakkama reklaamimahtu piirama (1-7 korda vastavalt uuringutele) – sest nii jõuab ka turundaja sihtrühmale paremini lähemale ja ei ärritaks inimesi.
• Lootus, et aasta pärast me räägime parematest asjadest

12.04.2010 oli kõik ilus ehk normaalne.

14.04.2010 justkui ei juhtunudki midagi – telekas näitas ilusaid lootepilte.

Juhtuma hakkas paar päeva hiljem, kui kullerid ei toonud pakke ära ja teadlased telekas rääkisid sellest, et see võib veel kesta 100 aastat.

• Islandi farmer – loomaarst helistas ja aitas loomi ära peita, mina päästsin sööta. Koos arstiga ehitasime lauda tolmukindlaks, sööt oli viieks päevaks. Edasi hakkasime tapamajadele mõtlema.
• Mart, 31 tootmisjuht – sallid, mis pidid Hiinast tulema, olid valmis, ent ei saanud tulla. Klient teatas, et kui need ei saabu, siis klient ei tahtnudki. Sai sallid õigel ajal kätte, napilt.
• 17.04.2010 – kõik nägid telekast lukus Euroopat ja ka Velveti tootmised olid “ära” ja määramatuks ajaks edasi lükatud. Sven, Rootsi väikesest lennujaamast teatas, et lennujaam on puupüsti täis, rahvas istus lennujaamas ja Sveni kontor tehti lastetoas. Päev hiljem polnud mitte kedagi enam.
• Jan, 65 aastane lendur – istusime sõbraga garaažis ja proovisime, kas oleks võimalik lennata. Panin kiivri pähe ja sõber viskas tolmuimejast tolmu näkku. Ei näinud midagi.
• Triinu, 25 aastane puhkaja – helistasin kõnekeskusesse, ei saanud jutule. Küsisin Facebooki lehelt EstAiri kontolt, sain teiselt kaaskannatajalt paari minutiga vastuse.
• Ian, New Yorkis – ei saanud Londonisse esinema. Teine ei saanud New Yorki. Vahetasime teise seminariga esinejad ära. Tagasisidelehed pole kunagi nii positiivsed olnud.

Tulemus – tavapärased asjad feilisid. Aga muutus suhtumine ja edukad olid need, kes suhtlesid ja viisid need asjad inimesteni.

Velveti Teenusedisaini Töötoad. Küsige julgelt!  http://www.velvet.ee

/kris – whoa, funky!/

: Jaga teistega

Martin Cedergreni online kui ka offline tööd on võitnud auhindu rahvusvahelistel konkurssidel, näiteks on ta toonud koju kaks Cannes Lions’i Grand Prix’d. Klientide nimistusse kuuluvad Carlsberg, Pride, Volvo, adidas, Nike, IKEA, MTV, Nokia, Atari, Thomas Cook ja Yahoo. Žürii liikmena on ta osalenud järgnevatel konkurssidel: D&AD, Cannes Lions, Webby Awards, One Show ja Clio. Tema kohta võib julgesti öelda, et ta kuulub interaktiivse maailma TOP 3 loovisikute hulka.  Enne Åkestam.Holsti töötas Martin loovdirektoriga agentuuris 180 Amsterdam, kus ta tegeles Adidasega, ning AKQA’s ja Forsman & Bodenfors’is.

Ääremärkus: tegemist on semi-live ülekandega Best Internet 2010 konverentsisaalist – põhiline fun jookseb näidetena ekraanil ja sestap pole põhjust loota, et siia blogipostitusse jõuaks kolmanikkugi nähtust. Aga eks selliseid asju olegi palju mõnusam kohapeal ja mitte blogi kiirrefereeringute vormis nautida, nii et – vabandused, meil on siin põnev ja küllap kannatab selle all ka kokkuvõte. Järgmine kord tule seminarile! : )

Vaata kindlasti ka:

• YouTube Intervjuu Martin Cedergreniga CannesLions 2010 raames
• Cannes Cyber Lions 2010 paremad (loetelu PDF’na)
• Åkestam Holst koduleht
• Martin Cedergren Twitteris: martincedergren

“Tere! Minu nimi on Martin.”

I’ve been around for 15 years with this and it hasn’t been as interesting as it is now – after the melting point now, it’s not possible to say what’s happening in few years. 10 years ago everyone thought NOKIA is a super company and Apple as a phone company was not realistic: now we have iPhone and it’s normal. Times are interesting and the time in Cannes Lions this year was interesting, too. Juries consisted of people from 25 countries – and we were supposed to agree in things within a week… Thankfully, we had the World Cup and Brits losing!

Cannes is red carpets, as you know. But to sit in the jury is really painful, because you sit there going through details for days. It was easy when you were supposed to rate a banner, it took 10 seconds, but with new solutions – like an application for iPhone – you have to use it in order to judge it.

So, what came out of this painful week this year, are few insights that I’d like to share with you. 8 trends of 2010, seen from the point of view of the jury

MÄRKUS: lisatud allapoole videotena!!!

NÄITED Martin Cedergreni presentatsioonist:

Kena inimesena sain 30min enne ettekannet Martin Cedegreni käest eelinfot selle kohta, milliseid keisse ta täna näitab. Nii et JuuTuubi videod said siia nüüd siva ette valmis otsitud – ma muidu ehk nii kärme poleks Sellest ka need läbusisestused pealkirjade all, et stailidega jama ei tuleks (juhtus eelmise ettekandega, nagu osa reaalajas vaatajaid ilmselt märkas).

Oma personaalsed täiendused panin lõppu ka, valik tehtud selle alusel, mis Eesti turundajaid võiks teoorias loksutada. Aga nagu arvatagi, on enamus neid ilmselt juba näinud ka

Livertising – Samsung Shakedown

Agentuur: From Stockholm With Love, Sweden.

• http://www.samsungshakedown.com/competition
• 17 mobiili klaaslaual, veekanistri kohal betoonpõrandal
• Nagu lõbustuspargi masin, kus paned raha sisse ja püüad käpaga mänguasja välja tõmmata.
• Telefon vibreeris kui sellele helistada. Igal on oma number.
• Striimitakse laivis saidile. Eesmärk ajada telefonile helistades see vibreerides liikuma üle lauaserva.
• Kui telefon kukkus maha sinu kõne peale, said selle endale.
• Ükshaaval vibreerisid telefonid üle laua ja kukkusid kas veeanumasse või betoonpõrandale.
• Live-eksperiment

Kampaania toimus mitu korda ja tekitas päris palju vastukaja nii onlines kui offlines

Iga kampaaniakord tõi:

• 30 000 telefonikõnet,
• 12 minutit veedeti saidil

Click here to view the embedded video.

Bring it Out – Boone Oakley

Agentuur: BooneOakley, Charlotte, USA (enesereklaam agentuurile)

Click here to view the embedded video.

Smart Use of Ad Media – Aides Graffiti Banner

Agentuur: TB/WA, Paris, France (kondoomireklaam)

• http://www.notsobadforfrenchy.com/aides/zizibanner/
• Ava link ja proovi seda videos (keset ekraani) olevat nokut haarata

Hea näide, kuidas kasutada ära meediat, mis asub väljaspool tavapäraseid bännertsoone.

Useful advertising – Pilot Handwriting

Agentuur: Grey Espana, Barcelona, Spain (Pilot Pen kliendiks)

• http://www.pilothandwriting.com/cyberweb/
• Loodi veebikeskkond, kus said luua oma isikliku käekirja, mida veebis kasutada
• Kirjutasid valmis oma tähed, pildistasid neid ja need loeti veebiapi abil sisse – said parandada, täiendada, rasvasemaks või õhemaks muuta veebis jne. Seejärel salvestasid ja said seda edaspidi kasutada personaliseeritud, sinu käekirjaga koostatud e-kirjade ja e-kaartide saatmiseks
• Lahendus võimaldus asju offlinest onlinesse tuua, mitte vastupidi, ja taastada pisut endisest personaalsema iseloomuga suhtlusest.

Click here to view the embedded video.

Smart use of Data from Social Media – Pride: How Hetero

Agentuur: Akestam.Holst, Stockholm, Sweden

• http://ourwork.se/howhetero_campaign/
• Martin Cedergreni enda agentuur teostas kampaania
• Probleemiks ühiskonnas kehtivad soolised stereotüübid
• Kasutati sotsiaalmeedias olevat infot, et inimestele öelda, KES nad tegelikult on
• Algas küsimusega: How hetero? Aplikatsioon kalkuleeris su “heterokoefitsendi”
• Kasutati FaceBooki peamiselt (quiz api) ja kampaaniaveebi
• Copy oli catchy ja vaimukas, api oli lihtne
• Paari päeva jooksul oli HowHetero Twitteris maailma kõige enam jagatud link, vastukaja oli suur ka blogides ja teistes kanalites

Edu põhjused:

• Vaimukus
• Testida said ennast, oma sõpru ja kasvõi Obamat
• Selle asemel, et “kui homo” küsida, valiti “kui hetero” – lihtsam jagada
• Jagamine tehti mugavaks
• Mudeli eelis on, et testida saad kõike – kui hetero on su tegevus, su inbox, su desktop, su sõpruskond jne
• Keeruline oli FaceBooki puhul see, et idee tuli läbi töötada põhimõttel, et kas mina jagaksin seda? Kui sina ei tahaks jagada, ei tule ka masse taha.

Click here to view the embedded video.

Connect the analog and the digital world – NOKIA, the world’s biggest sign post

• http://www.youtube.com/watch?v=a7rrpwAQVLs
• Suur teadetetahvel Londonis.

Probleem: kui inimesed mõtlevad navigatsioonist, ei mõtle nad NOKIAst ega Nokia navi-toodetest
Enamik vahendeid – gps’, tomtom jne – on väga praktilised, aga mitte meelelahutuslikud ja viivad sind punktist A punkti B ilma, et sa end tegelikult tootega seoks
Lahendus: hakati ehitama maailma suurimat interaktiivset installatsiooni

• Kohale veeti kraana suurte nooltega
• Lisati billboard, mis õpetas kasutama
• Saatsid SMS’i saata navigatsiooni kommunikatsiooniboksile oma sihtkohagasooviga ja signbox näitas tänaval sulle suunda
• Seoti väga tihedalt Google Maps lahendustega, kus kasutajad said lokatsioone ise juurde lisada (lisati tuhandeid)
• Füüsilist intallatsiooni kasutati paralleelselt online ja offline kanalites ning PR oli väga hea projektile

Click here to view the embedded video.

Simple but powerful Showrooms – IKEA FaceBook showroom

• http://demo.fb.se/e/ikea/facebook_showroom/
• Eelarved ei pea olema suured – lahendus võib tulla ka olemasolevate lahenduste pealt, kasutades ära seda, mis sul juba on ja vahendeid, mis veebis juba saadaval
• Eesmärk – laiendada kauplust (Malmö) reaalsetest piiridest pisut kaugemale
• Loodi poe managerile profiil, 2 nädalaga uploaditi tema profiilile 12 fotot
• inimene, kes fotot oma nimega täägis, sai toote omale
• Nõudlus IKEA toodete järgi kasvas kiiresti
• Pildid levisid läbi profiilipostite tuhandete huvilisteni
• Jagati pilte ja linke
• Bännerreklaami asemel suudi inimeed panna vabatahtlikult jagama tooteinfot
• Kampaania sai rahvusvahelist tähelepanu ja on sotsiaalmeedias endiselt kõneaineks, pluss inspireeris paljusid teisi

Click here to view the embedded video.

Mobile is here – Phonebook

Agentuur: Dentsu, Tokyo (Japan) – kliendiks Kodansha (phone book)

• http://www.mobileart.jp/phonebook/award/index_en.html
• Jaapanis on interneti reklaamiosa suurem kui printreklaamil
• Idee: raamat telefonis. Interaktiivne lasteraamat, kus saad osaleda.
• Koostööd tehti kirjastajatega.

***
Erikaasused, millest Martin tahtis rääkida

Chalkbot – Nike

Nike Livestrong; Wieden + Kennedy, USA

• Võitis Cannes Cyber Lions 2010 GRAND PRIX
• Eesmärk levitada vähivastase heategevusliku organisatsiooni (Lance Armstrong eestkõnelejaks) sõnumit
• Tegemist oli täisautomaatse robotiga, mis võimaldas tänavale kirjutada
• Loodi memoriaal vähivastaseks võistluseks – Tour de France tänaval. Said kirja panna, kelle nimel seda teed; mõne vähkisurnud läheduse mälestuseks jne – inimesed said jätta sõnumeid lootusest, armastusest jne
• Üle 20 000 sõnumi kirjutati Tour de France ajal
• Sina saatsid Tweedi ja see kirjutati tänavale – teele, kus sõitsid võistlejad ja mis jõudis ka telesse.

Kaasuse esitlus Youtubes:

Click here to view the embedded video.

Volkswagen – The Fun Theory
DDB Stockholm, Rootsi

• Fun Theory veebileht (ja näited pikemalt ka videotena)
• Võitis Cannes Cyber Lions 2010 GRAND PRIX
• Eestiski palju populaarsust kogunud see projekt (ühtlasi mu Cannesi lemmik)
• Eesmärk: mitte rääkida, kuidas Volkswagen on hea ja tore, vaid praktikas maailma paremaks muuta.
• Volkswagenil on autod, mis on rohelisemad ja ökonoomsemad ilma, et sõidumugavus oleks kannatatud – seda ideed plaaniti promoda läbi maineülekande ja kasutajatega positiivse sideme loomise.
• Projekt teenis teenitult rahvusvahelist meediatähelepanu
• Ja kas ma juba ütlesin, et see on mu lemmik?

Parimad “fun theory” näited kokku kombineerituna YouTubes, eraldi ja ükshaaval kättesaadavad aga FunTheory veebilehel. Youtube klipp sisaldab ka teavet kampaania edukuse kohta, nii et saate sealt vaadat

Click here to view the embedded video.

*************************************************

ÄHHH, ja siis lisaks kõigele panin siia lisastuffi, millest saalis täna ilmselt EI räägita – aga mõned head näited veel Cannes Cyber parematest, mis ülalpool tutvustust ei leidnud

Wrangler Europe – Spring/Summer 2010

KOKOKAKA, Göteborg (Rootsi) for Blue Bell jeans

• Cannes Cyber Lions 2010 – Gold Lion
• Koduleht – Wrangler Europe “Bluebell” Spring/Summer 2010

BlueBell videopromo YouTubes:

Click here to view the embedded video.

Absolut Vodka – I’m Here
Great Works, Stockholm (Rootsi) for ABSOLUT

• Cannes Cyber Lions 2010 – Silver Lion

I’m here – Absolutworld treiler YouTubes:

Click here to view the embedded video.

BRAMMO – Shocking Barack
Crispin Porter + Bogusky, Boulder, USA

• Cannes Cyber Lions 2010 – Silver Lion
• Veebileht Shocking Barack (kampaania kese)

Shocking Barack kaasuse esiltus YouTubes:

Click here to view the embedded video.

Virgin – klipid

Y&R, New York, USA for Virgin Atlantic

• Cannes Cyber Lions 2010 – Silver Lion
• Auhind anti kogu komplektile, st kõigile klippidele koos. Vaata näiteid: Inpatient; Becoming; Massage; Five things ja Beauty Sleep
• Viirusturundus & sotsiaalmeedia erinevate kanalite ärakasutamine

Üks näidetest, BeautySleep, ka siia vaatamiseks:

Click here to view the embedded video.

Burger King – Dollar Holidays

Crispin Porter + Bogusky, Boulder, USA for BurgerKing cheeseburger

• AdWeek artikkel kampaaniast
• Cannes Cyber Lions 2010 – Bronze Lion
• e-kaardid & raha – võitjakombinatsioon

Idee lihtne, 1 USD eest saad osta omale kaardi, mis sinu soovitud adressaadi poole teele pannakse koos 1 dollariga 1 dolts on ühtlasi BurgerKingi cheeseburgeri hind.

Kris kommenteerib – Aasta (või kaks?) varem üritasid nad sama vastuolulist kampaaniat, “Fire meets desire” (Flame cologne)  - ehk lõhnasprei, mis pidavat endas ühendama võrgutuse ja “grillitud liha hõngu”. Ei ole olnud juhust asja nuusutada, aga veebikommentaariumites järgnes sõimav aplaava Igatahes BK ja McD on viimased aastad väga coole asju teinud.

Eternal Moonwalk
Mortierbrigade, Brussel (Belgia) for Studio Brussels

• Cannes Cyber Lions 2010 – Silver Lion
• EternalMoonwalk veebileht - siit koguti videosid

Michael Jackoni surmast sai aasta, Studio Brusselsi kampaania keskendus YouTubele – eternal moonwalk video leidis oma tee nii kirjutavasse pressi kui teleuudistesse. PR kampaania missugune! Rahvas uploadis vabatahtlikult klippe sellest, kuidas nad muunvoogitavad.

EternalMoonwalk video YouTubest (neid on seal veel):

Click here to view the embedded video.

: Jaga teistega

Mike Berry on tuntud Briti digitaalturunduse konsultant, kes õpetab Chartered Institute of Marketingis ja Institute of Direct Marketing´is. Ta on juhtinud mitmeid Euroopa digiturunduse agentuure. Tema kliendiporfelli on aja jooksul kuulunud Procter & Gamble, Chrysler, Marriott, Ford, Ernst & Young, Hyundai jpt.

Vaata lisaks ka:

* Mike Berry LinkedIn profiil
* Mike Berry blogi
* Mike Berry Twitteris

Seoses sellega, et ettekanne on inglise keeles ning sisaldb tõenäoliselt palju vahvaid näiteid, mida siia kopeerida ei anna, siis võib juhtuda, et ülevaade saab olema mitte ainult lünklik, vaid ka äärmiselt pinnapealne.

Allolevad näited on minu personaalne subjektiivne eelvalik – lootuses, et äkki mõnest vähemalt tuleb juttu

- Jeeee (!!!!), just ilmus ekraanile päevakava ja kuus (!) näidet on allolevatest teemaks tulemas. Niisiis avaldan need praegu ära ja lisan hiljem kommentaare ja infot juurde. Tulemas on niisiis Monopoly, BurgerKing, McDonalds, Jessops, IKEA, Interflora.  Lisaks muud ka. Ärge siis videosid liiga vara ära vaadake

***

Social media – uus trend.

Kas sellega peaks kõik tegelema? Tõenäoliselt mitte – kui sul võtab iga tweedi juhtkonnapoolne heakskiit aega kolm päeva, on info sotsiaalmeediakanalites avaldamiseks ilmselt vananenud.

<video> Ekraanil jookseb video maailma arengust ja veebist Värskendatud ja pikem versioon sellest, mis siin:

Click here to view the embedded video.

Žargoon – Interactive

Mõnda aega nimetati online turundust interactiveks, new mediaks, e-marketingiks, online’ks ja nüüdseks on moodsaim termin digital: vahendid muutuvad, piirid hägustuvad ja “uued” asjad on tänaseks “vanad”.

Affiliate marketing:

Jagada müügitulu nendega, kes su tooteid promovad. Oluline ehk isegi kriitiline on korralik jälgimine, et õige inimene saaks raha ja sa ei maksaks mitmele topelt. Vähe sellest, sa pead suutma jälgida, kes tegi reaalse ostu jakustkaudu ta sulle lähenes: sa ei taha kinni maksta tühja liiklust oma saidile.

Jaaa, voila! Kaupo Kalda OKIA’st on kiirtrükkimise meister ja kirjutas ning avaldas “as we sit here” artikli Affiliate Marketing teemadel OKIA blogis!

Hasbro “Monopoly City Streets”

Monopoly on maailma populaarseim mäng, üle miljardi mängijaga maailmas. Kui Hasbro tõi turule uue mängu (lauamäng, ehkki kolmemõõtmeline – mitte arvutimäng!), otsustati kasutada kasutada uusi meedialahendusi demonstreerimaks, kuidas mäng ise ja meie mängimismaailm on muutumas.

Probleem: kõigil on mäng olemas, kuidas panna neid uut versiooni ostma? Sihtrühmaks 12 kuni 17-aastased lapsed uuesti Monopoly armastama ja mängima ja versiooni uuendama. Ka tänased lapsevanemad ei armasta enam nii palju lauamänge, kui varem – arvutimängud võimaldavad lapsel nuppu vajutada ja see ei nõua vanematelt “vaeva” ega aega.

Briif: panna lapsed Monopoly armastama ja kasutada reaalse lauamängu promomiseks uut meediat.

CityStreets launch oli ülimalt edukas, info levis viirusturunduse korras ja info korjas üles ka mitmeid uudistekanaleid.

Mis toimus: kuna nõudlus oli ootamatult suur, tekkis online-lahendusega ka tehnilisi probleeme – mäng vajas uuendamist, parandamist, osa funktsioone tuli maha võtta või uuendada.

Et asi laheneks: partnerlus Googlega. Eelduseks oli, et inimene tunneb Google Mapsi enne mängu mängimist ning Google tugi (Google Maps API’d) oli absoluutselt vältimatu asja teostamiseks, lisaks kasutati kolmanda osapoole tänavainfot mängu tehniliseks lahenduseks.

Teha sai kõike, osta reaalseid tänavaid ning saboteerida objekte jne. Mängu promoti ka offline kanalites – tv ja print, ent mängu põhikanaliks oli suusõnaline reklaam netis.

Kiirkokkuvõtteks – kampaania oli üliedukas:

• 5 mil unikaalset kasutajat, 50% kasutajatest veetis seal pool tundi või enam
• 50% olid valmis ostma lauamängu pärast veebis mängimist (ja mitmes riigis müüdi mäng välja)
• 170miljonit maja loodi kasutajate poolt.
• Klient oli rahul, Google oli rahul

Hasbro “Monopoly City Streets” – viimase aasta maailma kõige enam auhinnatud internetikampaania tõi esimese nädalaga üle miljoni kasutaja.

Kampaania on läbi ja reaalne leht ise on tänaseks suletud!

Hasbro Monopoly City Streets videoesitlus YouTubes:

Click here to view the embedded video.

• YouTube klipp – selgitab, millega on MpCS puhul tegu
• Monopoly City Streets blogi
• Videointervjuu Simon Richingsiga (Tribal DDB London) CityStreetsi sünnist ja taustast

Sportsshoes.com – otsimootoripromo

SEM agentuur Propllernet võttis üle PPC ja SEO teemad – suurendada natural search visibility, traffic and revenue from running-related organic search terms. This meant targeting number one position in Google for the term “runnig shoes”. Increase search sales, cpa target of 7£.

Uus lähenemine – SEO spetsialist otsib võimalusi kogu info pealt, mida klient suudab pakkuda. Lisaks saidi muutmisele ja sisutootmisele tegelesime palju ka linkimisstrateegiaga, kasutades eeluurimisel tuvastatud võtmesõnu. Linke lisasime kataloogidesse, lehtedele, mis uuringu käigus tuvastati jne.

SEO-tüübid leidsid võimalusi, PR-tüübid töötasid ideedega edasi ja püüdsid leida võimalusi SEO-poiste poolt leitud lehtedele linkide lisamiseks ja kommunikatsiooniinimesed tegelesid sisu tootmisega teistesse keskkondadesse (video, tekstid, pildid, asjalik info ja meelelahutus jne).

Sageli on tegu vanakooli “tõsta telefoni ja võta asi kätte” lähenemisega.

Inbound ehk backlinkide hankimine ja suurendamine on Google jaoks kriitilise tähendusega ja sellele keskenduski antud kampaania juures tegevus peamiselt.

SEM osas – analüüsiti ajaloolist conversion data’t, online merchandising mechanism was incorporated into the website (result: 700 000 pages created). Uuringu käigus tuvastati, mida lehel muuta selleks, et konversatsiooni tõsta – tegeleti ka product placementiga veebilahendusega.

• Varem oli Shortshoes.com otsiterminiga “running shoes” Google tulemustes lehel 3.
• Suudeti tõsta end positsioonile 1 2010 aasta veebruaris.
• CPA was reduced from an average of £8.42 down to an average of £6.89
• Esikohal ka BING’i orgaanilises, samuti erinevate PPC otsikanalite makstud tulemustes.

UK Trade & Investment

Eesmärk – tõsta UK firmade eksporti.

Partner: Google

2009 projekt algus – tellimus: “showcase oportunities for exports”. Soovitati kasutada ära juba olemasolevaid vahendeid ja tööriistu ja lahendusi, mis aitaksid ettevõtetel suurendada rahvusvahelist eksporti.

Google API’de kasutamine muutus oluliseks – ühendasime infot, mis kõigile kättesaadav, seitsmest erinevast allikast. Lahendust, kus see on kokku kombineeritud, ei ole varem olemas.

Tulemus: ingliskeelne info teiste turgude kohta UK Trade&Investment lehel.

Täitsid vormi väljad, võtmesõnad, turu, mis sind huvitab jne (inglise keeles), süsteem tõlkis vajaliku info ise automaatselt sobivasse keelde ning andis tulemuseks info, mis ütleb, milliseid võtmesõnu AdWordsis ja SEO’s kasutada, kus riikides neid teemasid otsitakse ja mida maksaks sulle sellele turule sisenemine läbi online vahendite. Põhiliselt panustatigi Google AdWordsile.

Vaata ka: http://www.google.co.uk/intl/en/exportadviser/

Lahendus lansseeriti 2009 augustis ning 3 kuuga saavutas see 22000 unikaalset kasutajat, ületades ootusi 120%’liselt.

Tänaseks on exportadviser laienenud teistesse riikidesse ning Google on täiendanud oma lahendusi, mis võimaldavad kasutajal suhelda ja tutvuda võõrkeelsete veebikeskkondadega kasutaja enda keeles (”Would you like to translate…”)

Burger Kingi “Whopper Sacrifice”

Burger Kingi Whopper Sacrifice ehk viimase aja üks enim laineid löönud Facebooki kampaania ei olnudki äriliselt eriti edukas. Mike näitab, et ka paljud teised ülipopulaarsed viraalkampaaniad tegelikult äriedu ei suurenda;

- Whopper Sacrifice – WWWawards materjalid

- Vaata Whopper Sacrifice Cannes Lion esitlust YouTubes:

Click here to view the embedded video.

Kampaania käigus ohverdasid 10 sõpra (unfriend 10 people), said ühe whopper-burgeri tasuta. Sõpradele saadeti teade, et ta on väärt vähem kui 1/10 burgerit. See teade ilmus ka wallile: Sarah ohverdas Johni burgeri nimel…

Tulemus:

• Kasutajad hakkasid feik-sõprade gruppe lööma, et neid siis eemaldades burgereid saada.
• 233000 inimest ohverdas oma sõpru burgeri nimel, kampaania oli pop USA’s.
• FaceBook keevitas api kinni 10 päeva pärast kampaania algust: FB eesmärk ei ole inimesi kikkida, vaid suhtlema panna ja FB hakkas tasahilju funktsionaalsust eemaldama (kasutades vabandusena privaatsusklausleid  - FB ei avalda sõbrale seda, kui sa ta eemaldad BK application aga tegi eraviisilise info avalikuks).

Igal kiirsöögiketil on sotsiaalmeedias on esindus olema – kogu kampaaniast ja meediakärast hoolimata on BurgerKing on suurte kettide edetabeli viimane (21%), juhib Dunkin Donuts (44%), Starbucks (42%), KFC (30%) jne.  Mis näitab, et isegi, kui sinust räägitakse, ei tähenda see, et sa korda läheks.

Interflora e-mailiturundus

Interflora pobleem – nende e-maile peeti spämmiks, inimesed kulutasid X-summa ja ei olnud altid seda suurendama. Eesmärk; süstemaatiline lähenemine e-mailile ning võimalus Z-sündmuse puhul voucheriga soodustust saades rohkem kulutada.

Mis tehti:

• Kõike testiti
• Personaliseeriti
• Opt-out oli lihtne
• Kui inimesed EI suhelnud või reageerinud, võttis Interflora ise ühendust ja küsis, et kas me eemaldame su oma listist – pakkudes ise inimesele võimaluse Interflora e-mailidest vabaneda
• Iga kasutaja unikaalsust püüti arvestada ja austada
• Õpiti kasutaja käitumismustritest

Vaata lisaks:

• Interflora case-study RedEye kodulehel – kogu oluline info (haa! Ilma reaalsete raha- ja edunumbriteta, muidugi) on siin kirjas.
• Interflora pr-teade New Age konkursi edu kohta
• Auhinna ja “pidupiltide” ülevaade Inteflora blogis

- Millised olid Google Chrome Euroopa lanseeringukampaania õppetunnid;

Jessops

Kuidas Briti fototarvete äri Jessops suutis affiliate marketingi kampaania abil kahe nädalaga müüa oma e-poes 80 miljoni EEKi väärtuses kaupa:

• Väga edukas nii reaalsete kauplustena kui ka on-line kauplusena
• Fotokate hinnakategooria väga varieeruv

Eesmärk: luua afiliaatide võrk, kes oleks kvaliteetne ja tagaks kvaliteetliikluse. Sooviti jõuluperioodiks tõsta liiklust ning konversatsioonireitingut ning mitte jääda Vouchercodes lõugade vahele

Teabeks: http://vouchercodes.co.uk on sait, mis promob kõiki allahindlusi, mis üldse UK turul saadaval on.

Probleem: affiliaatide leidmine keerukas, sest Jessopsi tooted on nišikaup ja ei too ka promojatele tingimata sama palju sisse kui mõne laiatarbeketi promomine, kus tootevalik oleks kirjum.

Briifi täitmine võetigi kaheks osaks – liikluse kohale toomine ja hilisem saidil tehtav konverteerimise parandamine.

Otsiti afiliaate, hariti neid ja hinnati neid ka kvalitatiivsest seisukohast – oli oluline, et majandussurutise oludes see koostöö toimiks. Palju tööd tehti ka selle nimel, et vouchercodes kaudu ei tekiks võimalust toodete lisaallahindlusteks (afiliaaditasu maha võetud jms), ka juriidilises plaanis.

Teada tasub ja õppida sellest, et:

• 509 afiliaati tõi kaasa 300% müügikasvu Jessopi kodulehel, müügitulu tõusis 3,4mil£ pealt 4mil£ peale.
• afiliaadid toovad palju liiklust, aga klikid ei ole müük
• kvaliteet on võtmesõna
• cost per sale vähendab riske müüja jaoks, cost per click on kõige kõrgema kvaliteediriskiga (tasuda volüümi pealt)
• edukad on affiliate programmid, mis baseeruvad partnerlusel
• vajavad väga suuri süsteeme halduseks (träkkimine, komisjonide arvestus, raportid)
• kasu lõikab ennekõike loovast mõtlemisest ja loovast lähenemisest (uued soodustused, lisamotivaatorid jne)

Vaata ka:

• Jessops “Picture Perfect” pr-teade New Media Age Effectiveness Awards 2010 järel – TradeDoubler (agentuur) kodulehel

IKEA iPhone apid

Kuidas IKEA kasutab iPhone’I aplikatsioone mobiiliturunduses:

• Ehitati API ikea kataloogi vaatamiseks iPhones (384 lehekülge sisu)
• Idee on hea – võimaldab “green” ehk rohelist mõtteviisi IKEA kontekstis lähendada tarbijale, aga eelduseks on iPhone olemasolu.
• Pluss on ka, et olemas oli thumbnaili vaade, saad näha full images ja kogu kataloog sinna jõudis
• Miinused – ei ole interaktiivne, ei lisa väärtusi, ei võimalda suhelda, ei ole poe lokaatorit, ei saa bookmarkida lemmikuid, ei võimalda sheerida, 35MB download suurus kui alla laadida tahad.

IKEA iPhone appi väike promo Youtubes:

Click here to view the embedded video.

• IKEA Launches Catalogue As iPhone App – uudis
• CakeGroup – appide arendaja koduleht ja turunduskanal YouTubes

Compare the Market

Hinnavaatluslahendused – võimalus võrrelda hindasid autokindlustusele kindlas piirkonnas. GoCompare, Confused.com ja Money(xxx) pakuvad samu lahendusi:

• Meerkats – markets sõnade sarnasusele mängiti, aktsent lisas isikupära ja huumorit
• Loodi karakter Aleksander (surikaat), kes promos saiti, mis võimaldas hinda võrrelda
• Turule tekkis uus släng – “simples!”
• Loodi uus sait – Compare the Meerkats. com – mis promos comparemarket, ent oli meelelahutuslik ja ei sundinud sind comparethemarket.com lehele minema
• Integratsioon sotsiaalmeediaga (FaceBook jms)

Tohutu PR-väärtus, muutis turu arusaamasid ning võimaldas samu materjale kasutada nii teles kui onlines.

Compare the Meerkat klippe juutuubist (ja see võib tulla ka tänase Cannesi ettekande teemadesse, nii et kiika seminari lõppedes ka toda sissekannet)

Click here to view the embedded video.

Click here to view the embedded video.

Tulemus:

• Liiklus comparethemarket.com lehele tõusis 180%
• wuote figures increased by 80%
• cxost per qwuote was reduced by 73%
• Aleks, surikaat, on nüüd popim kui Jordan (sekspomm Katie Price)
• Turuosa suurenes märkimisväärselt
• Integreeritud platvormid,, tv, veeb, sotsiaal,
• brändi kinnistamine – sarnasus kahe keskkonna vahel on olemas, raha kulutati kahe keskkonna loomiseks päris palju
• Kasutati huumorit, mis tagas kampaania viirusturundusliku efekti
• Karakter, kes on äratuntav – inimesed teavad, et neile see tegelane meeldib ja nad jagavad seda rohkem, kui karakter saab ise ka kaubamärgiks.
• Compare the Market on terminina geneeriline ja kuiv, hinnale keskenduv, Aleksander oli soe ja humoorikas ja pehmendas tegeliku saidi kõvemaid nurki ka.

Viirusturunduse jutt ja vaheklipid saalile pärast kohvipausi:

Federeri klipp tuubis jookseb hetkel ekraanil Uus juutuubi viral – illustreerib, kuidas netis asjad kiiresti toimivad ning näitab, kellega ja millega sa võistled, et nähtavust saada oma kommertsbrändile:

Click here to view the embedded video.

Radio KISS (Bauer Media):

• Ehitas WordPressi abil kodulehe – võitis auhinna kui kõige kuluefektiivsem veebileht.
• Kodukas laienes FaceBook, Twitter, tekitati mobiililahendused

Viirusturunduse puhul loevad nii idee kui ka selle täiuslik teostus ning jagamiskanalid: info peab jõudma  kriitilise (kvaliteet)massini, et kampaania töötaks.

Google & muud uuendused: asjad, millele mõelde homsele mõeldes

Google Instant

Google Instant tutvustus (mmmm, mul on natuke tunne, et ma olen justkui monkey… Tahaks väga hõigata, et me siiski omame netiühendusi ja oleme Googlet näinud viimasel nädalal). Ühesõnaga, Google Instant annab otsitulemused veel enne, kui otsingu oled valmis kirjutanud -> jooksvalt, trükkimise ajal, koos soovitustega otsitermini täpsustamiseks (prefilled suggestions).

Aga funky video koos BobDylaniga:

Click here to view the embedded video.

Gmail Priority

Postkastis (hetkel vaid gmail) võimaldab sorteerida e-maile tähtsuse järjekorras ja õpib koos kasutajaga. Kirju ei liigendata ja reastata kronoloogiliselt, vaid prioriteetide järgi.

(ikka veel on monkey tunne nats)

Click here to view the embedded video.

Ping

Ei püüa olla uus FaceBook, aga mõeldud iTunesi jaoks ja kavatseb kasutada MySpace kasutajaid ära. Mis saab MySpacest, ei tea.

Twitter

Tuli välja promoted tweetidega, Google kasutab ka juba.

ROI

Oluline on sotsiaalmeedias toimuvat mõõta.

Remember: it’s public. Forever.

Mida iganes sa teed, jääb igaveseks alles. Mõtle sellele ja tea, et midagaines su klient (või tema töötaja) teeb, jääb alles. Et su ema näeb, su lapsed loevad kõike seda, mida sa kirjutad.

What The fuck is my social media strategy?

Vaata veebi parem, ma ei hakka ümber toksima, sotsiaalmeedia põhipoindid leiad siit üles.

TIP: Refreshi lehte, alati uus point ekraanil  http://whatthefuckismysocialmediastrategy.com/

FaceBook Places

FaceBook planeerib geopositsioneerimist ja see on seotud ka FaceBook Places ideega, kus oma asukoha näitamine muutub normiks.

FaceBook Places eeldab nutitelefoni olemasolu – seejärel saad selle kätte öäbi FB touch mobile site (Android, Blackberry, iPhone).

Facebookile tuleb anda luba sind positsioneerida – siis soovitatakse sulle lähedalasuvaid kohti, sa saad neid ise lisada, täägida sõpru, kes sinuga koos on jne.

Idee on, et teenus on asukohapõhine ja võimaldab inimestel reaalse asukoha põhiselt suhelda (istun siin baaris, kas keegi on lähedal). Ohuks see, et sinu äraolek on kurjasti kasutatav ka pättide poolt. Samas, enamus inimesi ei pane pahaks, kui teatud ringkond teab, kus nad asuvad ja seda infot kasutavad.

McDonaldsi sotsiaalmeedia

Mida tegi McDonalds, et võitis UK sotsiaalmeedia turunduse aastaauhinna?

Taustainfo:

• SuperSize Me dokumentaal muutis turul olemise keerulisemaks (kohtuasjad, anti-McD liikumine sündis jne)
• Tulemus: turule toodi “balansseeritum” menüü, wrapid ja salatid
• Family time at McDonalds – wrap, näiteks
• Spotify – loovlahendus

Mida tehti:

• UK on McD peamisi turgusid, aga ebatervisliku toitumise teadlikkuse tõustes tekkisid probleemid
• McD korraldas Spotifyd partnerina ja lõi võistluse Flavourfood, mida sai FaceBookis ja onlines mängida

Facebooki api abil sai igaüks valida oma sõbra ja tollele loodi video/laul, kus sõbra nägu oli kaasatud video materjalidesse – seda said oma seinal jagada.

Mikrosaiti ei loodudki, kogu tegevus oli FaceBookis

Flavourhood platvorm on jätkusuutlik ja võimaldab rakendada seda ka teisteks kampaaniateks

YouTubes McDonalds “BigMac chant” (ajaviiteks):

Click here to view the embedded video.

• McDonalds FaceBookis
• McDonalds Twitteris
• McDonalds YouTubes
• MeEncantanta – The Face of a Real Fan (McD kasutas seda sotsiaalmeedias jalka MM ajal – värvi oma nägu lemmikmeeskonna värvi!)

- Millised on UK aasta edukaimad otsimootoriturunduse lahendused.

Vaadata tasub ka:

• New Media Age Effectiveness Awards 2010 (funky online-brožüürike parimatest)
• New Media Agency viral chart -> ekraanil üks näiteid

Tipp-Ex viral näide:

Vaata video lõpuni, kliki shoot/do not shoot ja hiljem, NB!, jälgi interaktiivset lahendust tuubis, kus sa saad video pealkirja kohal ise kirjutada, mida karu tegema peaks:

Click here to view the embedded video.

: Jaga teistega

BestInternet 2010 konverentsi esimene päev: neljapäev, 16.09.2010, kell 15:34 – enamvähem ajakavas.

Ülemaailmselt uuringut Digital Life tuleb lavale tutvustama TNS Emor uuringuekspert Kristina Randver. Uuring viidi läbi 46 riigis üle maailma – alates Euroopa riikidest kuni Aafrika, Aasia, Põhja- ja Lõuna-Ameerika riikideni ning Austraaliani välja. Oma ettekandes räägib Kristina, mida erinevate riikide internetikasutajad internetis teevad ning kuidas nad eristuvad. Miks nad just neid tegevusi teevad? Millised on (tuleviku)trendid? Kellega sarnaneb Eesti internetikasutaja?

Vaata lisaks ka:
> Kristina Randveri profiil LinkedIn’is
> TNS Emor koduleht
> Digital World, Digital Life – uuring aastast 2008

Kristina Randver ettekanne – “Digital Life uuring”

Juttu tuleb parimatest internetikasutajatest. Kõik tahavad olla parimad – naabrist tahaks olla parem, konkurentidest tahaks olla parem…

Milline on seis Eestis?

• Eestis on 1.34 miljonit inimest, internetikasutajaid (6+ vanuses) 880 000.
• 60+ elanikke on ligi 300K, netikasutajaid vaid 67000 (veerand), igal aastal lisandub 10-15000, mis ei mõjuta Eesti kogu internetikasutust.
• 6-14 aastaseid on 114K, internetikasutajaid 105 000 (pea kõik)
• 50-59 seas on netikasutajaid 59%, 40-49% 88% – Eesti interneti kasutajate hulk kasvab noore pealekasvava põlvkonna arvelt

Ajalooline taust:

• 1997 oli internetikasutajaid 10% – kuni24a, kõrgharidusega juhid-tippspetsialistid
• 2001 oli internetikasutajaid 21%, ametnikud ja spetsialistid
• 2005 50% kasutas internetti, lisandusid 35-49 aastased ja lisandus oskus- ja lihttööliste osakaal
• 2010 on käes ja internetist jäävad välja peamiselt pensioniealised

Interneti kasutamine sõltub täna võimalustest ja ka rahast, eriti teatud sihtrühmades.

2000 esimeses pooles oli ka mobiiltelefon harv nähtus, sama asi tõenäoliselt peaks toimima ka internetiga: abi nii kasutamiseks kui tehnoloogiat, mis seda võimaldaks.

Internetikasutajate osakaal kasvab samas rütmis internetiühenduse kasvuga – vahe 2010 on 3% arvutiomanike kasuks vs ühendusega arvutid, aastal 2002 oli vahe 12%.

Mobiiltelefonidega kasutatakse internetti vähe – põhjus lühikestes vahemaades ning traadita interneti heas katvuses. Eestis puudub vajadus olla kogu aeg onlines, sest punkti B ja A vahe on väike ning isegi pikamaatranspordis on wifi olemas (rongid, bussid). Teine põhjus on see, et mobiiliga internetis käimine on suhteliselt kulukas.

Lisaks seadmetele vajab inimene interneti kasutamiseks ka aega: Eesti täiskasvanud elanik kulutab internetis päevas 1:43 tundi (igapäevane kasutaja 3:02) , televiisorile 4:22 tundi, raadio kuulamisele 2:50. Raadio osakaalu tõstab see, et paljudes kontorites on raadio taustaks ja sama kehtib ka autos: tegemist ei ole alati teadliku meediatarbimisega.

Keskmiselt tarbib inimene samaaegselt vähemalt kahte meediat – 1:38 minutit päevas (telekas ja raadio on taustaks muudele tegevustele). Erinevused on ka vanuserühmiti nähtavad – nooremate seas on televiisori vaatamine endiselt väga pop (3:50 päevas), internetti kasutatakse 3:24 minutit, salvestatud muusika kuulamine võtab päevas 2:35.

Eakad vaatavad televiisorit ligi 5 tundi päevas (60+), teisena raadio pea 4h päevas; need, kes kasutavad internetti, kasutavad palju, üle 2h (sihtrühma keskmine on veidi alla poole tunni tänu mittekasutajatele).

Eestlased ja mitte-eestlased on televiisori vaatamises väga sarnased, eestlased eelistavad aga raadiot (4:17 vs mitte-eestlaste 2h). Internet on samalaadses suuruses taas.

Internetti kasutatakse ajaliselt kõige enam tööajal – langus on “kojuminekul” ja siis õhtune kodustarbimine.

Peamiselt tegeletakse internetis…
(on viimase nädala jooksul kasutanud)

• e-kirjad – 82%
• internetipanga kautamine 76%
• otsingumootori kasutamine 72%
• Eesti portaalid ja keskkondade lugemine 69%
• juhuslik surfamine 57%
• sotsiaalmeedia (v.a. blogid) 48%
• vaadatakse fotosid, skype ja msn suhtlus on seal sotsiaalmeedia ja juhusurfamise vahepeal

Trend on selles suunas, et juhuslikkus väheneb ja igaks tegevuseks leitakse konkreetsed sobivad kanalid – uudiseid ei tarbita juhukanalitest, suureneb süsteemsus. Koorumas on selged lemmikud.

Sotsiaalmeedia osakaal, s.h. ka blogide lugemine, kasvab kõige kiiremini! Blogisid on viimase nädala jooksul lugenud iga viies internetikasutaja.

Erinevused:

• Müüt – mehed teenivad raha. Internetis: internetipanka kasutavad rohkem naised
• Müüt – naised on lobisejad. Internetis: mehed kasutab rohkem suhtlustarkvara ja osaleb foorumites-jututubades
• Müüt – telekas ja raadio on naiste rida. Internetis vaatab teleprogrammi/videolõike ning kuulab raadiot rohkem mehi. Mehed teevad internetis rohkem meelelahutuslike ja naised praktilisemate asjadega.
• Müüt – naised armastavad shopata. Internetis: mehi ja naise on enamvähem võrdselt, kes külastab e-poode ja ostab sealt

Eestlased (E) ja mitte-eestlased (mE) tegevuste edetabel:

• E, mE e-kirjade saatmine/lugemine
• E internetipanga kasutamine, mE otsingumootorid
• E Eesti portaalid eja keskkondade lugemine, mE internetipanga kasutamine
• E otsingumootorite kasutamine, mE Eesti portaalide ja keskkondade lugemine
• E juhuslik surfamine, mE suhtlustarkvara kasutamine
• Mitte-eestlased külastavad rohkem välismaiseid portaale ning teeb ligi 3x rohkem telefonikõnesid üle interneti kui eestlased.

Võrreldes noori ja vanu, on tegevuste edetabel siin (ees noored, tagapool vanemad)

• Noored kuulavad muusikafaile, vanad internetipanka
• Suhtlustarkvara/e-kirjad
• E-kirjad / Eesti portaalid
• juhuslik surf / otsingumootorid
• otsingumootorid / juhuslik surf

Sotsiaalvõrgustikud on peamiselt 15-35 aastaste pärusmaa – sooline või rahvuslik eristumine ei paista välja. Neist 70% külastab vähemalt kord nädalas sotsmeedia keskkonda (Facebook, twitter, Rate, Odnoklassniki, Limpa.ru, Orkut), keskmisel päeval kasutab selles sihtrühmas vähemalt ühte neist 52% (211K).

Kõige aktiivsemad sotsiaalmeedia kasutajad on 20-29 aastased ehk noored täiskasvanud (n.ö. Ratest kasvanud põlvkond).

Väide: ORKUT on suurem kui FACEBOOK ja Eestis kõige populaarsem sotsvõrgustik. Tekitab saalis poleemikat see väide (staatusega kevad 2010). Väide 2: päris paljud FB ja sotsvõrgustike kasutajatest ei oma raha – kas neile tasub ikka turundada?

Eesti kaart: Tallinn, Tartu ja Pärnu eristuvad Facebookis. Orkutis on Tallinn, Tartu suuremad, siis Pärnu, siis Viljandi, Harju, Lääne-Viru, Läänemaa, Valga, Võru, Põlvamaa ka.

Odnoklassniki kasutajate jagunemine on Harjumaale (eeskätt Tallinn) ja Ida-Virumaale keskenduv.

Mis eristab sotsiaalmeedia kasutajat?

• sõpradel on oluline roll
• muusika on tähtis
• neid huvitab seltskonnaelu, sündmused, glamuur, mood ja rõivad, ilu
• nad käivad ostureisidel ja reisivad sihtkohtadesse, kus on aktiivne ööelku
• parim puhkus on koos sõpradega, väljas söömine või pidutsemine

Inimeste väärtushinnangud 15-35 aastaste sotsmeedia kasutajate sihtrühmas:

• oodatakse, et iga päev tooks uusi elamusi, neile meeldivad uued asjad, mis aitaks neid ennast arendada
• neile meeldib toime tulla ettenägematute ja keerukate olukordadega
• eelistavad vabal ajal väljas käia ja lõbutseda
• soovivad tulevikus tunda elust täit rõõmu
• oluline teiste õiglane arvamus – inimesed hindaksid neid õigesti janende tegemisi
• seksuaalelus peaks olema lubatud kõik, mis pakub naudingut

Soovitused ja ostuotsused sellele sihtrühmale:

• põrsast kotis ei osteta – tahetakse kuulda sõprade-tuttavate nõu ja septsialisti soovitusi. sooviks enne otsustamist toodet proovida või degusteerida
• soovituste osas ei ole nad arvamusliidrid – nad jagavad soovitusi oma ringkonnas ja see jääb suhtlusringi
• nad omavad paljude ostukohtade kliendikaarte ning iga teine valib ostukoha selle järgi, mille kliendikaarti omatakse
• nad eristuvad, sest on valmis valima sponsorlusega seotud pakkumisi – nt ostust mingi osa läheb heategevuseks või spordi või kultuuri vms ettevõtmise toetuseks
• neil läheb silm särama pakkumiste peale, kus ostuga kaasnevad kingitused või loterii (auhinnareisid, meened jms auhinnad)

Reklaamidesse suhtumine (ikka sama sihtrühma):

• valdavalt leitakse, et reklaamid on suunatud vaid inimeste eksitamiseks
• reklaami mõju tunnistab kolmandik ja sama paljud usaldavad rohkem tooteid, mida reklaamides on näinud
• iga teine peab oluliseks reklaamides hindade välja toomist
• reklaamid on neile meelelahutus ning need peaks pakkuma elamusi
• sellele sihtrühmale meeldivad reklaamid, mis on naljakad, lõbusad, meelelahutuslikud, aga ka selged, arusaadavad ja tõepärased
• reklaam peaks olema julge ja üllatav

Sotsiaalmeedia ei ole väikese niši asi, ent on siiski vaid üks kanalitest – ei tohi unustada ära teisi kanaleid ja sihtrühmasid, kes sinna gruppi ei kuulu.

Iga inimene, nii ka veebikasutaja tahab olla parim – olgu konkurentidega võrreldes või omade seas.

Diskleimer: Tegemist on otseülekandega BestInternet2010 konverentsisaalist –  vabandame kõigi kirjastiili iseärasuste, kehvalt vormuvate lausete ning grammatika- ja näpuvigade pärast. Loodetavasti jõuame need kunagi tulevikus korda teha.

: Jaga teistega

Eesti veebikampaaniate raportit on esitlemas suisa kaks mees ADM Interactive ridadest – strateegid Hendrek Kraavi ja Mihkel Lauk. Koostöös BestMarketingiga uuris ADM Eesti viimase aja menukamaid veebikampaaniaid ja otsis õnne ning edu valemit.

Vaata lisaks ka:

> LinkedIn profiilid – Mihkel Lauk ja Hendrek Kraavi
> ADM Interactive koduleht
> ADM Interactive blogi
> ADM Twitteris /adm_interactive

ADM ettekanne Eesti veebikampaaniate raport

Uurisime, mida tehti, miks ja kuidas ning millised tulemused. Osalejaid uuringus palju polnud, et kvalitatiivset materjali kogunes parem. Kasutasime valimiks agentuuride soovitusi (kampaaniaid), valisime nende seast sobivaimad välja (kampaania ei saanud olla lihtsalt e-maili kampaania või lihtsalt sotsiaalmeedia kampaania, vaid olema tegevustemiksi poolest kirjum). Kokku saime umbes 30 ühikut, neist 13 vastasid küsimustikule. Lisaks vaatlesime 9t internetikonkursi tööd.

Popimad tegevused – lootsime saada suuremat statistilist kokkuvõtet. Samuti näha suunda, kuhu liigutakse (nö. strateegia – kas see on olemas ja mida see kirjeldab) ning näha konkreetsete kampaaniate eesmärke ning mida mõõdetakse.

Internetistrateegia osas on pikemat aega juba kestmas vaidlus teemal, kas internet vajab eraldi strateegiat. E-maili ja otsimootoriturunduse osas nuriseti strateegiate puudumise üle, sotsiaalmeedias näib, et ettevõtted on oma tegevusega rohkem kursis.

E-tegevuste populaarsus Eestis ja sulgudes võrdlus UK turuga: Sotsiaalmeedia 29% (UK28%), E-mail 23% (35%), Bännerid 42% (UK20%), ePR 3% ja otsisõnaturundus 3%  (hoo! Erineb altexi nägemusest… see ei ole Eestis veel väga levinud) – (UK17%).

Aluseks kasutasime  eConsultancy uuringut – sama ka ROI osas. Bännereid on odav ja kiire toota, aga tasuvus on neilt väike. ROI mõistes on mõistlik kasutada House emaili (majasiseseid liste), SEO’d ja sisutootmist – aeganõudev väga, ent pikas perspektiivis äärmiselt tulemuslikud ja strateegiliselt vältimatud.

E-maili turundusest rääkides näib, et Eestis räägime pigem listirentimisest – kiire ja samas vähetulemuslik masspostitus “võõrastele”. Vähem panustakse siiski oma valduses olevate meilikontaktide paremaks rakendamiseks: nõuab aega ja on seetõttu kallis investeeringuna, ent pikas plaanis tasuv. Eestis orienteeritakse oma turundust sageli “kiire” peale rohkem kui “pikaaegse tasuvuse”.

Eturunduse strateegia osas - kui strateegia luua, siis see peaks sisaldama ka kanalitevalikut. Eriti oluline on see ajamahukate tegevuste puhul – sotsiaalmeedia, CRM, otsimootoritele optimeerimine jms, mis on pikaaegsed tegevused, kus puudub kiire efekt.

Internetistrateegia on 43% vastanutest, ei ole 57% – samas mitmetel oli veebistrateegia osa üldisest strateegiast ja mitte eraldiseisev dokument.

REIN IIDA (Taevas Ogilvy) on astunud lavale – Mihkel ja Hendrek kutsusid abijõudu oponeerima või nõustuma : )

Mihkel Lauk – sul tegelikult on vaja eraldi määratlust sellele, mida sa veebis teed, mida ootad ja kuidas seda mõõdad. Veeb ei ole tavakanal, sest veeb on kiire ja interaktiivne ja see eeldab erinevat lähenemist.

Rein Iida – teeme oma ettevõtetega laiu, strateegilisel koostööl põhinevaid lahendusi. Igal ettevõttel on olemas ärieesmärgid ja kogu kommunikatsioon peab seal kaasa töötama. Interneti osakaal suureneb, sest võimalused suurenevad müügiks – järelikult ei saa ettevõte olla “strateegiat” omamamta. Strateegia tegelikult on kaardistus, kus sa täna oled, kuhu jõuda tahad ja milliseid tegevusi selleks ette võtad. Mind üllatab strateegiate puudumine just selles plaanis, et ärieesmärkide täitmise planeerimine on oluline – lühiajaline on ühe kampaania käigus umbe tulistamine ilma pikemaperspektiivilise lähenemiseta. Vaadates seda, palju ettevõte veebis kulutab, peaks veeb olema eraldi kanal ja eraldi lähenemisega: mitte üks kanal, kuhu meediaagentuuri nõusolekul summasid liigutatakse ilma kindla suunata. Ei tasu joosta teistel sabas ja huupi tulistada, see kulutab vaid su raha.

Kliendiga suhtlemisel alustame sealt – mis on su eesmärk ja kust sa tahad oma rahalise kätte saada. Me võime vaielda, kust ja kuidas – aga kuni on defineerimata, KUST klient raha saab, ei ole ka strateegilist lähenemist. Klient ei pea alati teadma, kus kanalis ja kuidas, aga ta peab oma äri tundma ja teadma, millega ta mõõdab ja kust see raha tuleb.

Mihkel Lauk – kas vahel tasub soovitada mõnel ettevõttel loobuda veebi kasutamisest, sest neil pole väärtust, mida veebi kaudu sihtrühmani viia?

Rein – võib olla küll, ehkki näiteid ei meenu. Oluline on mõelda, mida ja miks sa seda teed. Mõõdikud peavad erinema valdkonniti. Spordijoogi müük veebis ja proovisõitude promomine veebis on erinevad ja iga hinna eest igal pool raha põletada ei ole moodne ega mõistlik!

Mihkel – kas on mõistlik lahendus, kus eturundus TOETAB üldist turundust?

Rein – näitena Estravelit võttes, siis siin on toode,mis toimib e-kanalite vahendusel – tooteinfo, ost, e-pilet… kogu protsess on netis ja reaalsed müügipunktid mind ei puudutagi. Neil on suund veebile teisem. Samas autodega see ei toimi, autotootjad lähtusid sellest trendist ja loodeti, et inimene konfib auto veebis, tellib ära ja võtab selle kodus vastu – ometi eelistab klient salongiostu autode puhul. Valdkonna ja toodete küsimus, mis mida just toetab. Sa pead suutma õppida pärast paari esimest õppetundi, et kas tegu oli rahaliselt mõistliku tegevusega.

Mihkel – internet tänu vahetusele võimaldab testida, õppida ja kogemusi omandada kiiresti ning selle kogemuse pealt õigeid otsuseid teha. Näiliselt polegi strateegiat vaja: tegutseda lihtsalt?

Rein – vedasin sõpradega kihla, et jõuan joosta maratoni. Läksin Pariisi, sest seal on kergem rada – enne jõudsin jooksutreeninguga tegeleda 2 nädalat, rohkem mentaalselt. Kas see oli tark kogemus? Ma ei usu eriti: kiirabid sõitsid kogu aeg ja see heli ütles taustal, et mu tegevus ei ole tegelikult mõistlik. Sama on ka veebis.

Hendrek – kogemuselt öeldes ei pea strateegia olema ainult veebistrateegia. Paljudel kampaaniatel on konkreetne eesmärk, näiteks tuua x% müügitulu. Samas ettevõttel samasuguseid eesmärke alati suures plaanis ei ole. Teine osa on teenindustegevused – otsusega jagada infot FB’s vähendatakse klienditeeninduse koormuse mahtu. Iga natukenegi suurema ettevõtte puhul on ka see strateegiline otsus: nii-ja-nii palju kliente saavad teenindatud veebi vahendusel.

Mihkel – eesmärgi teemat kokku võttes kristalliseerus see, et head ja õiget e-turundust ilma heade eesmärkideta, olgu nad strateegilised või vähemstrateegilised, teha ei anna. Kõhutunde pealt katsetamine võib õnnestuda ent ka kõhu ära rikkuda ega saa olla pikaaegne tegevus.

eConsultancy uuringu kohaselt on UK turu populaarseimad veebieesmärgid:

• increased sales 73%
• return on marketing investment 73%
• ubcreased traffuc ti websute 65%,
• Customer retention 40%
• Increased profitability  35%
• Brand reputation 31%
• jne

Eestis vastati nii:

• “Kõvasid” oli 53%, “pehmeid” eesmärke 47% – eesmärgid jagunevad pea pooleks.
• “Kõvad ehk selged eesmärgid” - müük 39%, kontaktibaasi kasv 13%, efektiivsus 13%, kaasamine 17%, külastatavus 13%
• “Pehmed eesmärgid” - Brändi tundus 40%, käitumise muutmine 15%, teavitamine 45%

Brändi tuntuse kasvu eeldatakse ka müügikampaaniate puhul, mõne kampaania puhul oodatigi konkreetset käitumise muutmist. Teavitamise mõõtmine on keerulisem, sest ebaselge, kus teavitus muutub tarbija mõjutuseks jne, ent – eesmärgid kattusid ja see on hea ja normaalne.

Küsimus aga on, kuidas mõõta pehmeid eesmärke? Kuidas teada, et bränd on natuke tuntum ja mida teha siis, kui veeb oli osa üldisest turundusmiksist – pehmeid eesmärke ei saa kanalis tulemuslikkusega siduda. Hea seada, kehv analüüsida ja hinnata.

Mõistlikum oleks teavitamine asendada huvi tekitamisega – huvi on veebis mõõdetav ja kinni püütav läbi kasutaja tegevuse.

Elion katsetas seda huvitekitust, veebist sai broneerida aja konsultandiga kohtumiseks ja see on täiesti mõõdetav nähtus (kontaktivõttude kogus, sealt edasi tulemuslikkus müügi näol).

Koju kaasa tasub võtta soovitus tarbija tundma õppimiseks ja profileerimiseks – mitte ükski kanal ei anna sulle selliseid võimalusi ja ekanalitest saadav sisend kehtib kõigile teistele valdkondadele ja offline turundusele ka. Säästab raha, kiiremini saab targemaks ja tulemused on paremad.

Mõõdikute vastavus – kõvad eesmärgid on valdavalt mõõdetavad õigete vahenditega. Teatakse, KUIDAS mõõta. Pehmete eesmärkide suhe mõõdikutesse on palju drastilisem: ainult loetud kampaaniad olid mõõdetud pehmete väärtuste suhtes õigesti (Näide – Prisma tahtis tunnuslauset viia rahvani ja mõõtsid selle õnnestumist offline kanalites. Mõõtmine oli, ent valesti teostatud). Enamasti oligi küsimus selles, et tegevus sooritati ekanalis ja tulemusi hinnati mitte-interneti kanalites.

Küsimus on, miks seada mõõdikuid, mida ei mõõdeta operatiivselt ega õigesti. Teine probleem oli see, et pehmete väärtuste mõõdikud küll kehtisid, et puudusid taga õigesti püstitatud kampaania pehmed eesmärgid.

Kaudsed mõõdikud

• brändiga seotud otsingusõnade kaudu saabunud külastajate osakaal,
• otseliiklus domeeni esilehele,
• brändi mainimiste arv veebiruumis ehk digitaalne jalajälg,
• brändi nimega tehtud otsingute arv ja trend.

Tagamaks eesmärkide mõõtmist, on hea eesmärke konkretiseerida. Üldine “brändi tuntuse kasv” on pikemaaegne ning raskesti hoomatav, samas täpustatud eesmärgid (seotud kasutajate tegevustega) on mõõdetavad reaalajas ning võimaldab võrrelda ka su positsiooni konkurentide suhtes.

Näitena Eesti 4 panka – Google trends kaudu on näha, et LHV puhul on järsk hüpe seoses pensionifondi kampaaniaga; SEB teeb tõusu seoses kodupanga kampaaniaga, Nordea ei ole suuremaid tegevusi ette võtnud ja püsib stabiilsel tasemel jne.

Siim Saare, SEB turundus – kõik mõõdikud on SEB’l käigus, infot jälgitakse operatiivselt (iga päev eelmise päeva statistika) ja selle põhjal tehakse otsus, kus ja mida on vaja parandada ning seda tehakse ka koheselt. Rääkides kõvadest ja pehmetest eesmärkidest, näiteks bränding vs direct response, siis diskussioon on teretulnud, ent SEB seisukoht on, et mõlemad on OK ja see sõltub konkreetse kampaania või kampaaniaelemendi eesmärgist. Hiljuti lõppes kodupanga katuskampaania raames üks väiksem kampaania, mille eesmärk oli koguda tükke. Kampaania suunati veebi, põhitegevus (mida mõõdeti) oli perepaketi tellimine. SEB pole kodulaenule reklaami teinud üle 2 aasta, tänapäeval on juba jälle oluline öelda, et selle teemaga võib meie poole pöörduda. Nüüd on meil unikaalne toode ja brändingu osakaal kampaanias on tähtis: mõõdame ja loeme leade, ent oleme leebemad CTR’i osas.

Mõõdame pehmeid eesmärke läbi kahe olulisema vahendi – kampaaniate lõppedes teostame paneeluuringu, mille raames küsitakse konkreetselt veebireklaami ja veebiosa kohta. Teine on igakuiselt läbiviidav ja tulemused jälgitav on eelistatud brändi uuring – näeme reaalselt, kas mingi tegevus on aidanud meie SEB brändi tuntusele kaasa.

Mihkel – Reinuga arutades saime aru, et veebitegevusel ja strateegial peaks olema väärtust loov sisu, mis aitab muuta tarbija elu õnnelikumaks. Kuidas SEB oma kliente õnnelikumaks teeb?

Siim Saare – SEB’l on uuenemas internetipank (ekraanil on SEB uus internetipank, mida teie kodudes ei näe!) – uuenduste seas on totaalselt uus asi nimega rahapäevik, mis aitab mugalt lüüa kokku igakuiseid kulusid ja tulusid ning joonistab kenad graafikud juurde. Tööriista saab vaadata ja end saab kasutama kirja panna siin:: http://www.seb.ee/bestinternet2010

Demoversioon tuleb välja paari-kolme nädala pärast, internetipank avaneb kuu-kahe pärast.

SÕNUM KOKKU:

• Kui sa ei ole valmis mõõtmiseks, ära siis sea endale selliseid eesmärke!
• Mida sa ei suuda mõõta, ei suuda sa ka kontrollida
• Arvesta, et miski ei suju alati päriselt plaanipäraselt

Diskleimer: Tegemist on otseülekandega Best Internet 2010 konverentsisaalist – sestap vabandan kõigi kirjastiili iseärasuste, kehvalt vormuvate lausete ning grammatika- ja näpuvigade pärast. Loodetavasti jõuame need kunagi tulevikus korda teha.

: Jaga teistega

BestInternet2010 konverentsi esimene päev: neljapäev, 16.09.2010, kell 13:03.

Lavale on astunud OKIA loovjuht Kaupo Kalda. Best Marketing uuris koostöös OKIAga ca 30 Eesti aktiivseimat sotsiaalmeedias turundajat erinevatest tööstusharudest (reisibürood, pangad, kaubandus, avalik sektor, meelelahutus jne), eesmärgiga selgitada välja parimad praktikad, nipid ja levinuimad tegevuskavad ja kokku panna Eesti sotsiaalmeediaturunduse raport. Mida teeb eestlane täna sotsiaalmeedias oma kaubamärgiga, miks ja peamine: kui edukalt?

Vaata lisaks ka:

> Kaupo Kalda LinkedIn’is
> OKIA Twitteris /okiainteractive
> OKIA Interactive koduleht
> OKIA internetiturunduse blogi
> OKIA fännileht FaceBookis

Ettekanne: Eesti sotsiaalmeediaturunduse raport

Tegime umbes paarkümmend intervjuud Eesti suuremate ja väiksematega – uurisime eesmärke ja strateegiaid ning sedagi, kuidas mõõta ja millised on ebaõnnestumised ja edulood, milline on agentuuri osa selles.

Facebookis on kõige rohkem silma paistnud Rimi, EMT, Tele2, Elisa, Estravel jne peamiselt tuntud kaubamärgid.

Täna on Facebook umbes 90% sotsiaalmeediast, sest see on kõige mugavam kasutada.

<video>Andres Kask, LHV turundusjuht: Kõige rohkem on sotsiaalmeedia poliitikat ettevõttele vaja eesmärkide täitmiseks – otsesuhtlus ja avatus annavad võimaluse end kliendile avatud ettevõttena näidata. Samas on seal terve rida auke ja poliitika peaks raamistama ettevõtte poolt antud volituste kasutamise. Sotsiaalmeediat on raske defineerida

Ja vaadates ning analüüsides juriidiliselt Facebooki reegleid, on selgunud, et põhimõtteliselt kõik Eesti kampaaniad on illegaalsed ja võivad minna lukku iga hetk. Sotsiaalmeedia on lahtine mõiste ja samasugused on ka poliitikad, mõnel ettevõttel piiritletud ja mõnel väga liberaalsed. Poliitika peaks kaardistama ka selle teema, koos sõnavaraga, mida kasutada ja mida mitte. On asju, mida meie mingi hinna eest ei tee, näiteks müügi osas peab vaatama, et oleks hinnale lisaks ka tooteinfo ja teadma, kas see huvitab kasutajat. LHV käitub erinevtes kanalites erinevalt ning poliitika ongi selleks, et juhised oleks arusaadavad üheselt. Meil on terve hulk inimesi, kes foorumites ja sotsmeedia kanalites on sõnaõiguslikud ja seetõttu on samuti oluline kokku leppida, et sõnavõtud oleks ühtsed.

RIMI – aktiivne suhtlemine, kliendiga, mainekujunduse juhtimine ja brändi arendamine. Peamiselt Facebook ja Toit&Trend (tegelikult tohib ettevõte teha vaid 1 fännilehe). Mängude abil kogutakse lugejaid, huvitav sisu pakub väärtust. Foorumeid ja bloge monitooritakse ning vajadusel sekkutakse. outubes on klipid, Twitterist loobuti.

Oluline osa on viral – kui sul on palju fänne, siis see viral hoiab su postitust wallidel ka 2-3 päeva. Kui sul on 5000 fänni ja igaühel on 100 sõpra, siis on üsna selge, et info levib väga hästi.

AleCoq – tegutsemise eesmärgid, panustamise mahud ja sisu on määratletud. Vajalik pikaajaline püsiv tähelepanu ja tegelemine. Brändi näitamine innovatiivsena. Pakutakse meelelahutust, informatsiooni, kaasarääkimisvõimalust. Peamine väljund Facebook,. teisi kanaleid jälgitakse.

Cherry.ee – Klienditugi ja pakkumiste edastamine, sellest tulenev müük. Inimlähedane bränd ja läbipaistvus. Soovitakse luua arutelusid. Faebook Twitter ja foorum kanaliteks, blogi peagi tulemas.

Oht on, et kui kogu turundus panustada Facebooki, siis ühel päeval võib see kanal kaotada oma olulisuse või seisud muutuda ja sa oled oma turunduse tühja panustanud!

<video>Arti Ots, Elion – Facebookis oleme alles üsna värskelt, viimas(t)el aasta(te)l. Viimati kasutasime seda näiteks tööpakkumiseks, teiseks oleme käivitanud selle kanali ka klienditeeninduse seisukohast. Vaatame, kuhu katsetused meid viivad ja mis see toob. Elioni nime all räägib vaid mõni-kolm inimest, oma seinal võivad töötajad aga kirjutada seda, mida tahavad – tore on, kui ettevõtte eest võtavad töötajad sõna ja me ei ole üritanud siia tsensuuri luua.

Kaupo Kalda ütleb, et on konservatiivsem ja paneks reeglid paika – mis on kõnekeel ja mis on äri. Inimestel on erinev arusaam sotsiaalsest meediast ja OKIA ei lase oma firmas kõikidel inimestel vabalt kaasa rääkida.

Veinisõber – pakutakse teavet venimaailmast, koolitustest, kinnistatakse kaubamärki ja suunatakse ostuni. Eesmärk kasvatada kliendipaghasit ja käivet 20% võrra. Kaasatud on mitmeid inimesi,kes sellega tegelevad (ka siutootmisega). Kanalina Facebook.

EMT – facebook toimib klienditeenindusena, eesmärgiks on-line dialoog. Lisaks brändi kuvandi arendamine, olemas on strateegia (mis hõlmab suhtlemisstiili kes, kellega ja kuidas jms): Dacebook, Twitter, foorum käigus.

EstonianAir – kasutab sotsiaalmeediat peamiselt mainepranduseks, hoida kliendid kursis, pakkuda dialoogi. Vähem tegeletakse “nänniloosimistega”

<video>Andrus Hiiepuu, Elisa – meie praeguse hetke strateegia on olla esindatud, meil on oma Facebooki fännileht, jälgime foorumeid ja blogisid ja meie nägemus on välja kujunemas. Kuhu sotsmeedia viib, on vara hinnata. Meie jaoks on oluline jälgida, olla kohal ja kujundada pikemaaejalisi liikumisteesid.

2010 oli sotsiaalmeedia eksperimenteerimise aeg – suured rahad pole turunduseelarvest sinna veel jõudnudki. Järgmistel aastatel on asi muutumas, ehkki mitte väga kiiresti eelarvete osas.

Estravel – suurim äritegelane FB’s. Eesmärgid samad mis üldisel turundusel, oluline on kommunikatsioonivõimaluse kiirus. Hetkel kanalina Dacebook dialoogiks ja kiireks müügiks. Vähem Twitter, blogi on PR ja pikemate sisulugude jaoks.

Tallegg - tarbija teavitamiseks ja eelistuste loomiseks. Erineb teistest operatiivsuse ja kahepoolse kommunikatsiooni poolest. Sisu mitmekülgne (uudised, toimine, retseptid, kampaaniad, küsitakse fännide nõu). Peamiselt Facebook

Fotopesa - Tänapäevane viis turundada, täna veel eelis ka konkurentide ees. Oluline on tagasiside ning pidev pildis püsimine. Dacebook.

Tele2 - maine kujundus, eristumine, info, meelelahutus, nõuanded. Mitteametlik suhtlus. Dacebook peamiselt, lisaks blogi.

Postimees - parem kontakt lugejatega, uued lugejad. Tuua esile huvitavamaid teemakäsitlusi, suhtlus. peamiselt Dacebook.

Solaris - dialoog tarbijaga, imagoloogiliselt innovatiivne. Peamiselt Facebook, mis on osa suuremast kommunikatsioonimiksist.

<video>Mervi Lill, Nikkolo – sotsmeedia võimaldab tekitada diskussiooni. Kontrolli sul pole, ent sõnumeid saad suunata. Nikkolo kontsept Facebookis on tutvustada moemaailma telgitaguseid: räägime sellest, mida teeme, milline on elu meie moemajas, mida teevad disainerid. Tahtsime, et ka kliendid oma mõtteid jagaks. Näitame, kuidas sünnib mood, meie üritused ja kõik see, mis poodi ei mahu. Inimesi see huvitab – 800 inimest ei ole plju, ent kvantiteedist enam loeb see, palju nad ise kaasa löövad.

Aasta lõpuks jõuab Facebooki 1/3 netikasutajatest, järgmine aasta juba pooled Eesti veebikasutajatest. Twitteri trend on langev, ent sinna on uusi võimalusi tekkimas ja peagi ilmub OKIA blogis sellest lugu.

Mõõtmine sotsiaalmeedias – mida mõõdetakse?

Rimi - jälgitakse fb lehe külastatavust, kommenteerimist ja meeldimisi, teatud toodete müügitõusu.

EstonianAir – jälgitakse fännide arvu ning meelestatuks.

Fotopesa - uuritakse uutelt klientidelt, kust nad said infot.

Mõõta tasuks lisaks kogustele ka seda, kui palju veedab FB’st tulnud inimene su kodulehel, mis ta seal teeb ja kas ta ostab – n.ö. kvaliteeti.

Suurimad õnnestumised ja ebaõnnestumised:

Probleeme on vähe, õnnestumine on suured fännibaasid, kes on aktiivsed suhtlejad.

Rimi – parim näide, kus pahane klient sai abi ja asus ise abistama.

Veinisõber – fb on suurim õnnestumine, käibe kasv 30%, aktiivseid kliente +45%, koolituspäringud +45%

Cherry.ee – palju fänne (16000), hea tuntus. Probleeme oli fotomänguga, kus top3 puhul võidupildid tuli autoriõiguste tõttu eemaldada.

Cherry eeliseks on see, et nad kasutavad professionaalseid copywritereid ja nende üleskutsed on mahlakad.

Suurimad väärtused sotsiaalmeedias on evangelistid – kui saad oma kliendi sinu eest sõna võtma ja sind abistama.

<videod> – neid tuleb ekraanilt intekate vormis, püüame need hiljem parem videotena sisse panna ja mitte siia ümber kirjutada. Onjää? Ivo Nikkolo räägib sotsiaalmeediast seda, et jagavad fb’s ka olulisi müügiteabeid – näiteks laoseisu, müügiartiklite saadavuse jms kohta.

EMT - hea ja vahetu tagasiside, sealne traffic viidab kodulehel rohkem aeg. Probleeme riidu kiskuvate inimestega.

Estonian Air – ilma nännikampaaniate fännide kasv. Probleeme on olnud infoleketega (seal info enne EA ametlikke teateid).

Estravel - õnnestunud kriisikommunikatsioon. Villareiside müügi kasv 1000%, Aasia lennupiletite müük ainult läbi FB.

Tallegg - toodete arendamine läbi fännkonna, uued pakendid tulevad fb’st saadud ideedega peagi turule.

<video> Solarise kino kogemus – uus käibefraas: “Vanasti ehk enne Facebooki”. Facebook annab võimaluse päris adekvaatselt infot jagada, nii head kui halba, ja saada tagasisidet ning võimaldada dialoogi: mis siis, et sa vahel ei taha kuulda, mis sulle seal räägitakse.

Kes tegeleb sotsmeediaga?

Ülkdiselt tegelevad turundus- ja kommunikatsiooniosakonnad, sisu tehakse ise. Vahel kaastakse eksperte sisendit andma (a la veiniekspert veiniteemadel).

Vahel on paigas suhtlusstiili reegled ja tekste toimetab copywriter – mõni ettevõte lubab sõna võtta kõigil

Agentuuridest peamiselt OKIA, ADM jne (ei saanud listi paika) – pliis, andke lisasisendit!

Sotsiaalmeedia 2011 turunduseelarves:

2011 on sama tase või tõus 10-20%, suhtutakse veel optimismiga ja panustatakse eelkõige aega, mitte raha.

Facebooki reklaami ostetakse, uute liitujate lisandumine on hea hinnaga ning seda kasutatakse enim. Mainitud suurusjärgud on 1000USD/3 kuu peale. Meeldib hea hind ja klikipõhine tasustamine.

Üldiselt kulutatakse FB’s vähe raha – 100-300USD kuus on keskmine eelarve, ehkki tagasiside on üldiselt hea olnud.

Juriidiliselt

Juriidiliselt – enamik kampaaniaid FB’s on illegaalsed. Luiga Mody Hääl juristid tegid väikese kokkuvõtte sellest teemast OKIA blogisse, peagi ilmuvad põhjalikumad lood.,

Keelatud on sundida kasutajat midagi tegema, sh., postitama oma profiilile, uuendama staatust. Ei tohi võitjaid teavitada läbi FB platvormi, ainult e-maili või tavaposti teel. Ei tohi konkursil osalemiseks instrueerida Facebookiga liituma. Keelatud on ka piimatooteid promoda jne

FB võib konto sulgeda teavituseta, AKI võib karistada reeglite vastu eksimisel.

Nagu Estravel ütles, ei ole FB konto sinu oma – ja sa võid eksida reeglite vastu puhtast teadmatusest. Kui selle tulemusena leht suletakse, on probleem suur. Teine asi on see, et FB fännileht on loojaga seotud ja kui selle teeb turundusjuht, jääb see tema kontoga seotuks – õiguste üleandmine tuleb kindlasti lahendada töötaja lahkumisel.

Aktiivsemate sotsiaalmeedias turundajate vestlusring laval

• Priit Kallas, Dreamgrow – tutvustab värske Dreamgrow poolt läbiviidud uuringu tulemusi
  Priit Kallase LinkedIn profiil; Dreamgrow blogi; Dreamgrow Twitteris

Sotsiaalmeedia strateegiatest saime teade, et peamiselt tehakse sotskanalites väärtusliku info jagamist (kvantitatiivne uuring ja puudub teave, KUI väärtuslik see oleks). 87% vastanutest igatahes arvas end väärtuslikku teavet jagavat, sotsiaalmeediat vaadates on aga põhjust eeldada, et “infojagamiseks” peetakse ka kohalolekut. Teine suur grupp oli meelelahutus (pildid, videod jms mis teevad tuju heaks ja seovad brändiga). Küsimustele vastas u 300 inimest, vastuseid tuli 170-250 inimeselt: küllalt arvestatav valim, kui sihtrühmaks olid turundajad ja ettevõtte juhid. Praktilisus ja materiaalsed väärtused (iPhone loosimine) olid need, mida 35-40% väitis end sotsmeedias tegevat. Kõige vähem mainiti personaalseid väärtusi (hõimlemine) – 28%. Facebooki fännileht ei ole võimalik delikaatsust tekitada, ent teoreetiliste kogukondade loomise võimalus on (ent ei kasutata). 2% ei paku Facebookis mitte midagi, hoolimata oma kohalolust.

Üle poole vastas, et strateegia peamine eesmärk on mainekujundus, u 40% lisab viiteid toodetele, suheldes inimestega soovitati oma tooteid (vähem kutsuti liituma meililistiga jne).

80-90% rõhub sotskanalitest peamiselt Facebookile, selle järel blogid (ehkki veel ei ole, on olnud aktiivsed ja tahaks aktiivseks saada – n.ö. tänapäev ei kajastu soovides).

Twitter ei ole Eestis suures plaanis kanal – seda on kasutanud paljud, ent kasutatakse vähem ja tulevikuks on näha langustrendi.

Slaidid on kättesaadavad siit: dreamgrow.ee/uuring.pdf

ROI osas selgus, et 1/3 mõõdab ja 2/3 ei. Mõõdavad pigem turundusjuhiga ettevõtteid (43%) ja teine oluline osa on tegevjuhil keelata sotsmeediaga tegelemine (kui direktor feisbukitab, mõõdab vaid 25%)

Kõige popim mõõdik on vaadata, palju külastusi tuleb kodulehele läbi Facebooki, teine asi on fännide arv (mõni mõõdab ka kontaktihinda ja müügi kasvu, aga alla 10% vastajatest jõuab ligilähedase detailsuseni).

Pooled neist, kes ei usu sotsmeedia töötamisse (14%), on ise seal kohal – tõenäoliselt on nende suurimaks probleemiks oskusteabe puudumine. 2/3 mitteuskujaist on alla 50 töötajaga ettevõtted, 1/3 on suured. Umbes sama on ka üldises ettevõtlusmaastikul seis. Seos on näha ka mõõtmises – ROI’d mõõdetakse vähem ettevõtetes, kes ei usu sotsiaalmeedia toimivusse.

Suurimad puudused ongi oskused ja aeg.

• Marko Saue, GOAL – tutvustab oma sotsiaalmeedia-teemalist magistritööd
  Marko Saue LinkedIn profiil;   GOAL marketing koduleht

Kevadine uuring (2010) sotsiaalmeediaturundusest jagunes kaheks – ettevõtted ja agentuurid eraldi. Enamik spetsialiste on veendunud, et parima tulemuse jaoks peaks sotsiaalmeediaturundus tervikuna tulema ettevõtte seest.

Kõik ettevõtted saavad ise hakkama, kui panustada aega ning lugeda ja õppida. Agentuur saab aidata eesmärkide seadmiste, strateeegia, tegevusplaani, disaini, tehnilise abi, kampaaniate, mõõtmise ja järeldustega.

Ettevõtted lähenesid asjale aga pisut teistmoodi: veerand ettevõtetest ei vaja üldse abi, kõige rohkem vajatakse agentuuride abi mõõtmise ja analüüsiga (45%), loovideede genereerimisega (38%) ja strateegiaga (32%) ning kampaaniate välja töötamisega (33,7%).

Terviklik skeem, kuidas ja mida teha ja eesmärke täita, võiks tulla agentuurist – suhtlus ja teostus ehk ettevõttel, aga sisend agentuurist. Ometi näeb agentuurivajadust terviklahenduse osas vaid 14%.

Täpsed uuringud avaldatakse peagi BestMarketingi blogis!

• Mari-Liis Rüütsalu, Estravel - räägib Estraveli õppetundidest sotsiaalmeedias
  Estravel koduleht; Estraveli Facebooki fännileht; Estravel pakub Twitteris

Sotsmeedia võimalused: Estraveli elu enne Facebooki oli ka päris kena – aga it’s my party and I’ll cry if I want to, on justkui mõte. Saad suunata kommunikatsiooni ja valida ning luua sinule sobivaid teemasid. Miinimum kulud, maksimaalne tulemus. Kiirus, kahepoolne suhtlus, tõhus kriisikommunikatsioon. Tulemuste mõõdetavus.

Niipea, kui tekib sõnum, saame selle massidesse paisata ja alustada müüki – enne turundusmaterjalide kokkupanemist. Samuti on võimalik koheselt saata ka teavitus, kui info muutub või pakkumine tühistatakse. Palju oleme saanud nii kriitikat kui soovitusi klienditeeninduse parandamiseks, ideesid ja mis peamine: tagasiside on kiire ja võimaldab meil kohe probleemidega tegeleda.

Mõõdame alati eesmärkide täitmist ja igal suuremal tegevusel on reaalne rahaline eesmärk: Sarnaselt EMT’ga, veedab ka meie kodulehel rohkem aega FB kaudu tulnud klient.

Kriisikommunikatsioon – tuhakriis, kus oli tuhandeid küsijaid – tõi välja sellegi, et tänu FB’le sai vähendada kliendiinfotelefonile tulevat survet. Paljudel oli suhtlemisvajadus lihtsalt, ehkki reaalset abi nad ei oodanudki. FB abil saime infot jagada ja inimesed ka frustratsiooni välja elada.

Sotsmeedia ohud: ajakulu on arvestatav, vajalik on 24h valmisolekut reageerida. Negatiivset tagasisidet tuleb ja sellega tuleb ka toime tulla. Huvigruppe on mitmeid ja need on erinevad, vajavad erinevat tähelepnu. Kontrollimatus kanali üle (saad suunata ja aidata, aga mitte kontrollida).

Üks põhiprobleeme ongi pidev valmisolekuvajadus, eriti kui on käimas mõni aktsioon. E-maili puhul on vastus kiire, kui 1h jooksul saadad. Sotsiaalmeedias on 1 tund terve igavik…

Negatiivne tagasiside küll häirib, ent on kasulik – annab võimaluse teemasid lahti rääkida ja ka meil kasvada. Alati on keegi, kellele miski ei meeldi ja see annab tunda ka huvigruppide erisuse osas: soove on igasuguseid ja need kõiguvad seinast seina. Alati on keegi, kellele miski ei meeldi, ja püüame sõbralikult erinevate sihtrühmade vajadusi lahendada.

Kontrollimatus kanali üle on samuti teema – see ei ole Estraveli oma, see on Facebooki oma. Kui FB tahab, võib ta selle kasvõi homme kinni panna. Estraveli elu ei seisku, kui FB kanal suletaks, ent ettevõtted, kes kogu turunduse on sinna suunanud, riskivad päris paljuga.

Ja sisu paneme siia – NB! Mitte vaheldumisi Kaupoga, vaid võimalusel igaühe teemad ikka nende enda nime kõrvale!

Diskleimer: Tegemist on otseülekandega BestInternet 2010 konverentsisaalist – sestap vabandame kõigi kirjastiili iseärasuste, kehvalt vormuvate lausete ning grammatika- ja näpuvigade pärast. Loodetavasti jõuame need kunagi tulevikus korda teha.

Eesti otsisõnaturunduse raportit tuleb esitlema altex marketingi tegevjuht Robin Gurney – kes on aktiivsemad märksõna reklaamiga turundajad Eestis? Milliseid kanaleid eelistatakse? Mis töötab ja mis mitte? Ettekanne on inglise keeles, mistõttu võib alljärgnev live-ülevaade mitmekeelseks kujuneda, loodetavasti te ei pahanda : )

Vaata lisaks ka:
> Robin Gurney LinkedIn’is
> Robin Gurney Twitteris /altexor
> altex marketingi koduleht
> altex marketingi (mitmekeelne) blogi

Robin Gurney – altex has been always very involved in search. I’m usually involved in strategic side, but I can refer you to one of our search team members for more technical questions.

Market share between different search engines in Estonia

* Google.com ja google.ee, Neti and Yandex matter in Estonia – rest are too small to count them in. According to Gemius, Google gets 60% of visits and Neti 40% (traffic referred to publishers).

With Elion, messages are mixed.

What Neti, we know that people who are older, tend to use it more. *

Neti gets about 720 000 unique users in a month, including the catalog tree (more than half of traffic). In august, there were 288 000 returning visitors for keyword search this year.

<ekraanil jookseb video, millele loodame lingi lisada. Ei ole ümbertaibitav, tegu animatsiooniga, kus mõlemad osapooled räägivad sama häälega ja ei suuda jälgida piisava täpsusega fakte>

altex is very good friends with Google, but they do not share numbers. Small companies, who do not have budgets for TV, are more likely to commit to AdWords with better campaigns. They optimize more and invest more time and effort, bigger companies are lazier and do not invest in AdWords that much.

I’m not a fan of TNS Metrix – I challenge TNS to verify these numbers publicly. Their numbers can not be accurate, as there can’t be over 1 million unique users to Neti, for example. It would be nice to have some comparison numbers for Google and Yandex, too.

Yandex are very open with us, we can’t share all of it publicly, we’ve been working closely with them and we want to target Russian speakers in Estonia – we are good friends, though recent partners.

What they say about Estonia – according to them, 152000 russian speaking Estonians use Yandex per week (visitors up 26%), and during 2010 an average Yandex user clicks on 23 search results per week. Approx 220 000 unique users per month.

If you are targeting Russians and ignoring Yandex, this is what you are losing. This is organic only and does not include paid (Yandex Direct). It’s sort of the same as Google AdWords, but not exactly – play around with Yandex Direct to target Russians.

Market share, according to altex: referred traffic Google vs Neti all (Neti 27%, Google 73%) and referred traffic: Google vs Neti search (Neti 12%), Google (88%). Neti claims their directory is more popular than search and this is true – but the difference is bigger than what Elion claims.

I do not know which numbers you’d like to believe, but these are our numbers now.

Best practice advice from search engines

We carried out a survey, in English with open ended questions – it seems people do not want to share information and everybody is busy these days, so we didn’t get all the information we wanted.

We found, that:

• SEO issues are often technical – people struggle with the code side of website optimizing.
• Legal issues are important with Google AdWords – brand name bidding.
• SEO affects website content strategy. 50% use agency help.
• Google main focus, then Neti and Yandex.
• Success metrics vary big from “better ranking” to “increase ROI by x%”.
• Adwords increasing in popularity.

In a search marketing, Estonia is a very immature market – generally weak strategies, secrecy about results and techniques, low levels of experience, lots of opportunity for improvements and profit. SEO and SEM are good value for money. Integration with TV or any other channel is very little with search engine marketing and adwords. Big companies are losing up to small ones.

Results and our conclusions from the survey

AdWords gave us advice on this and we agree:

• DO take advantage of seasonal trends, use dynamic keywords, use descriptive URLs, maintain CTR, track campaigns, mirror campaign structure to websites and combine ad groups of relevant keywords.
• Don’t forget to use misspells, send Russian ads to Estonian landing pages, optimise campigns by increasing the bids, forget to mention unique selling points in ad texts, run mismatching online and offline business messages.

Use keywords research tools, free and professionals ones – use them to build a dictionary of what people search for and the language of the users. So you can share it with your copywriters and try to build those words into the text. It would be very helpful.

Tehniliste juhiste list ekraanil -väga pikk, peade Slidehsarest vaatama Aga siin lühidalt:

Allow search bots to crawl, avoid session IDs, make sure you support if-modified-since headers, make use of robots.txt, make sure your CMS is search engine friendly, test your site in different browsers, monitor your site’s performance and optimize load times. Google strongly recommends all webmasters to monitor site performance regularly by using Page SPeed etc.

Quality guidelines – don’t try tricking GOogle, they do random checks. Make pages primarily for users and not for search engines. Avoid hidden texts, cloaking, sneaky redirects and other “not nice” methods. Donät create multiple pages and sites with substantially duplicate content, and avoid doorway pages (created just for search engine).

Advice from Neti: follow Google recommendations, get your site listed in Neti directory, title tags are still very important and age of site does matter (*Robin did not say that, Neti did). MetaDesc or intro need to be related to keywords in title. Be wise to choose keywords for the directory!

Yandex advice: Do mention products competitiveness, match ad texts to landing pages, remember moderation takes time, set up Yandex.Metrics for tracking, keep an eye on the auto-bidding. Don’t set worldwide targeting for local business, forget to use minus keywords for filtering, assume that ya. keyword tool is a campaign panacea, identify target audience.

Measuring the ROI of search:

1. Make sure GA is installed
2. Customize GA – set financial values for goals (price of lead/sale)
3. Measure those goals
4. See how much search delivers – and act on it

Knowing this will tell you how much you can bid to be still profitable – maybe you can invest more in AdWords or other keyword advertising channels, if the money does come back with a profit?

<EAS tutvustab oma numbreid – altex tegeles nendega. Info on presentatsioonis nähtav>

Paid search could be a part of every campaign – and we’d recommend using it for some keywords at all times and use some during campaign seasons.

<video>Monetti turundusnäide – meie klient tuleb peamiselt läbi Neti ja Google ja neid kanaleid kasutame ka kõige rohkem oma turunduses, need on ka oluliseks meetmeks kogu meie turunduses. Search turunduse osa on umbes 1/3 koguturunduse eelarvest. Rahaliselt siis sadu tuhandeid aastas läheb otsingule, bännerite asemel on nüüd see olulisem, sest maksad vaid nende klientide eest, kes su kodulehele jõuavad. 2006-2007 kasutasime konkurentide nimesid, tänaseks suure Skandinaavia kontserni liikmena me järgime rohkem häid tavasid ja seda ei tee. Igapäevaselt on kasutusel umbes 20 otsisõna, põhiliiklus tuleb läbi 5-6 otsisõna ja on need, mis otseselt viitavad meie teenusele. Oluline on ka reklaami copywrite – kliendid eelistavad, et tekst oleks konkreetne ja annaks teada, mida lingi alt leida ehk mis on landing page sisu. Võrredels otsinguid, on Neti olnud ja ka ongi kanalina suurem kui Google. Vahekorrad on umbes nii, et 20% Netist ja 15%Googlest (ja Google on kasvanud).

Search engine war is beginning in Estonia – Google is starting to wake up, Neti is quite well understood (but declining in importance), Yandex is quite used but underestimated. Little players do not want to share information, but are doing better in search in general than bigs. If you can’t invest special people in search, we do not recommend you do it yourself – we’ve got 4 people for it and it’s still hard to keep up. Especially with other, big languages, consider outsourcing it to somebody.

Keyword based advertising and PPC is growing – GoogleAdWords, Facebook and so on. People do not want to pay for ads being seen, but for clicks and actions.

Google instant is changing things – results change while you type. We are still debating what it will actually do to SEO and SEM.

Seotud lingid:

• Estonian online advertisings budgets rising 100%
• Presentatsioon slidehshares
• Vasta Eesti OTSIMOOTORITURUNDUSE küsitlusele – altex jagab tulemusi uuringus osalejatega!

Diskleimer: Tegemist on otseülekandega BestInternet2010 konverentsisaalist – sestap vabandame kõigi kirjastiili iseärasuste, kehvalt vormuvate lausete ning grammatika- ja näpuvigade pärast. Loodetavasti jõuame need kunagi tulevikus korda teha.

* Kohad, mis tärniga märgitud, on korrigeeritud vastavalt Robin Gurney täpsustustele.

: Jaga teistega

BestInternet2010 konverentsi esimene päev: neljapäev, 16.09.2010, kell 10:09.

Lavale astub Mikk Orglaan ettevõttest Mikare NET, et rääkida Eesti e-posti turunduse hetkeseisust. Millised on levinuimad ja millised parimad praktikad? Kes pakub teenust ja kes on klient? Milline oleks uudiskirja optimaalne sisu? Juriidilised ja turunduslikud aspektid e-maili turunduse juures.

Vaata lisaks ka:

> Mikk Orglaan – LinkedIn
> Mikare Net koduleht
> Mikare Net blogi e-posti turundusest

Mikk Orglaan – Eesti e-mailiturunduse raport

E-mail ja e-mailiturundus on muutunud tavapäraseks – inimesed on hakanud eeldama, et oluline info saabub e-posti teel.

Küsisime, kas inimestel on e-maili strateegia – näib, et läbivat arusaamist sellest, mida e-mailiga teha saab ja millist rolli täidab e-post kommunikatsioonis, eriti ei ole.

Üllatas, et ka suurtel ettevõtetel on e-postiga probleeme – ei osata arvestada erinevate meiliklientide ja lugemisvahenditega. Tehakse palju käsitsi ja käsitööna ja see jätab mulje, et ei peeta lugu e-postist ja oma tarbijatestki.

Küsimus, kas te saadate uudiskirju, sai saalist vastuseks, et enamus tegeleb sellega.

Video (Mervi Lill, Nikkolo) – e-maile saadame reaalsetele klientidele, kes on käinud kaupluses (küsime seal, kas soovitakse saada püsikliendiks ja pakume ka progresseeruvat soodustusteprogrammi ja e-maili teel suhtleme kliendiga umbes 2 korda kuus – hooaja alguses rohkem kollektsioonist, hooaja keskel konkreetsetest toodetest, seejärel juba eripakkumised. Seda rakendame kõigil turgudel. Kui nädalas külastab meie kauplusi umbes 8000 inimest, siis pärast e-maili saatmist jõuab see sama suurusjärk meie kodulehele ja paljude jaoks ongi koduleht peamine infoallikas. Kauplusesse tulles juba teatakse, mida tahetakse. E-mail inspireerib ja aitab kliente.

UK uuring tuvastas, et turundus on suhe ja see toimub inimeste vahel – ei saa B2B vormis, inimene räägib inimesega. UK turul suunatakse turundusest 90% klientidele ja 10% oma töötajatele. Eestis seda lahendust, et ka oma inimesi näeks sihtrühmana, praktiliselt ei kasutata (erandiks R-kiosk).

Tihti küsitakse, kui tihti peaks uudiskirja saatma. Vastus on lihtne: kui palju suudad sa pakkuda huvitavat sisu? Sagedus on vähemtähtis kui see, et kiri oleks sisukas ja ei mõjuks stiihhiliselt ka oma olemuselt.

Eristada tuleb, kas saadad teavitusi, pakkumisi või meeldetuletusi ja sedagi, millal inimene soovib sinu sisu tarbida – kas majandusuudiseid soovitakse lugeda reede õhtul või esmaspäeva hommikul? Jne?

Pildid lisavad kirjale isikupära ja personaalsust, aga ei ole vältimatud – oluline on teada, mida ja miks sa teed. Alati on parandamiseks ruumi, mõelge läbi ja vaadake, kas teie kirjadest tuntaks puudust, kui te enam ei saada.

Mõelda tasub ka erinevatele formaatidele – äkki peaks kujundus arvestama postkasti, kus seda kirja loetakse? Mitte muuta vaid sõnumit, vaid kujundust vastavalt meilikliendile?

Video: Elioni turundusdirektor, Arti Ots – meie jaoks on olulisim inimesi mitte ära tüüdata. Analüüsi pool on oluline olukorras, kus ühe nupuvajutusega saan saata tervele andmebaasile info – mõelda tuleb, milliseid pakkumisi ja millal ja kellele. Analüütika on tähtis, sealt näeb, mis toimib ja mis mitte.

Kuulun ise rühma, kes väidab, et mida mõõta ei saa, seda sa kontrollida ei saa – kui tagasisidet ei ole, ei ole kirja saatmisest turundusinimeste jaoks ka eriti kasu.

Küsimusele, palju kulutatakse raha e-maili turundusele, ei saanud reaalset vastust – ega eriti ei kulutatagi. 2010 kulutati aga UK’s kulutati selleks keskmiselt 17% “online turunduse” eelarvest ja see oleks päris hea mõõdik ka Eesti jaoks.

Teine valus küsimus on ROI, eConsultancy tuvastas, et 39% ei tea oma e-maili turunduse tasuvust. Sama kehtib ka Eestis – infot ei koguta ja ei teata, mis ja kui palju ära tasu. Erinevates valdkondades need numbrid erinevad ja e-post on väga personaalne kommunikatsioonikanal, ent üheseid vastuseid ei ole.

Eestis on suureks komistuskiviks puudulik strateegia – enamasti seda ei olegi ja samuti puudub e-posti kui kommunikatsioonikanali integreeritus teiste kanalitega. Kuidas integreerida sotsiaalmeediaga, kas on piisav, kui lisada link FaceBooki? Näib, et eestlase jaoks on see piisav. Samuti ei üritatagi majandustarkvaraga oma e-mailiturundust siduda. Läbi mõtlemata on ka automaatvastuste teeme – kas kinnitused tulevad, mis vormis need tulevad, kui palju neid tuleb… Eestlane ei soovi palju spämmi ja ootab konkreetsust ja lihtsust, aga teistel turgudel toimides on ootused automaatkinnitustele palju suuremad. Ja ka Eestis tuleks elementaarset viisakust normiks pidada.

Järeltegevused on osa strateegiast, hetkel Eestis läbimõtlemata sageli – meil ei ole kombeks tunda huvi, MIKS keegi uudiskirja listist lahkub.

Muidugi on erandeid ja ka häid näiteid Eestist, ent keskmine ettevõte ei ole seda teemat enda jaoks veel läbi mõelnud.

Milline on “õige” uudiskirja kujundus?

<laval jooksevad näited>

Tihti küsitakse, palju peab olema teksti ja palju pilte. Reegleid ei ole, loeb emotsioon ja see, kuidas see sinu turunduskonteksti mahub. Vormindus on oluline, et kiri ka piltideta usaldusväärselt mõjuks.

Parimad prkatikad on need, mis ei paista välja – need toimivad orgaaniliselt ja täidavad eesmärke. Silma jäävad enamasti need näited, mis erinevad heast tavast. Nii et kui teie uudiskirja väga ei kommenteerita, ehk on asi selles, et asi on korras?

Oluline on kirja lisada vajalik info – nimi, kellele saadeti; e-post; info selle kohta, kes on saatja ja miks see kiri saadeti. Jälgi tagasisidet: inimesed vastavad kirjadele (reply teevad!) ja ei kliki alati “eemalda nimekirjast” lingil. Reageeri ja tule inimesele vastu! Seal taga peab olema inimene, kes vastab tagasisidele!

Tähtis on see, et inimene teaks, miks ta kirja saab sinult ja oleks selleks ka nõusoleku andnud – ta peab SOOVIMA seda uudiskirja ja see, et lisas oma e-posti “kuhugi” ja “on sinu klient muidu kah” ei ole piisav.

Kredibiilsus on oluline – see taandub nii ees- kui järeltegevustele, läbipaistvusele kui ka sisule ja vormindusele. Kiri, mis ütleb küll, miks ja kellele, ent info on peidetud pilti (mida kõik ei vaata ega ava), ei ole usaldusväärne.

<ekraanil jooksevad näited – võimaluse korral avaldame seminari ettekande hiljem veebis>

Kirjade testimine:

See peaks olema kohustuslik osa e-posti kampaaniast – testimisstatistika avaldame koos Miku presentatsiooniga. Kõige enam testitakse eConsultancy andmetel Pealkirja (69%), nimede ja aadresside kehtivust (61%) ja kellaaega ning nädalapäeva saatmiseks.

Mõõtmine:

Mõõta saab tänapäevaste tarkvaradega kõike – küsimusi on alati palju ja need on alati ettevõttespetsiifiliselt. Kontaktid, klikid, klikkide kvaliteet, seosed jne…

Pakkumine VS sisu:

Ei ole kehtivaid reegleid, ka sama ettevõtte piires võib lahendusi kasutada erinevaid – teatud tüüpi kirjad võivad koosnedagi ainult pakkumistest, teatud kirjad eeldavad pikka sisu.

<video> Andrus Hiiepuu. Elisa – meie kogemused ei ole väga head, panustame pigem telemarketingi, sest see on osutunud efektiivsemaks kui e-maili teel kliendihange. Hetkel saadame infot välja kvartaalselt ja see kanalik on vajalik, ent müügi osas seni mitte end piisavalt tõestanud.

Integratsioon majandustarkvaraga

Hetkel Eestis väga ei seota, ehkki enamus kliente seda võimaluse korral sooviks.

Suuremad probleemid:

Loetelu Eesti “peamistest probleemidest” on ekraanil kilomeetrine – algab aja ja raha puuduse ning kehva visuaaliga, keskel sisulised andmebaasikvaliteedi ja segmenteerimise küsimused ja lõpeb koolituse ja personali teadlikkuse probleemidega.

Juriidilised probleemid:

Juriidiliselt on olulisem lahendada ära optin ehk nõusoleku teema – kui kasutusel on spetsiaalne e-maili turunduse tarkvara, saab ka listist eemaldumist kergesti lahendada. Enamik klientidest küsib e-posti saatmiseks luba kliendilepingu sõlmimisel, osa müügipunktides ja osa veebis. Digitaalne optin on veidi kahtlane teema, kus üheseid vastuseid pole…

Vestlusring laval

• Siim Saar, Roosa Elevandi tegevjuht
  Roosa Elevant koduleht

Roosa Elevant saadab keskmiselt 100 000 – 200 000 e-maili kuus, sõltub reklaamihooajast. Piltide avamine on see, mis näitab statistikat – oluline on panna inimene pilte avama ehkki fakt on, et enamik meilikliente avab kirja juba koos html-piltidega. Eraisikust meililugeja, kes ei kasuta Outlooke ja Gmaili, ei ole enamasti olukorras, kus tal jääb sisu saamata. Erandeid on ja seetõttu tasubki alati kaasa panna ka tekstipõhine kirjaversioon koos lingiga, mis viib kasutaja veebis seda kirja ilusas värvilises formaadis vaatama.

<ekraanil jooksevad näited, mille Hando lubas lahkelt ka veebi välja panna>

Peamine soovitus on, et sisu ei peaks olema kogu aeg ühtlane ja kuiv, vahel tasub sisse tuua midagi huvitavat ja lõbusat – oluline on panna inimene midagi tegema ja kuskil osalema mänguliselt!

• Mari-Liis Rüütsalu, Estraveli turundus- ja kommunikatsioonijuht
  Estravel koduleht; Estraveli Facebooki fännileht; Estravel pakub Twitteris

Me tegelikult ei tea, kus elab Kiisu-Miisu – Estravelis ei ole me majandustarkvaraga oma e-maili baasi mõnes mõttes ka teadlikult. Kuna meil on mass-uudiskiri (tegelikkuses pigem müügipakkumiste edastus), siis integreerimine ja personaalsus ei ole prioriteet number üks – meil toimib loogika, et mida rohkem välja saadame, seda rohkem toimub müüki. Kontaktikvaliteet on oluline, meie listis on 65000 aadressi (enamus meie kliendid või ettevõttega kontakti omanud), aga postituste puhul loeb kvanteet rohkem kui klassikalises plaanis “kvaliteet”.

Kõige paremad tulemused on lihtsad – üks e-mail tegi müüki 34 miljonit krooni, reklaamiti Ameerikasse sõitmist ja sõitjaid oli 5000. Sel suvel oli teine kampania, Facebook ja E-mail, mis tõi müüki ligi 6 miljonit (Aasia lennupiletid) – turunduskulu jäi enamvähem nulli, nii et tulemus on kvaliteedi plaanis hea.

Meie turundusinimesed on väga hästi integreeritud müügiga, on teadmine, mis müüb ja kuidas, ja see tagabki edu. Tulemustest mõõdame avamisi, klikke ja nende suhet. Kehtib kaks mõõtmisvahendit, analüütik (GA), mis annab info trendidest ja sendsmaily, kust saame kirja enda statistika. Mõõdame eraldi eestlaste ja venelaste käitumismustreid.

• Maris Juha, Andmekaitse Inspektsiooni õigusnõunik
  Maris Juha profiil LinkedIn’is; Andmekaitse Inspektsiooni koduleht

Suurim muutus alates 10. juunist on see, et kui varem reguleeris üldiselt Infoühiskonna seadus, siis nüüd saab e-mailie reklaami saata kooskõlas Elektroonilise side nõuetega ja see ütleb, et igasugune reklaami saatmine eraisikutele tohib toimuda ainult nende eelneval nõusolekul. Teine muutus on, et uus seadu kaitseb ka juriidilisi isikuid – võimaldab neil näiteks keelata oma kontaktandmete kasutamine e-maili turunduses.

Kui (riigi)asutuse kõigi töötajate andmed on veebis väljas, siis neid ei saa siiski käsitleda eraisikutena – ehkki see on kahtlemata hallala. Kehtivad ka isikuandmete kasutamisele suunatud piirangud. Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt ei tohiks saata reklaami aadressidele, mis on küll firmadomeeni lõpuga, ent sisaldavad inimese nime, siis kehtib see siiski Persooni e-mailina ja mitte niivõrd Ettevõtte aadressina. See koht on veidi vaieldav, arutatud on igasugu pehmeid piire – vaatama peaks konkreetse isiku positsiooni, ettevõtte tegevusala ja nii edasi. AKI leiab, et elektroonilise side seaduse kohaselt võiks jur. isiku aadressina käsitada kõiki neid, mille domeeninime lõpp on jur.isiku oma – samas, isikuandmete kaitse seadus väidab teisiti. Kindlasti on asi korras, kui MITTE saata reklaami aadressile, mis sisaldab inimese nime.

Tagamaks info ja andmete kogumise seaduslikkus, on eelduseks, et nõusolek peab olema takkajärgi tuvastatav ja kirjalikult taasesitatav.

Nõusoleku kogemusel tuleb järgida ka, et inimesel oleks selgelt aru saada, millele ta nõusoleku annab – ja kui küsitluse täitmisel kogutakse andmeid edasiseks kommertstegevuseks, peab see olema nähtav ja mõistetav.

NB! Elektroonilise side seadus, vaata § 103-1 “Elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks“

Diskleimer: Tegemist on otseülekandega BestInternet2010 konverentsisaalist – sestap vabandame kõigi kirjastiili iseärasuste, kehvalt vormuvate lausete ning grammatika- ja näpuvigade pärast. Loodetavasti jõuame need kunagi tulevikus korda teha.

: Jaga teistega

VAATA FOTOREPORTAAŹI

Kui sul on ka häid kaadreid Best Internetilt 2009 või Eesti Internetiauhind 2009 sündmusest, mida tahaksid teistega jagada ja mis sul kusagil internetis üleval on, siis saada meile oma piltide aadress siia kommentaarina, ning me täiendame seda blogikannet.

: Jaga teistega

Head Best Internet 2009 osalejad, külastajad, esinejad, partnerid ja toetajad!

Suured tänud Teile kõigile osalemast. Loodame et leidsite kõik selleaastasest, järjekorras küll alles teisest, Best Internetist endale mõnegi kasuliku tera ja teadmuse, mida saate enda igapäevases töös rakendada. Üldise tagasiside alusel võime julgelt väita, et ka esmakordselt katsetatud Pecha-Kucha esitlusformaat võeti nii kuulajate kui ka esinejate endi poolt väga hästi vastu. Eks ikka on uute asjade juures külgi millest õppida ning mida edaspidiseks kõrva taha panna. Kuid formaat kui selline, on efektiivne ja tänases turundusmentaliteedis ka oluliselt toimivam. Pecha-Kucha esitluste kohta kui ka kommentaare lugege palun blogi varasematest kannetest.

Loodame et meie uus, ahjusoe Best Marketing Blogi õigustas ennast ja abistas Teid kõiki ka info parema käideldavuse osas. Blogiga on muidugi palju ambitsioonikamad edasiarendused ning plaanid ees. Peale selle, et seome ta kannete teemalead´idena ära Best Marketingi veebilehega saab samasugune blogilahendus tööle pandud järjest ka meie teenust tarbivates teistes riikides. 

Best Internet oli suurepäraseks hüppelauaks, et see ühele osale õigest turunduse sihtgrupist kiiresti ja võimalikult sisukalt teadvusesse toimetada. Juba järgmisel nädalal saab eesti Best Internetist üks blogi alamkategooriaid ning peakategoorias leiavad kajastamist mitmed, palju laiemat kõlapinda omavad turundusteemad. Sellest olenemata, peame internetiturundust kõige kiiremini ja huvitavamalt arenevaks valdkonnaks ning hoiame internetiteemadel aktiivselt näppu pulsil ka edaspidi. Lugege ikka blogikandeid. Loodane et oleme Teie jaoks väärtuslikud ka edaspidigi. Anname arengutest teada Best Marketingi veebilehel ja uudiskirjades.

Kuid hetke väärtus blogis on kongressi esitlusteemasid puudutavatel postitustel, arutelul, esinejatepoolsetel lisaküsimustel ning täiendavatel – kongressijärgsete materjalide ning kannete kasulikkusel. Mitmed esinejad lubasid veel vähemalt nädala jooksul blogi jälgida ja tekkivatele uutele küsimustele vastata. Samuti anname siin teada esitluste presentatsioonide kättesaadavustest, kui ka teeme mõned sisukamad ettekandeid puudutavad järelkajad.

Kõikide nende esinejate slaidid, kes seda meile kasutamiseks lubanud on, katsume esimesel võimalusel ülesse panna. Jälgige infot. Samuti ei jõutud reedeseks kongressipäevaks Youtube´i ülesse tõsta Pecha-Kucha teise sessiooni videoesitlusi. Need avaldame hiljemalt teisipäeval. Samuti saavad peagi valmis pildid mõlemast kongressipäevast, mida kajastame kindlasti nii blogis kui veebis.

Kirjutage siia selle postituse juurde, mida Teie selleaastasest Best Internetist arvate. Kas õnnestus?  Mis õnnestus ja mis ei olnud tasemel? Mida huvitavat etekannetest leidsite? Kuida teemadega rahule jäite ning millise hinnangu uuele TTÜ värskeltvalminud Majandusteaduskonnale ja auditooriumile annate (väikene veeavarii ehk ei musta selle maja positiivsust)? Ühesõnaga, igasugune Teie arvamus, ettepanek ja  mõtteavaldus on väärt.

Soovime kõigile osalejatele tööde ja tegemiste rohket sisukat e-turunduslikku sügist ning ootame kõiki kindlasti järgmisel aastal taas Best-Internetile. Täname!

Best Marketing Team

: Jaga teistega

Kongressil osalejad said vahepeal lõunapausi ajal süüa, suhelda ja selga sirutada.

Nüüd on töö taas käimas ja just juhatati sisse teine Pecha Kucha – Kes on kes Eesti Internetiturunduses.

Selles paneelis esinevad:

• Marko Saue (Newton) räägib müügi tõstmisest läbi tasuta väärtuse loomise

Viirusturundus: milline sisu levib? Levib omal viisil äärmuslik sisu, kas siis äärmuslikult naljakas või vastuoluline, selline, mis tekitab terava emotsiooni.

Twitter on oluline märksõna tänapäeva viirusturunduses – suurepärane võimalus kiiresti jagada leitud hea sisuga asju.

Viirusturundus levib läbi fännide. Viiruskampaania võib pealtnäha olla väga lihtne – vaid üks video. Hea viirusturunduskampaania on aga väga hästi läbi mõeldud süsteem, kus iga hammasratas on omal kohal. Hindamatult oluline viirusturunduses on vau-faktor. Viirusvideo peab olema selline, et inimene tahaks seda ise näha ja lõpuni vaadata (erinevalt näiteks video vaatamisest teles, mis on teatud mõttes siiani veel poolsunduslik passiivne valik).

Hästi töötab võte, kus näitad viirusvideos midagi lahedat ja alles lõpus näitad brändi, et inimesel ei tekiks muljet, et ta saadab edasi reklaami. Hästi võib töötada ka kampaania, kus toodet siiski selgelt näidatakse, kuid see peab siis kandma selget positiivset emotsiooni.

Integratsioon teiste meediatega: viirusturundus pole üksildane iseseisev meetod, kõige paremini levib ja toimib integreeritud viiruskampaania.

Geniaalse ideega võib teha viirusturundust ka ilma igasuguse meediarahata – kui fänngrupp sisu üles korjab.

Soovitusi:

• alusta levitamist sihtgrupist, fännidest.
• mõõda jooksvalt ja reageeri kampaania käigus pidevalt saadud infole
• hea suhe kliendiga on edu aluseks, et hullud ideed käiku läheks, on vaja usaldust.

• Robin Gurney (altex): Sa ei vaja e-turundusagentuuri

E-turundusagentuure on viimastel aastatel üha juurde tekkinud. Tegelikult ei vaja sa neid/meid üldse. See, mida sa e-turunduseks vajad, on oskused. E-turundus hõlmab endas väga laiade valdkondade teadmisi, ükski Eesti agentuur ei valda kõiki neid. See, mida sa praktikas eduks vajad, on edukas praktika.

Äripäeva sõnul on ettevõtte suurimaks konkurentsieeliseks võime õppida. Õppida on nii teil kui ka e-turundusagentuuridel.

Altexi kodulehelt leiad palju materjale e-turundusest.

Soovitus: hea e-turundusalane raamat, mida tasub lugeda, on Commonsense Direct & Digital Marketing, Drayton Bird.

Võid konsulteerida ekspertidega Internetis: Eric Ward, Bruce Clay.

Võid läbida altexi Google AdWords eksami, võtta osa erinevatest e-turundusüritustest- ja koolitustest. Altex viib läbi ka Interneti treeningprogrammi, mille kohta leiad info kodulehelt. Treeningust on osa võtnud juba paljud Eesti e-turundusspetsialistid.

Word-of-warning: me ei ela Ameerikas. Palju materjale baseerub ameerikalikule kogemusele, kuid seda kasutades tuleb kohalikule koloriidile tähelepanu pöörata ja teooriat käsitleda läbi kohaliku eripära.

• Peep Laja (Internetmarketing.ee)

Tasuta?

Tasuta on atraktiivne! Mitmete näidete alusel võib väita, et kui midagi saab TASUTA, siis on see palju isuäratavam, kui näiteks sama asi 1 sendi eest. Kui Amazon saatis raamatuid koju TASUTA, tõusis müük väga kiiresti. Prantsusmaal alandati kojutoomise tasu sümboolseks – peaaegu tasuta – aga selle mõju polnud kaugeltki nii tugev. Järelikult – mingi asja tasuta andmine tõstis müüki palju rohkem.

TASUTA tekitab tähelepanu. Tähelepanu viib müügini.

Tasuta on kasumlik. Soovitus: anna midagi tasuta ära ja müü midagi juurde. Kui inimene tuleb sinu veebilehele, ära hakka talle müüma, vaid proovi midagi anda tasuta. Hakka inimesega suhtlema, küsi näiteks tema kontaktandmeid. Ära küsi müüki kunagi liiga vara, vaata, et sa oleksid kliendi nö. suhtluskontole piisavalt investeerinud. Kui annad kliendile väärtust, on ta ka emotsionaalselt altim müüki sooritama.

Tasuta väärtuse pakkumisel on oluline ja jäljendamissoov: kui ühel tootel on juba palju kasutajaid, tahavad teised ka seda kasutada.

Hea mudel on ka see, kui kolmas osapool maksab kõik kinni nagu Googles maksab reklaam kasutamise kinni.

Kolmas mudel – väike osa kasutajaid maksab kõigi teiste eest.

• Magnus Kallas (Taevas) paneb muusika käima ja jagab slaidishowna oma mõtteid Internetist / Aine, millest unenäod on tehtud /
• Mina vaatan töö ajast naiste pilte. Kes ei vaataks?
• Internet ei tunne poliitilist korrektsust. Õnneks!
• Internet tervitab uut dekadentsi.
• Noored peavad end alati stimuleerima – uute leidudega. Uute sõpradega..
• Inspireerib seltskond
• Enese defineerimine läbi teiste loodu
• Mikroblogid jagavad emotsiooni
• Kõik on autorid
• Kriitikul on hea nina. Nad tajuvad, mis on zeitgeist.
• Internet nihutab reegleid.
• Moetööstus mõõdab ja nihutab piire veelgi – ka klassikalises meedias,
• Terry Richardson on alt. Jumal.
• flashglamtrash.com – minu teejuht rentslikultuuri
• arukas näppamine – vastunäppamine.

Blogin seda, mis on populaarne, aga püüan juurde anda lisaväärtust ja autentset olemust. Jagan viidatud autoritega ühendust, inimesed hindavad isiklikku lähenemist ja
inimesed hindavad kunsti

• Hegle Sarapuu (Trinidad) räägib kasutatavuse (usability) kasust

Kui kellelgi on küsimus, misasi on kasutatavus, siis tegelikult teame me seda kõik, Halb kasutatavus on see, mille peale külastaja veebi kinni paneb, Praktikas aetakse aegajalt kasutatavuse mõistet sassi visuaalse disaini mõistega. Samas, disaini peale tavaliselt ei vihastata, isegi, kui see on halb. Samas, halva kasutatavuse peale vihastatakse küll.

Kasutavus koosneb paljudest elementidest, nagu eesmärgid, kujundus, navigatsioon jne.

Kasutatavus mõjutab: kasumit, veenvust, kiirust, rahulolu, kokkuhoidu. Kasutatavus on kasulik!

Kasutatavuse probleem- pehme teema sündroom. Tegeikult pole see nii pehme midagi, sest on võimalik üsna täpselt mõõta kui kasutatav su koduleht tegelikult on. Näiteks võid leida registreerimisvormi õnnestumise indeksi. Mõõta võib kõike, aga mõõda ainult õigeid asju. Ära mõõda näiteks neid asju, millest sa ise aru ei saa.

Kasutatavuse loomiseks on loodud oma protsess.

Planeerimine on edu alus. Analüüs loob võimaluse keskkond ette valmistada. Kui sa tead, mille kasutajad sulle andestavad, mille mitte, mille üle nad on rõõmsad, mille üle kurvad, on lihtsam oma veebikeskkonna kasutatavust parandada. Testimine annab hulgaliselt väga kasulikku infot.

Kasutatavust saab parandada iga päev!

• Armin Tüll (WSI) jagab sotsiaalse meedia kasutamise võtteid

Kui tahate sotsiaalse meediaga midagi teha, alustage seda täna. Tegelege sellega vähemalt 2 tundi nädalas. Tehke oma kontod sobivatesse võrgustikesse ära, looge ettevõtte kommuun.

Mida sellega võidate? Olete lihtsalt oma konkurentidest paari aasta võrra ees. Eesti e-turundus on paar aastat Inglismaast taga. Sotsiaameedia – kui te kord juba selle rongi peale saate, siis sealt maha tulla pole enam mõttekas. Hästitehtud sotsiaalne meedia suurendab ettevõtte kasu, vähendab kulusid teistele reklaamikanalitele, värbamiskulusid, töökulusid jney

Sotsiaalseid võrgustikke on palju. Kus peaks ettevõte olema? TOP võrgustikud: Facebook, MySpace, Twitter, LinkedIN. Need positsioonid muutuvad igapäevaselt.

LinkedIN – suurepärane sotsiaalvõrgustik B2B turunduseks.

Kasutage videomüüki, näiteks Youtubes.

Blogimine ei pea olema suvaline meditatsioon. Töötage sellega strateegilistel alustel. Ärge müüge sotsiaalsetes võrgustikes midagi, looge võrgustik inimestest, kes tulevad ise teil ostma,

• Rando Rannus (smartAD) selgitab, kuidas muuta turunduskulu turundustuluks

SmartAD – ainus Eesti tulemuspõhine reklaamvõrgustik.

Baastõde: ainus põhjus turundusse raha investeerida on raha teenida.

Inimesed elavad virtuaalmaailmas suhtevõrgustikes oma niiöelda teist elu. On keskkondi, kus on kümneid tuhandeid aktiivseid kasutajaid – ja need pole veel mingid tuntud keskkonnad.

Kuidas Internetikampaaniaid üles ehitada? See on investeerimisprojekt: kulu sisse, tulu välja. The assumption is the mother of all fuck-ups. Paneme eeldused vähemalt kirja, siis oskame neid hiljem muuta.

Ärge öelge, et otsite naisi, mehi, noori, vaid täpsustage, mis kriteeriumitele sihtgrupp veel vastab. Näiteks: Naised – turvalisus; Mehed – tehnika viimane sõna.

Reach. Eestis on ca 700 000 inimest Internetis. Raha saab kokku hoida, kui reklaamida otse sihtgrupile (hoiame kokku vähemalt 30% raha, kui läheneme külastajapõhiselt).

Ribareklaam: näitamine ei ole nägemine. Klikil ja klikil on vahe. Kontakt ei ole veel tehing!

• Henrik Aavik (Veebipartner) räägib SMS-turundusest ja kaasaegsetest kupongidest

Mobiil on tänapäeval kaasas kõigil ja koguaeg. M-turundus peab olema ettevaatlik, sest telefon on inimesele väga personaalne kontakt. Ei ole hea mõte seda privaatsust rünnata, kogudes mingi portsu numbreid kokku ja SMS-ida neile mingeid pakkumisi. Hea variant on saata inimesele sõnum, mis suunab ta mingile WAP veebisaidile. Tänapäeval saab SMS-iga teha palju enamat kui 2006-ndal aastal.  Lähemalt vaata ülaltviidatud presentatsioonimaterjalist.

QR kood – levib mugavalt mitmetes meediates, näiteks ka mobiiliga. Näiteks saab teha SMS-kampania, millega wap lehel kuvada unikaalseid QR koode.

Tavaliste kupongide levitamist takistab leviku igivana stiil – ja statistikat teha on raske.

Veebipartneri lahendus võimaldab väljastada kupongi suvalisel meedial. Inimene tuleb poodi, näitab poes oma QR koodi, see lastakse poes spets QR skännerist läbi  ja saab sellega ettenähtud allahindluse.  QR lahenduse eelised – seob SMS-i sellega, mis toimub müügikohas. Järgitakse inimese ostuharjumusi.

On võimalik jälgida kogu kampaaniaga seotud tegevust: väljastamist, kasutamist jm. Head raportite võimalused.

• Janno Siimar (Velvet) esitlus kannab pealkirja “Meri siin seisma jäi. Sõbrad 2.0″

Sõprade tajumine on tänapäeval Interneti võimaluste tõttu muutunud. Ei ole enam nii, nagu varem, kus igalühel oli 2-3 head sõpra ja kümmekond tuttavat ning siis veel vaenlased, keda hoitakse enda ligi.

7-aastased märgivad oma Facebooki kontole – lisaks sellele, mis on nende perekonnaseis – ka oma sõprade kategooriad.

Facebooki kontol on minul näiteks üle  300 sõbra ja ma pole neid kategoriseerinudki.

Paljud  ei julge oma ettevõtte tooteid ja teenuseid oma sõpradevõrgustikus reklaamida. Siinkohal oskan soovitada – tehke parem toode, tehke selline, millest te ise ei häbene rääkida.

Täna sõitsin oma auto tule vastu posti katki. Ütlesin sealsele haldajatädile, et tehke kollased triibud oma postide peale. Tädi ütles, et minu ülesanne on olla ettevaatlikum. Vabandust, ma ei olnud sellel koosolekul, kus selliseid ülesandeid jagati. Näete – see tädi on nagu toode, On selge, et tädi tulebki arendada.

Mida ettekandest arvad? On Sul vastuväiteid või tahad täiendada? Jaga siin blogis oma mõtteid meiega.

Kuigi Pecha Kucha paneeli järel küsimustevooru ei ole, võid soovi korral oma küsimuse siia kommentaaridesse kirjutada. Pecha Kucha esinejad püüavad blogis peale esinemist jõudumööda küsimustele vastata.

: Jaga teistega