
(Pilt Scobleizer)
Eelmisel kevadel toimunud Pärnu Turunduskonverents oli üks esimesi üritusi, kus kasutati teadlikult Twitter’it osalejatevaheliseks suhtluseks. Peale seda muutus see praktika järjest tavalisemaks ja järjest enam hakkab olukord Eestis sarnanema USA konverentsidele, kus enamik inimesi mitte ei vaata esinejat, vaid on keskendunud oma läpakale või iPhone’le. (Loomulikult ei kehti see kõigi konverentside kohta – pean silmas peamiselt turundus-, tehnika-, ettevõtlusvaldkondade omi).
Kindlasti tekitab ülalkirjeldatud olukord, kus enamus vaatavad oma ekraane, paljudes vastakaid seisukohti. Selles blogipostis toongi mõned vastu- ja pooltargumendid Twitter’i kasutamisele konverentsidel. Kuid kõigepealt selgitaks lähemalt, mida Twitter’i kasutamine konverentsidel endast täpsemalt kujutab.
Twitter ja konverentsid
Tõenäoliselt teavad enamus, et Twitter on mikroblogimise platvorm, kus iga sissekande pikkus on piiratud 140 tähemärgiga ja mille sisu on kõigile internetis nähtav. Twitter’i kasutamise konverentside ajal teeb võimalikuks hashtag, mis on üks kindel sõna koos eelnevate trellidega (#), mida kõik konverentsil olevad inimesed oma sissekannetes kasutavad. Hashtag pannakse paika kas konverentsi korraldaja poolt või mõeldakse inimeste endi poolt välja. Näiteks Pärnu Turunduskonverentsi hashtag on #konverentsid, Altexi e!Meedia konverentsi oma oli #emeedia, TEDxTallinnal oli #tedxtallinn jne.
Et jälgida, mida samal konverentsil olevad inimesed räägivad peab kasutama Twitter’i otsingut või otsingut oma Twitter’i kliendis (nt Tweetdeck). Näiteks otsides Pärnu Turunduskonverentsi hashtag‘i Twitter’is leiab juba sissekandeid eesoleva konverentsi kohta.

Sisuliselt tekitab Twitter’i konverentsile metatasandi – uue kanali, kus osalejad saavad omavahel suhelda samal ajal, kui nad esinejat kuulavad.
Vastu
Peamine vastuargument Twitter’i kasutamisele konverentsi ajal on see, et see hajutab inimeste tähelepanu. Tundub see ju loogilisena, kui selle asemel, et rahus esinejat kuulata, kirjutavad ja loevad konverentsil osalejad hoopis midagi oma arvutist või iPhone’ist. Osadel konverentsidel kuvatakse Twitter’i jutt seinale, mis võib inimeste tähelepanu veelgi rohkem hajutada. Lisaks kui konverentsist kirjutavad Twitter’is ainult paar inimest, võib tekkida olukord, kus jutt on väga ühekülgne.
Poolt
Peamine pooltargument on aga see, et tähelepanu hajumise asemel Twitter’i kasutamine konverentsi ajal pigem paneb osalejad rohkem ettekandesse süvenema, sest Twitter’is dialoogi pidamiseks ja küsimuste esitamiseks peab esinejat väga tähelepanelikult kuulama. Miks muidu soovitatakse noortele koolis niisama tunnis istumise asemel märkmeid teha ja küsimusi küsida. Twitter on selle digitaalne analoog – inimesed kirjutavad sinna esinejat kuulates tekkinud mõtted, küsimused jne. Ma olen märganud, et kui konverentsil esineja väga hea point‘i välja toob, siis hakkavad paljud kohe arvutite taga klõbistama, et teistele ka seda mõtet jagada.
Lisaks võimaldab Twitter osalejatel näiteid tuua, küsimusi küsida ja ka kohe nendele vastus saada, kas teiste osalejate või esineja käest. Väga huvitav on see, et Twitter võimaldab konverentsil kaasa rääkida ka inimestel, keda pole konverentsil füüsiliselt kohal. Näiteks e!Meedia konverentsil rääkisid Twitter’is kaasa ka Kaupo Kalda ja Peep Laja, vaatamata sellele, et neid endid polnud kohal.
Kuid siiski on põhiline see, et Twitter teeb võimalikuks arutelu tekkimise osalejate (ja ka konverentsil mitte osalevate nimeste) vahel luues algeslt lihtsalt ühesuunalisest ettekandes palju väärtuslikuma, intrigeerivama ja põhjalikuma elamuse.
Mida esineja peaks tegema ?
Esinejal on tänu Twitter’ile võimalus saada reaalajas tagasisidet oma esinemise kohta. USA’s teevad mõned tundub blogijad oma ettekande ajal “Twitter’i pausi”, et lugeda üle, mida inimesed on siiani nende ettekande ajal rääkinud, mis küsimusi küsinud jne. Sellele vastavalt muudavad nad siis oma ettekannet.
Mina usun, et Twitter’i kasutamisest tulev positiivne efekt on oluliselt suurem kui tähelepanu hajumisest tulenev negatiivne efekt. Fakt on see, et kui ettekanne on igav, siis inimesed tegelevad niikuinii oma asjadega – vaatavad emaili, surfavad niisama, saadavad sõnumeid jne.
Kuidas sulle tundub, kas Twitter’i kasutamine konverentside ajal hajutab inimeste tähelepanu või hoopis paneb inimesed ettekandesse rohkem süvenema ?
Külalisautorist: Silver Hage on tehnoloogiahuviline, üliõpilane, ettevõtja, sotsiaalmeedia fanaatik ja Jaapani fänn. Silver peab ka blogi, kus kirjutab tehnoloogiast, turundusest ja sotsiaalmeediast