Viis aastat on EMT-s tegeletud ökoloogilise jalajälje vähendamisega – reisimise asemel kasutatakse tänapäevast videokonverentsi võimalust, ettevõtte siseselt on vähendatud paberi kasutamist, kõik mis võimalik taaskasutada, kogutakse kokku – pudelid, paber, pakendid  leiavad tee taaskasutuskeskustesse ning neile antakse seal uus elu.

EMT rohelised ideed, rohelised teod ja keskkonnasõbralik areng

EMT on kodumaise ettevõttena astunud väikseid samme, et muuta meid ümbritsevat keskkonda ja suhtumist ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. Teeme Ära koristusaktsioonid 2008 ja 2010 on olnud ka EMT jaoks missiooniks, milles löövad kaasa nii kliendid kui EMT töötajad. Oleme mõistnud, et inimesed tihti ei vaevu väikest kogust elektroonikajäätmeid kokku koguma ning utiliseerimisele viima  ning meie  aitame oma klientidel seda teha. Alates 2007. aastast võtab EMT oma esindustes vastu vananenud elektroonikajäätmeid – akud, patareid ja telefonid, mis saadetakse elektroonikajäätmete töötlejatele.

EMT osales aprillikuises kotivahetuskampaanias Minu roheline samm, kus kilekotte vahetati keskkonnasõbralike riidest kottide vastu. Kokku vahetati 13 000 kilekotti 6000 riidest koti vastu.  EMT järgmiseks sammuks on täielik üleminek kilekottide kasutamiselt paberkottide kasutamisele ja alates augustikuust kasutab EMT oma esindustes vaid paberkotte.

Nüüd teeb EMT esimese Eesti mobiilsideoperaatorina suure sammu ja hakkab kasutama tuulegeneraatori  poolt toodetud rohelist energiat. 1. juulil hakkas tööle EMT Tehnokeskuse katusele paigaldatud tuulegeneraator, mis võimaldab toota elektrienergiat mobiilside tugijaamade tarbeks. EMT Tehnokeskusele paigaldatud tuulegeneraator on vertikaalse võlliga rootortuulik, mille nimivõimsus on 5kW. Rootortuulikut iseloomustab see, et generaator on tänu oma ehitusele sõltumata tuule suunast, kogu aeg tuules. Lisaks on rootortuulik klassikalisest tuulikust oluliselt vaiksem ja ei tekita vibratsiooni. Võimsuskõvera järgi saavutab tuulik nimivõimsuse tuulekiiruse 11m/s juures.

See on EMT esimene katse rohelise energia tootmise valdkonnas, seega jälgime pidevalt lahenduse toimivust ning vajadusel lisame/vähendame tarbijaid ja viime sisse vajalike muudatusi. Tegemist on esimese keskkonnasõbraliku katsega, mille käigus saame paremat tunnetust sellest, kuidas on võimalik rohelist energiat mobiilsidevõrgus kasutada.

EMT soe „süda“ kütab Tehnokeskust ja säästab kuni 55 tuhat m3 maagaasi aastas

Oma tegevuses jälgitakse pidevalt terviklikku keskkonnateadliku toimimise põhimõtet.  Näiteks EMT Tehnokeskuses vajab pidevat jahutust hoone „süda“ ehk võimsate serverite ruum.

Suurte, püsiva soojuskoormusega töötavate jahutussüsteemide poolt väljajuhitavat soojust on võimalik ära kasutada hoone kütteks ja sooja tarbevee tootmiseks. Soojuspumba puhul on ju sisuliselt tegemist kompaktse jahutusseadmega. EMT Tehnokeskuse serveritest eralduvat soojust juhitakse hoone küttesüsteemiga ühendatud soojuspumpa, mis annab osa hoone küttevõimsusest.

EMT Tehnokeskuse soojuspumba tehnilises lahenduses on kasutatud aparatuuriruumide jahutussüsteemi ja hoone küttesõlme vahel kahte 40kW nn. maasoojuspumpa, kus pinnasekollektori asemel võetakse soojus jahutussüsteemist. Hinnanguliselt võimaldab selline lahendus hoida kokku 50-55 tuhat m³ maagaasi aastas.

Piret Mürk-Dubout

EMT turundusdirektor

AS Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonijuht Kadri Lainas rääkis täna Best Marketing Clubis Prisma värskest turunduskontseptsioonist „Üks mure vähem“ ning selle lansseerimisest nii ettevõtte sees kui väljaspool. Siinkohal väike kokkuvõte räägitust. 

Taustast ehk miks Prisma otsustas turunduskontseptsiooni muuta

Oli vaja eristuda. Kõikide suuremate kaupluste hüüdlaused olid muutunud äravahetamisteni sarnasteks: 

• Vaata hinda!
• Suvi jõudis XXXXX-sse heade hindadega.
• Uus ajastu! Tavahinnad nüüd ja alati palju soodsamad!
• Kevadiselt head hinnad XXXXX-s! Tule vaatama!
• Mõnedes meie kauplustes tuleb vahel tõesti ruumist puudu … Sellepärast, et hinnad on meil odavad!
• Sooduspakkumised!
• Soodushinnad XXXXXkaardiga

Hinnad on aga igal pool põhimõtteliselt samad: odavamat piima ja kefiiri otsides mööda poode joosta pole põhjust – 14-st kauplusest 11-s küsitakse nende eest sendi pealt ühepalju. Samuti pole ka saia-leiva pärast odavamat otsides mõtet mööda linna ringi tormata. Kirde sai maksab 11 poes täpselt ühepalju (aprillis sai saia täpselt sama hinnaga kätte isegi 13 kaupluses) ning Fazeri mustal leival puudub vähimgi hinnaerinevus 10 poes. Kümnes kaupluses maksavad sendi pealt sama hinda ka karp kalapulki, üheteistkümnes Saku Originaal.  (Õhtuleht 28.05.2010)

Tarbija lojaalsus ühele jaeketile on pigem madal. Jaekaubanduse kommunikatsioon on agressiivselt hinnapõhine, aga tarbija, isegi hinnatundlik tarbija, ei osta ainult hinda – nad eelistavad agressiivsele müügile pehmemaid väärtusi ja seda, et neil aidataks teha parimaid valikuid.

Kui Kadri 2008. aastal Prismasse läks, märkas ta seoses seoses Prismaga selliseid probleeme:
- Prisma ei eristu.
- Kliendid ei tea ega taju kontseptsioonist tulenevaid tugevusi.
- Tarbijatel puudub Prismaga emotsionaalne side.

Mida Prisma Brand Manuali abiga ette võttis?

Hakati rõhutama Prisma kontseptsioonist tulenevaid eeliseid:

• Ostukeskkond ehk Prismast on lihtne osta.
• Lai ja kvaliteetne valik.
• Püsivalt soodne hinnatase.
• Kiire ja abivalmis teenindus.

Pood on Prisma peamine suhtluskanal. Väljapoole paistev on jäämäe tipp. Prisma reklaam ongi pood ise.

Eestis on suurim toitu pakkuv kauplus Rocca al Mare Prisma, aga töötajaid on seal vaid 100. Efektiivsus on märksõnaks! Kõik saalitöötajad on kassavalmidusega.

Teeninduse puhul on Prismal paika pandud, kui mitu inimest tohib järjekorras seista: 3+1. See tähendab, et kui 1 maksab, siis maksimaalselt 3 inimest võib seista järjekorras. Infoleti töötaja hoiab sellel silma peal ja organiseerib saalist inimesi kassadesse juurde. Samas võib ikka juhtuda, et see reegel ei pea paika, näiteks kui palju töötajaid on haigestunud vms.

Prisma klient on tark klient. Prisma klient ei usu igasugu jama ja mõtleb natuke rohkem, ta käitub jaekaubanduses vastutustundlikult. Prima klient on see, kellega võib rääkida intelligentselt. Prisma klient saab sellistest sõnumitest aru ja oskab neid väärtustada:

Kommunikatsiooni alustati maja seest, kõik Prisma 750 töötajat pidid Prisma kontseptsioonist ühtemoodi aru saama. Kuna kõik hakkab pihta töötajatest, on Prisma väga palju sisekommunikatsioonile panustanud. Töötajad ümbritseti kontseptsiooni ja eesmärkidega, viidi läbi koolitusi ja töötajate ruumidesse kleebiti plakatid:

Prisma turundussõnumite lipulaevaks on „Üks mure vähem“, „mille lugu alles hakkab tulema, sest Prisma on oma uue kontseptsiooniga olnud väljas alles 1 kuu.

Kampaania sõnumid:

• Prisma on tark valik.
• Prisma erineb teistest poodidest.
• Prisma mõtleb kaasa ja aitab inimestel  osta seda mida neil vaja, mitte seda, mis on poele kasulik.

Peale turundust maja sees hakkas Prisma oma sõnumitega väljapoole liikuma. Välireklaamide eesmärk oli saada tähelepanu ja panna inimesed reklaamist rääkima:

Kampaania põhisõnum aga eristus jaekaubanduses kasutatud sõnumitest:

Meedias olevat sõnumit toetasid reklaamid poes:

Ostunimekirjad
„Ostunimekirjaga võidad aega, võidad raha“. Ostunimekirjade blanketid asuvad praegu kassade juures. Neil on tooted kirjas samas järjekorras, nagu need antud Prisma kaupluses asuvad.

Ettepanek Best Marketing Club osalejate poolt: “See on suurepärane trükireklaami idee – avaldada see ostunimekiri ajalehes! Igaüks saab selle siis ise välja lõigata. Lisaks võiks neid poe uksel kõigile jagada.”

Küsimus Best Marketing Club osalejatelt: “Kas tootjad saavad oma brändidega ka ostunimekirja sisse minna?”
Kadri Lainas: “ Ei, Prisma ei saa kliendi eest otsustada, millist brändi osta.”

Toetavad tegevused:

• Kampaania veeb. Internetis elektrooniline ostunimekiri
• Facebook
• Pressiteade
• Prisma uudisega Äripäeva esikaanel

Tulemused:

• Mai. Ületasime nii eelmise aasta kliendiostude arvu kui ka käivet. Kliendiostude indeks 106.
• Klientidelt kampaania ajal väga positiivne tagasiside (FB, kõned Prismasse, taksojuhid).
• Kogusime Facebookis 10 päevaga üle 400 “Like”
• Kodulehe külastatavus kasvas 25% tehes kõigi aegade rekordi.
• Küll aga jäi sõnum inimestele siiski segasemaks kui ootasime.
• Kampaaniat tajuti positiivsena ja meeldivana.
• Eriti töötas reklaam kauba valiku rõhutamiseks.

Kadri Lainas tunnistab siiski probleemi: “Müüme pea igas kategoorias tooteid odavamalt kui sisse ostame, kuid ikkagi ei märka kliendid, et oleme soodsamad kui teised.”

Küsimus Best Marketing Club osalejalt: “Kas Prisma plaanib teha võimalikuks puuviljade kaalumise kassas?”
Kadri lubab selle teema tõstatada. Probleemiks olevat näiteks see, et müüja kassas ei tee vahet, milline õun neljast sordist see konkreetselt on, mida ta kassas kaaluma peab.

Idee Best Marketing Club osalejalt: “Täidad veebis ostunimekirja, saad selle poodi minnes väravas koodi sisestades välja trükkida. Näiteks naine täidab ostunimekirja veebis, mees trükib poes välja.”

Private labelitest:

Prisma private label on Rainbow. Viimastel aastatel on kasvanud Eestis kaupluste omatoodete osakaal (5,4%), jäädes siiski üheks madalaimaks Euroopa ja Põhja-Ameerika riikide seas (keskmine 24,2%). Omatoodete osakaalu kasvu üheks oluliseks teguriks on nende odav hinnatase. 

Paraku on omatoodete kuvand Eestis madal. Põhjuseks omatoodete seas levinud madala kvaliteeditase. Näitena võib tuua nii omatoote nime alt müüdav 4% tomati sisaldusega ketšupi kui röstitud teraviljadest tehtud kohvilaadse toote. Samuti on õli tulle lisanud konkureeriva jaeketi otsus, kui Eesti tootjate tooted asendati Poola päritolu omatoodetega ja võeti tarbijatelt valikuvõimalus.

Jaekaubanduse rusikareeglite kohaselt peaks omatoodete osakaal olema 15-20% tootevalikust, et hakata mõjutama kaupluseketi toote- ja hinnakuvandit.

Prisma tootevalikusse kuulub tootesari Rainbow. Rainbow toodete puhul on väga selgeks kriteeriumiks toodete kvaliteedi kõrge tase. Seega on hinnaeelis saadud mahtude ja kaudsete kulude vähendamise teel. Rainbow tooteid ei müüda ainult Eestis, vaid ka põhjamaades ja mujal Baltikumis asuvates Prisma kauplustes. Hinnaeelise saamiseks tehakse rahvusvahelist koostööd teiste hankijatega. Koostööd toimub ka Eesti tootjatega ning eesmärk on Eesti ettevõtjatega koostööd tihendada.

Ülevaade Rainbow tootesarjast:

• Eesti Prismades müüakse pea 900 erinevat omatoodet, tooted on olnud Eestis müügil alates 2000. aastast. Valikus on nii toidukaupu, kuid ka esmatarbe kategooriasse kuuluvaid tooteid, nagu kreemid, pesuvahendid, mähkmed jms.
• Tulenevalt kõrgetest kvaliteedinõuetest Prisma omatoodete sarjale ei pruugi Rainbow tooted olla alati omas kategoorias kõige odavamad, küll aga on nad omas kvaliteediklassid soodsaimad.
• Rainbow toodete puhul on üheks eeliseks ka kindel ja kontrollitud kvaliteet. Lisaks tootjapoolsele kvaliteedikontrollile jälgitakse Rainbow toodete kvaliteeti pidevalt ka pärast toote välja töötamist. 
• Koostööd tehakse ka Eesti tarnijatega (Tallinna Piimatööstus näiteks). Toodetakse Rainbow tooteid aga üle maailma, kokku 17 erinevas riigis.
• Rainbow tootesari eristub paljudest teistest private label toodetest ka selle poolest, et aina enam keskendutakse tootevalikul ka keskkonnasäästlikkusele, õiglasele kaubandusele ja mahetoodetele. Näiteks on mitmed Rainbow pesu- ja puhastusained keskkonnasõbraliku sertifikaati omavad. Rainbow sarjas on olemas püsimähkmed, mis valmistatud õiglase kaubanduse puuvillast ning järjest avardub mahetoidu valik.

Kadri andis klubis osalejatele turundusülesande:

Kuna Rainbow nimi ei ole seotud jaeketi brändinimega, on Rainbow tuntus tarbijate seas madal. Samas, kuna Rainbow oma kvaliteedilt ja põhimõttelt eristub enamikest jaekettide omatoodetest, ei tundu olevat mõttekas positsioneerida seda kui tavapärast kaupluse private labelit.

Mida teeksid, et tõsta Rainbow tuntust Eesti tarbijate seas, sel moel, et tootesarjast saaks Prisma konkurentsieelis (müügil ainult Prismas) ja tarbijad hindaksid Rainbow tootesarja kõrgemalt kui tavapärast jaeketi private labeli sarja? Lahendus võiks mahtuda kontseptsiooni „Üks mure vähem“.

Best Marketing Club osalejate ettepanekud:

• Suurem ausus ja läbipaistvus.
• Kirjutada suuremalt ja selgemalt, kus asi on toodetud.
• Rõhutada kvaliteeti, sest need tooted on kvaliteetsed.
• Pole mõtet hoida seda „Prisma hästihoitud saladusena“ 
• Tootja välja toomine pakendil. Private labeli puhul on ju inimestel hirm, et saad mingit “kräppi”.
• Ilma kommunikatsioonita seda probleemi ei lahenda.
• Võiks testida, millised neist toodetest on tarbijate lemmikud ja anda nende kategooriate tootmisõigus mitmeks aastaks ühele konkreetsele tootjatele. See tagaks ka stabiilsuse kvaliteedis.

Vaata Best Marketing Club #9 hommikuseminari pilte siit! Järgmine klubiüritus toimub augustis 2010. Huvi korral võta palun ühendust: silja@best-marketing.com

EasyHome’i idee autor on tunnustatud Eesti arhitekt Sten Ader. EasyHome on pälvinud Eesti Arhitektide liidu auhinna “Parim puitehitis 2009″.

EasyHouse’i autor on New Yorgis resideeruv Läti disainer Ralfs Blanks, kelle töödega saab tutvuda siin: http://blanksdesign.com.

Best Marketing võttis ühendust EasyHome’i juhatuse liime Tõnu Schilfiga, kes ütles, et ta ei saa lätlaste süüdistust tõsiselt võtta. “Selline asi nagu idee kopeerimine on arhitektuuris üldse väga küsitav asi, näiteks funkstiilis majad ongi kõik kandilised. Meile tundub, et nemad kopeerivad hoopis meid! Mis puutub sarnaselt kõlavasse nimesse, siis Easy sai valitud seetõttu, et see kannab meie kontseptsiooni kõige paremini,“ ütles Tõnu Schilf.

Võrrelge ja otsustage ise:

EasyHouse

EasyHouse


EasyHome

EasyHome

EasyHome

Rohkem pilte:
EasyHouse: http://www.easyhouse.lv/page.php?l=en&s=10
EasyHome: http://www.easyhome.ee/et/easyhome/gallery

Tõnu Schilf: “Arhitektuurilisest seisukohast on sellised majad suurtes piirides tihti üsna sarnased. Meie majad on aga oma konstruktsioonilt kindlasti ainulaadsed. Kopeerimisest rääkides lisan veel ühe hea näite. Järgnevatel piltidel on maja Meriväljal aastast 2003 ja Le Gorbusier’ Villa Savoye 1927. aastast. Teie ülesanne on arvata ära, kumb on kumb. Kas alates Mies van der Rohe Barcelona 1929. aasta näitusele tehtud hoonest on siis kõik ülejäänud koopiad või?”

Siseturundus, mis oli algselt töötajate rahulolu tõstmisele ja kogu ettevõtte kliendikesksuse suurendamisele suunatud, on tänaseks jõudnud oma arengus niikaugele, et siseturundust rakendatakse organisatsiooni strateegiate elluviimiseks. Kuigi organisatsiooni kultuuris muudatusi saavutada ei ole üldse kerge, on siseturundus just see, mis aitab mõjutada töötajaid mõtlema ja käituma nii, et see toetaks ettevõtte eesmärke ja selleks kasutatakse turundusest teada tuntud võtteid. EMT-s seadsime selle aasta siseturunduse eesmärkideks: tugevdada töötajate sidusust EMT brändi ja ettevõtte väärtustega, panna nad aktiivsemalt soovitama EMT teenuseid, suurendada personaalset suhtlemist ja kliendikesksust nii majast väljaspool kui sees, parandada töötajate ja osakondade vahelist koostööd ning tõsta töötajate motivatsiooni ja rahulolu, et viia ellu korporatiivseid strateegiaid.

Eesmärkide täitmiseks pidasime heaks suurendada töötajate teadlikkust ettevõtte tugevustest ja konkurentsieelistest ning müügipakkumistest, kasutades selleks turunduslikke võtteid, kõiki sisekommunikatsioonikanaleid (siseveeb, e-kool, infopäevad, seminarid) ning erinevaid stiimuleid, müügivõistlusi ja koolitusi. Töötajate, osakondade ja divisjonide vahelise koostööd parandamiseks ning töötajate motivatsiooni ja rahulolu tõstmiseks hakkasime tutvustama osakondade töid ja projekte sisekanalites, samuti töötajate tegemisi (ühe tööpäeva blogid ja intervjuud), otsustasime kaasata töötajaid erinevatesse aktsioonidesse ning korraldada nii neile mõeldud üritusi kui ka anda neile rohkem võimalusi osa saada EMT klientidele mõeldud üritustest ja pakkumistest.

EMT tulemuslikud siseturundusprojektid

„Brändituur“ – käisime turundustiimiga ettevõtte kõikide osakondadega kohtumas ja tutvustasime neile näost-näkku turusituatsiooni, mis raskeid muudatusi tingib, ja lihtsas keeles rääkisime lahti ka brändi uue positsioneeringu, eesmärgiga töötajaid kaasates neid aktiveerida ideid jagama ja aidata seeläbi  muudatusi paremini ellu viia. Saime 101 ideed oma töötajatelt ja lõime parema aluse muudatuste elluviimiseks.

„Päev müügikonsultandina“ – see on juba traditsioonidega aktsioon, kus tagatoarahvas saab üheks päevaks minna eesliinile. See on aidanud koostööd parandada, aga ka kliendikesksust ja töötajate rahulolu, sest pakume midagi vaheldusrikast ja võimalust kõigil kaasa rääkida ja asju muuta.

MinuEMT kampaania sisekommunikatsioon – teadlikkuse tõstmiseks ja omaks võtmise suurendamiseks alustasime ettevõttes brändituuriga, hiljem kasutasime sisemiseks reklaamiks kõikvõimalikke sisekommunikatsiooni kanaleid nagu telerite ekraanid, suured ümmargused plakatid kontorite kohvikutes ja koridorides. Ettevõtte sügisseminaril korraldasime ülipopulaarseks osutunud MINA tähtedega pildistamise kõigile töötajatele, jõulupeol jõulukaardi pildistamise MinuEMT logoga, tegime lauakalendrid töötajate MINA piltidega ja kaasasime firma enda töötajaid reklaamidesse näitlejatena.

Ettevõtte maine sõltub väga otseselt sellest, mida iga töötaja teeb ja kuidas ta seda teeb, seetõttu peab ikka alustama firma seest. Kui ettevõte on suur, siis võib juhtuda, et kuigi keegi kuskil mõtles midagi tõeliselt head välja, aga kõik teised töötajad firmas ei ole sellest teadlikud või ei võta seda mõtet omaks, ei tule ka tulemusi. Turundusest teada-tuntud võtteid annab ka sisemiselt väga edukalt rakendada ettevõtte strateegiate elluviimise toetamiseks.

Evelyn Tenno

EMT siseturunduse juht

Inimesed soovivad enamasti ikka suhelda teise inimesega sõbralikus, meeldivas ja vabas vormis. Facebook ja Twitter annavad selleks väga hea võimaluse, kuna reageerimine on efektiivsem ja kiirem nii ettevõtte kui kliendi poolt. Sotsiaalmeedia on üsna võimas kanal ning seda tuleks targasti kasutada. Tegemist on pikaajalise panustamisega – kui sõrme annad, tuleb teemaga  ka pidevalt tegeleda. Kasu(m)likkus tuleb ilmsiks pikema aja jooksul, kuna ettevõtte sotsiaalmeedias eksisteerimine on ennekõike hea brändikuvandile ning imagoloogilisele poolele ja firma edukus baseerub headel kliendisuhetel. Oleme seal, kus on meie kliendid ning suhtleme nendega.

Kliendi abistamisrolli ilmselt täidab vähemal määral Twitteri keskkond, pisut rohkem Facebook ning täiel määral klienditoe rolli täitmaks on EMT loonud ka oma foorumi (http://foorum.emt.ee), mis on abiks tehnilistes küsimustes.

Kaalumisel on ka EMT blogi loomine, sest võrreldes muude sotsiaalmeedia kanalitega on blogi kindlasti ajamahukamat panust nõudev keskkond.

Lauri Toomsalu

EMT interaktiivse kommunikatsiooni juht

Saaremaa Vodka koduleht: www.saaremaavodka.ee

+

Samurai pudel

=

Kaseviin: www.kaseviin.ee

Hakates teemat aga täpsemalt lahkama selgus, et maailmas on ka palju teisi loodushelide lindistajaid, kuid Ivari omad on teistest seetõttu erinevad, et tegemist ei ole mitte nn looduse aabitsa moodi lindistatud juppidega erinevate häälte tundma õppimiseks, aga hoopis pikkade, kogu plaadi ulatuses kestvate ülesvõtetega, mil looduses põimuvad erinevate lindude, loomade, ilma jne ehk võttekoha kogu keskkonna hääled.

Kuna seni oli Ivari lindistuste kasutajaid olnud väga erinevates valdkondades alates spaadest, kontoritest ja koolidest ning lõpetades eraisikutega, siis turundajana oli minu soovitus pigem fokusseerida ühele kindlale valdkonnale ning peale korraliku kandepinna saavutamist liikuda järgmistesse segmentidesse.

Analüüsides erinevate võimalike sihtgruppide vajadusi, nende suurust ja ligipääsemise võimalust, tuli välja, et mitte linnulaulufännid, vaid hoopis muusikaterapeudid võiks olla esmaseks sihtgrupiks. Selgus, et Ivar oli ka kirjutanud uurimistöö loodushelide mõju teemal. Muusikaterapeutidest arvamusliidrite toel on lihtsam liikuda edasi ka suurde “wellness”-segmenti.

Analüüsides seni müüdud plaatide edu selgus ka, et nagu muudes valdkondades, annab tuntus olulise eelise. Ööbikulaul, vist kõige populaarsem linnulaul meie piirkonnas, on ka Ivari kollektsioonis olnud bestseller. Erinevate lindistuste turundamise riskide mõistmine aitab tal vältida suure plaadivaru tellimist vähemtuntud ja ülimalt erilistes ning seega ka aeglasemalt liikuvates lauludes.

Kui Ivar senini müüs oma plaate pigem esoteerikaga seotud kohtades, siis mõeldes muusikaterapeutideni jõudmise viisideni, on pigem oluline otseturundus muusikaterapeutide ühingute kaudu. Seda on aga hea teha koos esinemistega eriala-konverentsidel ning erinevate loodushelide mõju kaardistavate uuringute publitseerimisega.

Kindlasti on maailmas veel huvitavaid valdkondi, mida turundada, kuid linnulaul on minu jaoks olnud üks huvitavamaid mõtteharjutusi.

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

RLK-l on tütarettevõtted Leedus ja Lätis. Eestis kuulub RLK-le ka AS Ekseko ehk 22 seafarmi üle Eesti. Ekseko omanduses on 1800 ha põllumaad ja 200 ha metsa. Iga päev tuleb Ekseko süsteemist Rakveresse ca 1000 siga, aastas 250 000 siga. RLK-s realiseeritakse 60% Eesti sigadest ja 40% Eesti veistest. Kuus vurab majast välja ca 200 kaubaautotäit toodangut. Müük: lisaks Eestile ka Läti, Leedu, Venemaa, Ukraina, Rootsi, Soome jt. Kokku 430 erinevat lihatoodet ja 220 värske liha artiklit. Eestis pakub RLK tööd 928 inimesele. Eestis on RLK turuosa lihatoodete turul 32%, värske liha turul 50%. Lätis 8%, Leedus 5%.

RLK-l on tööl 147 lihameistrit, RLK lihaletid asuvad Selveris, Maximas ja ETK-s. Nad ei kanna mitte RLK värvides riideid, vaid vastava kaubandusketi omasid, väike RLK logo on ka rinnal. Nad on RLK palgal.

Turunduse on RLK-s  läbi põimunud ettevõtte kõikide operatiivtasanditega.

RLK-s töötab 12 veterinaarametnikku, kes hoiavad silma peal tootmise puhtusel.

Tapetav siga ei tohi olla närvis, muidu tuleb kuiv ja mitte eriti maitsev sink. RLK mõõdab sealiha stressitaset (pH). Kõik rümbad, mis ei ole liha ja singi jaoks piisavalt kvaliteetsed, liiguvad vorstivalmistamisse, kus liha kvaliteet ei ole nii määrav.

Kuigi enamus tootmis on mehhaniseeritud, siis osa asju tehakse ikka osaliselt käsitsi, näiteks naturaalseid grillvorste – sellest ka nende kõrgem hind.

Turunduse roll on RLK-s liha väärindades pakkuda tarbijatele parimaid elamusi. Ka reklaam ja degusteerimine peavad olema elamus. Näiteks grilltoodete degusteerimisi teevad ostukeskuste ja poodide sissepääsude ees, nn grillimise road-show’d. Teevad koostööd Felixi ja Santa Mariaga.

RLK turundusosakond: turundusdirektor, 2 tootejuhti (värske liha portfell ja lihatoodete portfell), brändijuht, müügiedenduse juht, 3 tootearendajat. Turundusosakond tegeleb nii väli- kui sisekommunikatsiooniga.

RLK-le kuuluvad Eestis järgnevad kaubamärgid: Rakvere, Järlepa, Valla, Vinku.

RLK toob turule 40 uut toodet aastas (kõrgeim tase oli 2005. aastal 80 uut toodet aastas).

Aastas on 4 üle-Eestilist turundukampaaniat.

RLK müüb edukalt lihapalle Soome. Marinaadis liha võiks ka Soome müüa, sest soomlastel on tunduvalt väiksem marinaadide valik, eestlastel on aga palju erinevaid marinaade (mustikamarinaad jne).

Lätis valiti Rakvere viiner  kaubanduskettide poolt aasta parimaks tooteks.

Tänapäeval on 30% grillvorstide turust toores grillvorst.

Lätis armastatakse salaami vorsti. Eestlastele meeldib keeduvorst. Eestis müüb RLK 300 tonni keeduvorsti kuus. RLK-le kuulub 45% keeduvorsti turust Eestis.

Pakendid: ühtne rohe-valge kontseptsioon, isuäratavd pildid ja maitset kirjeldavad tekstid.

Diskussioon:

Algis Liblik: “Millised on teil eelistatud meediakanalid?”
Liina Jaanson: “Oleme tagasi jõudnud telesse. Sealt saame oma sihtrühma kätte. Vinkuga oleme aga ainult internetis, lastekas.ee ja Mängukoobas – sihtrühmaks lapsed.”

Silja Oja: “Koolid ei anna lastele viinerit süüa sagedamini kui kord kuus. Kas viiner on tõesti nii ebatervislik?”
Liina Jaanson: “See on TAI propaganda, mis põhineb nende tundel, et lapsed armastavad liiga palju viinerit süüa. Vaadake paki peale ja ostke lapsele viinerit, kus on liha sees, näiteks Vinkus on 60% liha. Private labelites võib olla aga mannat, kananahka…”

Ruth Aarma: “Kas teil on tooteid, mis on ilma E621 ehk naatriumglutamaanita?”
Liina Jaanson: “Kõik talvepraed ja värske liha. Lihapallid.”

Samppa Vilkuna: “Kas valmistoitu ei ole plaanis rohkem tootma hakata?”
Liina Jaanson: “Oleme seda teinud. Paljudel kaubanduskettidel on oma köögid, aga neil müük langeb. Eestlaste seas on ise kodus söögi tegemine populaarsust kogumas.”

Heiki Abel: “Mitmed kaubandusketid on ise oma valmistoidu maine alla viinud, andes kvaliteedis järele. Samas näiteks Stockmann suudab müüa kvaliteetset valmistoitu, neil on lõuna ajal järjekord valmistoidu leiti taga.”

Liina Jaanson: “Eestlane sööb aastas 70 kg liha, sellest enamus on siga, millele järgneb kana ja kõige vähem sööb eestlane veiseliha. Veiseliha sihtrühm on suhteliselt piiratud. Rakvere on müünud Selveri soovil ka krokodilli – müüdi 300 kg.”

Marika Jahilo: “Soovitan pakkuda lisateenusena lihaletis prae sidumist”

Aivar Voog: “Kas Facebookis olete?”
Liina Jaanson: “Oleme mõelnud selle peale, aga veel ei ole. Sotsiaalmeedias tegutsemine on täiskohaga töö ühele inimesele.”

Ruth Aarma: “Meie küll oleme Facebookis oma brändidega, näiteks Dove’iga, aga globaalselt.”

Marika Jahilo: “Postimees on ka nüüd Facebookis.”

Best Marketing Club #8 osalejad:

Siiri Same, Tallinna Tehnikaülikool
Heiki Abel, Sky Media
Arnika Ambos, Atria Eesti AS
Liina Jaanson, Rakvere Lihakombinaat
Kristina Randver, TNS Emor
Silja Oja, Best Marketing
Piia Sinisalu, Best Marketing
Algis Liblik, TV3
Ruth Aarma, Unilever Eesti
Marika Jahilo, Postimees
Marge Martjan, Postimees
Martti Nõu, Flashgarden
Katrin Männaste, TNS Emor
Jaana Helm, TNS Emor
Lii Bergström, Soov Kirjastus
Jana Vainola, Soov Kirjastus
Samppa Vilkuna, Drum&Louder
Kadi Roovik, MediaBroker
Annika Pajumäe, Kontuur LB
Triin Klaas, Mindshare
Agne Vilt, Mindshare
Aivar Voog, TNS Emor
Tiit Sarv, Profexpo
Airi Järvelaid, Postimees
Tiina Marandi, Newton

Järgmine Best Marketing Club hommikuseminar toimub 16. juunil, kui esineb Prisma turundus- ja kommunikatsioonijuht Kadri Lainas, kes räägib Prisma värskest turunduskontseptsioonist „Üks mure vähem“ ning selle lansseerimisest nii ettevõtte sees kui väljaspool.

Miss Junkfood
Kuldmuna noortekonkursi “Rämpstoit koolis” Pesamuna 2009 võitja
Esitaja: Imagine (Kalev Külaase, Sven Luka)

Ruumi on Eestis päris palju, pigem on küsimus, kas inimesed on valmis sellist teenust vastu võtma. Vaadates Eesti turgu üldisemalt on näha selget liikumist füüsilise plaadi müügist digitaalse muusika müügi suunas ja sellest suunast tuleks otsida  ka uusi võimalusi. Eesti turg on üsna „raske“ ning kasu(m)likkust silmas pidades tuleks välja mõelda olemasoleva ning uue kauba müügiks efektiivsemaid lahendusi. Suured ja mastaapsed tootjad hindavad Eesti turgu niivõrd väikeseks, et paljud neist ei pea vajalikuks siia oma jalga üldse tõsta. Samuti on Eesti turg suhteliselt eripärane ja vajab pidevat tööd, et musikaalane kaup hästi liiguks.

EMT on muusikarendi suunal turul ainuke pakkuja, mis annab võimaluse kindla nädalatasu eest piiramatult muusikat kuulamiseks soetada (EMT Music Player – http://www.emt.ee/muusika). Samuti tehakse erinevaid ühekordse allalaadimisvõimalusega ostukeskkondi. Esimene, kes sellise teenusega on ehk tulemas Eesti turule, on Spotify oma lahendusega, kuid ka see nõuaks nendelt teatud fokusseeritud tegevust. Arvestades, et tava eestlane tahab kuulata palju eesti muusikat ja pole nii palju ehk ka maailmale avatud kui teise riigi tavatarbijad. Siinkohal saab toetuda ka EMT Surfport´i muusikapoe statistika näitajatele – eestlane eelistab rohkem kodumaist muusikat välismaisele ja tänane suhe on ligikaudu 60/40.

Paljuski oleneb selliste uute lahenduste tulemine eesti muusikategijatest ja nende vastuvõtlikkusest uutele ärilahendustele – iga uus skeem ja ärimudel tahab/vajab harjumist.

5 aasta perspektiivis oleks Eestis kindlasti veel ruumi. Turule võiks tulla tegelikult ka praegu, kuid siis peab mõned aastad arvestama ootaval seisukohal olemisega ja vajadusel pealemaksmisega, kuna majanduslik olukord teeb täna efektiivselt tööd tarbimise ebasoodsa arengu suunal. Eesti turg üldiselt on muust maailmast erinev ja enamasti ei saa me lühiajalises perspektiivis eestile teisendada mujal maailmas toimuvaid arenguid üleöö. Saame võtta eeskuju ning tekitada nõudlust tarbijaskonnas, kes seda ostma hakkaksid aga turu n.ö ümberkasvatamine nõub pikaajalist ja osavat tööd.

Piraatlus on ja jääb, kuid samas kui maailm liigub ilma piiranguteta mp3-de poole ja hinnad näitavad langustrendi, hakkab see vähenema. Lihtsam, kindlam ja mugavam on muretseda omale õige asi.

Lauri Toomsalu
EMT interaktiivse kommunikatsiooni juht