Lennufirma Estonian Air ühepoolne otsus katkestada eile poole pealt Cherry.ee-s 40% allahindlusega kinkekaartide müük võib lõppeda selle aasta suurima PR-ämbriga.
Estonian Air müüs 14. detsembril Cherry.ee veebikeskkonna kaudu 1000-krooniseid kinkekaarte 600 krooni eest. Ostjate huvi 40 protsenti odavamat lennuhinda pakkuvate voucherite oli nii suur, et lennufirma otsustas poole pealt müügi lõpetada. Enne kampaania algust kinnitas Cherry Estonian Airiga lepingu, mis välistas voucherite piiramise kampaania käigus. Estonian Air tegi aga poole kampaania pealt teistsuguse otsuse ja katkestas kampaania. Vilja ei kandnud ka Cherry kõnelused lennufirma turundusosakonnaga ning Estonian Airi juhatuse esimehega. Otsusele järgnes voucheritest ilma jäänute pahameeletorm Facebookis. Loe täispikka artiklit Best Marketingi uudistest.
See juhtum näib olevat selle aasta kõige huvitavam turundus-case. Mida arvate, miks selline asi juhtus ja millist mõju see Estonian Airi mainele avaldab? Mida oleks pidanud teisiti tegema? Avame mõtestatud diskussiooni.
1. detsembril toimus taas Best Marketingi klubihommik, kus seekord rääkis turundusest Talleggi turundusjuht Krista Kalbin, kes on pea 5 aastat koos tiimikaaslastega Talleggi tooteportfelli ja avalikku nägu kujundanud. Töökogemust on Kristal turundusvaldkonnas kokku 9 aastat. Alates 2006. aastast töötab ta Talleggis.
Talleggi turundustiim koosneb kahest inimesest, lisaks Krista Kalbinile kuulub sinna ka turundusassistent Tiina Tikva. Turunduse vastutusalasse kuulub Talleggis ka tootearendus – tootearendus ja turundus on sisuliselt üks üksus.
Tallegg, mis kuulub koos Rakvere Lihakombinaadiga põhjamaade suurima lihatootja HKScan gruppi, toodab peamiselt kanaliha. Munade tootmine ei ole peamine tegevusala. Tallegg on kodumaine tootja – ca 60 farmi üle Eesti.
Kanad elavad Talleggis puurides, kus neil on pesa ja õrs. Kanade söötmine (kodumaise teraviljaga) on automatiseeritud. Hormoone ei kasutata, see on EL-s keelatud. Broilerid elavad 38 päeva, munejad kanad elavad 1 aasta 2 kuud. Munejad kanad lähevad hiljem supikanaks.
Talleggi käive oli 2009. aastal 688 mln krooni. Peamine turg on Eesti. Lätis on turuosa ~15%. Samuti tegutsetakse veidi Leedu turul. Tallegg müüb ka Euroopasse ja Aasiasse läbi HKScan’i. Aasia tunneb näiteks suurt huvi kanavarvaste vastu. Kanaliha tarbimine maailmas kasvab kiires tempos ja seda kohati sealiha arvelt. Linnuliha ei keela ju ükski usk! Pealegi on kanaliha tootmise ökoloogiline jalajälg võrreldes veise ja sealiha tootmisega väiksem.
Talleggi turuosad: värskes broilerilihas 75%, valmistoodetes 9,6%. Talleggi tootmismaht oli 2009.a. 8,6 mln broilerit ja 75 mln muna. Tallegg müüs 2009.a. 18,2 milj kg linnuliha ja valmistooteid. s.o. 730 rekkatäit!
Suurim konkurent värske liha osas on Rannamõisa, kes impordib palju Leedust. Võtmesõna, kuidas konkurentsis püsida, on tootearendus.
Private labelit teeb Tallegg Selverile muna näol.
Rohkem kui iga teine perekond Eestis ostab Talleggi tooteid.
Talleggi tooteportfell ~270 erinevat toodet:
• Protsessitud tooted (poolvalmis ehk mugavustooted)
• Valmistooted (need, mida saab kohe sööma hakata)
• Naturaalne broileriliha
• Munad
• Subproduktid
Suled lähevad äraviskamisele.
2009 tõi Tallegg turule 44 uut toodet! Tavaliselt tuleb aastas 20-25 uut toodet. 80% uutest toodetest jääb ka ellu.
Eestlane ei osta eriti teravamaitselisi tooteid. Paprikat ka ei armasta.
Talleggi loovagentuur on Division, meediaagentuuriks Inspired. Turundusplaanid teeb Tallegg 1 aasta ette, kampaaniapõhised plaanid 3-5 kuud enne algust.
Talleggi nägu ajas:
• 1993 – AS Tallegg asutamine ja esimene kaubamärk:
• 2003 – brändiuuendus: punane/valge signaalvärvide kasutuselevõtt (Indigo Bates):
• 2010 – värskeima facelift‘i tegi 2010.a. Division, kes tõstis logo püsti:
Alates 2004. aastast rõhub Tallegg kanaliha tervislikkusele ja kergusele.
Talleggi brändiloogika:
• LIHTSUS
• Alambrände pole
• Rõhutab valmistamiskasutamisviisi
Kas teadsid, et..:
Mitu kanabroilerit sööb eestlane aastas?
Vastus: 13
Mitu hügieeniproovi Tallegg nädalas võtab?
Vastus: 80 proovi
Mis on sokiproov?
Vastus: veterinaarametnikud käivad sokkides mööda farmi ringi ja hiljem analüüsitakse seda, mis sokkide alla jääb.
Mis ametikoht oli Talleggis ammustel aegadel ”seksija”?
Vastus: see, kes kontrollib tibude sugu
Kas muna munemiseks on kukke vaja?
Vastus: jah, selleks et saada haudemuna – seda, kust tibud tulevad
Kui kiiresti kasvab broiler 2,2 kg suuruseks?
Vastus: 38 päevaga
Pilte klubihommikust:
EMT turundusdirektor Piret Mürk-Dubout loosis 11. Best Marketing Club’is osalenute vahel välja lubatud iPhone 4, mille õnnelikuks võitjaks osutus Kerli Pedak JCDecaux’st. Palju õnne! Fortuunaks oli 13. BM Club’i esineja Talleggi turundusjuht Krista Kalbin.
Krista Kalbin viis klubihommikul turundusülesandena läbi fookusgrupi degusteerimise. Kõik kohalolijad kuulusid sihtgruppi ja said näha ning osaleda, kuidas ja milliste reeglite järgi toimub uue toote valikuprotsess Talleggis.
Sky Media müügidirektori Heiki Abeli visand “Munakohver”
27. oktoobril toimus taas Best Marketing Club hommikuseminar, esines Maxima brändi- ja kommunikatsiooniosakonna juht Ty Lehtmäe, kes rääkis, miks ja kuidas Maxima Eestis sel aastal reklaami juhtimist ning imago ehitamist alustanud on. Maxima lansseeris sel aastal uue slogani: „Hakkame vähem maksma“.
Siinkohal väike kokkuvõte Ty ettekandest:
Kõigepealt veidi fakte Maxima kohta:
- Tegutseb Eestis aastast 2001 (esimene kauplus oli Pärnus T-marketi nime all)
- On Baltikumi suurim jaekaubandusettevõte
- 2004 a. hakati laienema jõudsalt üle Eesti
- 2005-2006 mindi üle Maxima kaubamärgile
- 2007 a avati esimene Maxima XX formaat (supermarket) Tartus
- 2008 a. avati seni ainus Maxima XXX formaat (hypermarket) Pärnus
- 2010 a. Maximal 52 kauplust üle-eesti
- 2010 a. töötab Maximas 2600 inimest
- 2010 a. oktoobris turuosa 15,5%
- 2010 a. külastab Maximat iga päev ligi 120 000 inimest
- Aastas tublisti üle 40 miljoni kliendi (vrdl Selveris 28 miljonit klienti)
- Maxima kliendikaarti “Aitäh” on müüdud 2 aastaga 363 000
Leedus on Maxima absoluutne turuliider.
Kuni 2010 oli Maxima Eesti kommunikatsioon hinnapõhine, telereklaamide osas tehti adaptsioone Leedu ja Läti reklaamidest, hinnakampaaniad olid tsentraliseeritud. Imagokampaaniatega Maxima kuni 2010 ei tegelenud.
Ty Lehtmäe: “Kui sa imago loomisega ei tegele, ei tähenda see seda, et sul imagot pole. Siis tekib see sulle ise.”
Maximat seostati kuni 2010. aastani enim:
- Halva teeninduse ja eesti keele oskamatusega
- Odavate hindadega
- Väikeste poodidega
- Aitäh kaardiga
Needscope’i järgi oli Maxima Eesti 2009. aastaks omandanud imago kui “vanem inimene kes elab Eestis, kuid ei tunne end kodus. Ta on organiseerimatu ja kummaline kuid samas sõbralik ning inimestel meeldib temaga suhelda. Samas nad ei usalda teda täielikult. Mõned peavad teda aeg-ajalt ebaviisakaks, kuid see on vaid sellepärast, et ta püüab varajata oma ebakindlust.”
Maxima püstitas omale ülesanded:
1.Vajasime uut hinda kommunikeerivat sloganit
2. Soovisime muuta Maxima eestlasele rohkem omaseks
3. Tahtsime selgitada Maxima formaatide erinevusi:
X (kauplus kodu lähedal)
XX (supermarket)
XXX (hüpermarketid)
4. Otsustasime luua Maxima Eestile identiteedi
5. Lootsime tõsta Maxima brändi imagot ka oma koostööpartnerite ja töötajate seas
Reaalsus:
1. Klientide seas oli Maxima kaubamärk tuntud, kuid nad ei teadnud, mida see esindab…
2. Maxima oli tuntud heade hindade ja pakkumiste poolest, kuid samuti tuntud kui venepärane, korrapäratu ja väike kauplus
3. Kliendid kippusid võrdlema Maximat Säästumarketiga, kuid mitte kunagi Rimi, Selveri või Prismaga
4. Maxima oli Tallinnas tuntud vaid väikeste kaupluste poolest, kuid ülejäänud Eesti klientidele jäi arusaamatuks mida tallinnlased räägivad (näiteks Pärnu Maxima on väga suur)
Maxima slogan oli varem “Parem ja odavam!”.
Nüüd on “Hakkame vähem maksma!” (maksma kõlab sarnaselt sõnaga Maxima).
Maxima muutis läbi positiivse huumori oma nõrkused tugevusteks: Üledramatiseeritud humoorikad situatsioonid reklaamides, mis näitavad meie nõrku külgi, mis tõenäoliselt on reaalsus mitte ainult Maximates. Kõik teleklipid said filmitud Maxima kauplustes sees, ning lõpu kõllile ja sloganile lisaks seletasime lahti ka veel erinevad kaupluste formaadid.
Väikesed kauplused, vähe ruumi:
“Mõnedes meie kauplustes tuleb tõesti vahel ruumist puudu, sellepärast, et hinnad on meil odavad”:
Pikad kassajärjekorrad, palju rahvast
“Meie kauplustes tuleb vahel seista järjekorras, sellepärast, et hinnad on meil odavad”:
Palju muukeelset kontingenti
“Meie kauplustes käib palju erinevaid inimesi, sellepärast, et hinnad on meil odavad”:
Maxima hakkas tegema välireklaami:
Trükireklaami:
Hinnapakkumisi:
Kliendilehte:
Reklaam kaupluses sees:
Suurt rõhku hakati panema ka sisekommunikatsioonile:
- Uue imago materjalid kontorisse
- Töötajate rvutiekraanidele uus slogan
- Hakkame vähem maksma rinnamärgid
- Terve nädala kestev slogani mäng töötajatele
Müügikampaaniad:
Telesse on tulnud Maxima uued, retrohõngulised imagoklipid. Noormees neis Maxima reklaamides on muide Eesti reservohvitser ja Erna retke võitja!
Imago post-campaign september 2010. Mida kliendid Maximale ütlesid:
- Enamik pidas reklaame rõõmsameelseteks ja humoorikateks
- Seostati palju eestimaisusega
- Siiski ütles 17% klientidest, et kaupluses ei olnud midagi muutunud
- Kliendid ootasid ka edaspidi häid pakkumisi
- Headele pakkumistele lisaks oodati, et pakuksime head kvaliteetset kaupa – hea hinnaga!
- Reklaamid on küll ilusad, aga üldsegi mitte seotud Maximaga
Imago 2010 II lähtepunktid:
1. Hinnaliidri kuvand on Maximal tugev
2. Eestlaste jaoks on lahkheli meie reklaamikeele ning olemasoleva kaupluse maine vahel
3. Meie vene kliente uus eestlastele suunatud reklaam ei häiri. Nad on võtnud kenasti uue imago omaks.
4. Kliendid ootavad meilt endiselt enim häid pakkumisi, kuid ka kvaliteeti.
Ty Lehtmäe, Maxima: “Kui see oleks meie teha siin Eestis, siis teeks kohe Tallinna ühe Maxima hypermarketi. Meie reklaamid valmistavad kliente ette selleks, et varsti tulevad suured Maxima kauplused kõikidesse Eesti suurematesse linnadesse. Maxima hoiab väga oma vene klienti, aga tegutseb praegu aktiivselt pigem eestlaste suunal. Eesmärgiks on oma turuosa eestlaste hulgas kasvatada. Maxima on huvitatud koostöös oma partnerite / tarnijatega imagokampaanite tegemisest.
Heiki Abel, Sky Media: “Idee – võiks teha Maximas brändinädalaid. Näiteks Meira nädal, Rakvere nädal, A. Le Coq’i nädal.”
Ty Lehtmäe, Maxima: “Oleme seda mõtet juba vaikselt teostama hakanud. Näiteks teeme koostööd Nautimusega, ka teleklipp on olemas.”
Heiki Abel, Sky Media: “Tulevikus võiksite kasutada rohkem PR-i. Näiteks annate inimestele teada, kui olete suutnud oma kassajärjekordi poole võrra vähendada.”
Pilte klubihommikust:
Maxima uute klippide reklaamnägu Jana Pulk klubihommikul osalejatele mascarpone kooke jagamas.
Täna toimus 11. Best Marketing Club, kus turuliidri rõõmudest ja muredest rääkis EMT turundusdirektor Piret Mürk-Dubout. Siinkohal väike kokkuvõte Pireti ettekandest.
EMT turundustiim koosneb ca 30 inimesest. EMT-l on üle 750 000 kliendi – üle 70% Eesti äridest ja 50% peredest.
Mobiilside turusituatsioon:
- “Uusi kliente” jääb järjest vähemaks – “üle ostmine”!
- Paljud kliendid omavad 2 või rohkem SIM-kaarti.
- Klientidel paindlik võimalus operaatorit vahetada (numbriliikuvus), ca 30 000 klienti aastas liigub operaatorite vahel ringi.
- Palju ületulekupakkumisi, agressiivne telefonimüük
- Majanduslangus tähendas teenuste käibe langust -16%, mobiilitarvikute müügis aga -35% (kogu turul), nii ärikliendid kui eraturg otsisid võimalusi kulusid vähendada
- Turul on uus hinnaliider – Elisa.
- Käib tihe sõda mobiilse interneti leviku ja leviala võtmes.
Telefonimüük läheb praegu hästi, eriti just odavamate oma. Samas on kiiresti kasvanud nutitelefonide müük – ilmselt see trend edaspidi aina kiireneb ja suurimaks kaotajaks võivad majandusolukorra paranedes jääda need nn. keskmised telefonid, millel on ühtede kasutajjate jaoks liiga palju ja teiste jaoks liiga vähe võimalusi. Üldistatuna on müügikasvu trend aga igati positiivne nähtus, mis näitab majanduskeskkonna ja tarbijate turvatunde tugevnemist.
Hinnaliider on hetkel Eestis Elisa. Laiema mainekuvandi ehk ”müüdi” järgi on ka Tele2 hinnaliider. Kaks selgelt hinnale fokusseeritud vastast teevad kvaliteedipositsioonis oleva EMT elu muidugi veelgi enam väljakutseid pakkuvaks. Kui varem positsioneeris Elisa end kvaliteedisektorisse, siis viimasel ajal on rõhutatud odavust ja nii kommunikatsioonis kui brändipositsioneeringus kuvatakse eeskätt hinda. Hinnaliidri positsioneeringusse kuulub ka lojaalsusprogrammide kaotamine ning kiirelt muudetavate tingimustega hinnapakkumiste tegemine.
EMT eduka toimimise võtmekomponendid:
- Maksimaalne leviala (uute võrkude ehitamise kiirus, kvaliteet)
- Sektori parim klienditeenindus, suurim ja kaasaegseim esinduste valik ja klienditeenindajate tase
- Kvaliteetne teenusportfell, paindlik ja kiire tootearendus (erilahendused)
- Startimise ajafaktor – innovatsioon (äri ja tooted)
- Maksimaalne võimalik turuosa ja selle stabiilsus
- Parimad ja professionaalseimad inimesed
- Turu pikaajaliseim kogemus ja tehnoloogiline tarkus
- Äristrateegiline turundus
- Tugev ja stabiilne bränd
Brändipõhised turuliidrid hindavad ja hoiavad oma brände.
EMT tegi uuringu, küsis, mis on inimeste jaoks innovatsioon. Vastuseks tuli: ”Lihtsus ja mugavus!”.
Turuliider peab käituma turuliidrina - mitte teisi kopeerima, vaid pidevalt ise ”lund ja jääd lahti lükkama”.
Klientide valikud mobiilside valdkonnas on erinevad:
- Erinevad kliendigrupid väärtustavad erinevaid asju.
- Hinnatundlik segment valib odavaima – aga ka odavturul võidab lõpuks emotsioon.
- Ärikasutaja on tasemel kvaliteedi eest valmis maksma mõnevõrra rohkem.
- Keerulisematel aegadel tähtsustub hind – seda enam on EMT väga rahul oma turuosa
hoidmisega aastal 2009.
EMT moto: you need to fight at any price, only not with the price (võitlevad turuliidri positsiooni eest iga hinnaga (välja arvatud “hinnaga”)).
Konkurendid kopeerivad EMT-d ülikiiresti. Kõige kiiremini on üht EMT veebikampaaniat kopeeritud 45 minutiga!
Ideaalset toodet on raske kopeerida.
Küsimused-vastused:
Hando Sinisalu, Best Marketing: “Kuidas ikkagi mobiilsides erinevate teenusepakkujate hindu võrrelda?” Piret Mürk-Dubout, EMT: “See on tõesti keeruline, hinnastusmaatriksid on mitmekihilised ja tavatarbija jaoks sageli keeruliselt mõistetavad. Ma ei julge ka lubada, et hinnastus läheb lihtsamaks, kuna valdkond ise on keeruline. Hinnaerinevused eri pakkujate vahel on tegelikult vaid 3-5%, maksimaalselt 10%. Suuremad vahed ei ole ju võimalikud. Toimime äärmiselt konkurentsitihedal turul.”
Marika Jahilo,Postimees: “Millal iPad Eestisse müügile tuleb?” Piret Mürk-Dubout, EMT: “Julgen avaldada lootust, et selle aasta sees, aga muidugi sõltub see läbirääkimistest Apple´iga.”
Birjo Kiik, Creatum: “Kuidas teete vahet era- ja ärikliendil? Paljud on ju EMT jaoks mõlemat.” Piret Mürk-Dubout, EMT: “Tõsiselt keeruline valdkond. Kui inimene kasutab näiteks 15 aastat sama numbrit, aga vahetab tööandjat ja number läheb ühelt tööandjalt teisele, siis me ei teagi, kas see on selle konkreetse inimese number või muutus ka isik, kes antud numbrit kasutab. Praegu on see lahendatud sel moel, et loodame inimese enda aktiivsust tööandja numbri kasutamisel: et ta märgiks iseteeninduses selle juurde oma kasutajaandmed, mille alusel saame arvestada tema püsivat kliendistaaži. Arendame seda valdkonda kindlasti edasi.”
Artur Rauhiainen, Vene Teater: “Milline on teie suurim soov järgmiseks aastaks?” Piret Mürk-Dubout, EMT: “Tartu linna jagu inimesi võiks kasutada oma arvutiga EMT mobiilset internetti.”
Hando Sinisalu, Best Marketing: “Mis mobiilse interneti hinnast saab?” Piret Mürk-Dubout, EMT: “Ka tulevikus jääb see ilmselt samasse suurusjärku ja sõltub kvaliteedist, levist, kiirusest ning mahust. EMT internetipaketid ja hinnastusmudelid on praegu ülevaatamisel ja loodame peatselt edastada sellest valdkonnast uusi häid uudiseid. “
Kokkuvõte SEB turunduse ja kommunikatsiooni divisjoni direktori Karl Multeri ettekandest Best Marketing Club #10 hommikuseminaril.
Alustuseks NeedScope’i “pirukas”. SEB sihib manageride segmenti. Muide, manageride segmenti võivad iseloomustavate märksõnade poolest kuuluda ka koduperenaised.
Alguses olid pangad Eestis teenindusasutused, siis muutusid nad müügiasutusteks, nüüdseks on pankadest saanud kliendi rahulolule orienteeritud ettevõtted. Paratamatu on, et kõik pangad näevad meil väga sarnased välja. SEB on võtnud omale eesmärgiks olla “usaldusväärseim pank Baltikumis pärast kriisi”.
Küsimus: “Kuidas ületada klientide ootusi?” Näiteks kuigi ametlikult avab SEB oma kontorid hommikul kl 9, siis tegelikult on kontorid lahti juba 8:55.
Bännerite puhul polegi mõtet vaielda, kas bänner näeb lahe välja või mitte – määrav on see, kas bänner töötab ja seda, kas bänner töötab, saab teada katsetades. Katsetamiseks ei piisa paaris bännerist, neid on vaja paarkümmend.
Kommunikatsiooni illustreerib näide korvpallist: “Kui söödu saaja söötu kätte ei saa, on see söötja viga”. Sarnasusi konkurentidega pole mõtet kommunikeerida. Näiteks suurel pangal pole mõtet kuulutada: “Oleme usaldusväärsed”, sest kõik suured pangad on usaldusväärsed. SEB tahab eristuda.
Karl Multer: “SEB pigem teeb oma reklaamikampaaniad hindele 4 või 4+, aga ei võta riski, et püüdes teha hindele 5+ kukub välja hoopis 3-.”
Mari-Liis Eesalu, TNS Emor: “Kuidas 4+ ambitsioon ootuste ületamise ambitsiooniga ühtib?”
Karl Multer, SEB: “Ei ühtigi! Reklaamis ja kommunikatsioonis ei tohi eksida!”
Muutuste juhtimisest:
Kuidas viia organisatsioonis või mõttelaadis läbi muudatusi? Kuidas tagada kõikide töötajate ühes infoväljas olemine? Pole mõtet rääkida töötajale muudatuste tulemustest, kui töötaja on paanikas: “Mis minust saab?” Pole mõtet rääkida õnnelikust lõpust, kui sihtrühma peas on alles draama.
SEB algatas projekti “SEB lubadused”, et viia kliendisuhte väärtustamine kõrgemale, et kindlustada SEB positsioon kui parimate kliendisuhetega usaldusväärseim pank Eestis”. Pole mõtet põhiväärtustest lihtsalt loenguvormis töötajatele rääkida. SEB tegi oma töötajatele päevased workshopid koos interaktiivse mänguga, mis baseerus põhiväärtustel:
Mõtle oma isiklike põhiväärtuste peale – mis need on? Ja siis mõtle, kas need kattuvad Su ettevõtte põhiväärtustega?
Kohtle oma töötajaid samadel alustel kui oma kliente. Töötajad peavad olema samuti ettevõtte fännid, sest nemad moodustavad firma näo. Muide, turundajate roll töötajate – õigete, firma näoga sobivate inimeste – värbamisel kasvab.
Selle nädala Briti turundusjakiri Marketing Week analüüsib online-meedia ärimudelite tulevikku.
Audiitorfirma KPMG korraldatud uuring näitab, et 81% tarbijatest ei ole valmis veebis uudiste lugemise eest raha maksma. Seda trendi näib kinnitavat ka Briti juhtiva ajalehe Times juhtum – alates juulist tasuliseks muutunud Times Online’i lugejate arv on langenud 2,8 miljonilt 1,6 miljoni lugejani.
Times’i omanikfirma, Rupert Murdochile kuuluv News International aga plaanib Times’i tulemustele vaatamata tasuliseks muuta ka mitme teise endale kuuluva väljaande veebis lugemise. Kriitikud arvavad, et põhjuseks võib olla ka Murdochi kõrgest vanusest tingitud jäärapäisus ja suutmatus uute oludega kohaneda. Murdochi tiim aga leiab, et tasuta kvaliteetajakirjanduse jagamisele tuleb otsustavalt lõpp teha.
Ärileht Financial Times on juba mõnda aega edukalt veebiväljaande eest raha küsinud ja hetkel on FT.com leheküljel 150,000 tellijat.
The Guardian proovib raha teenida müües 2,39 GBP eest (ca 48 EEK) i-Phone’i aplikatsiooni. Kuigi seda app-i on müüdud juba rohkem kui 100 000 tükki, arvavad kriitikud, et app-i hind on mõttetult väike ja turgu solkiv.
Mail Online aga pakub jätkuvalt oma sisu veebis tasuta ja loodab raha teenida reklaami müügist. Tasuta meelelahutuslikke uudiseid pakkuval keskkonnal on 40 miljonit unikaalset kasutajat ja see on reklaamiandjatele atraktiivne auditoorium.
Ühes on meediaanalüütikud kindlad – mitte keegi ei tea, milline mudel on jätkusuutlik ja ainus võimalus seda teada saada on eksperimenteerida. Meediatööstus on muutunud katselaboriks, kus üritatakse leida äriliselt edukat retsepti.
Ka Eestis müüvad näiteks Postimees ja Eesti Ekspress veebis oma sisu, aga tulemusi minu teada avalikustatud ei ole. Kas kellelgi on andmeid, kuidas neil sisu veebis müümine edeneb?
Reklaamiagentuur Brilliant tähistas 12. augustil Viru Keskuse katusel asuvas Katusekinos oma 5. juubelit. Sündmusele kohaselt linastus legendaarne kultusfilm “Briljantkäsi”.
Brillianti juht Paavo Pilv: „Viis aastat on möödunud väga kiirelt ja selle lühikese aja jooksul on Brilliant Eesti turul tugeva positsiooni saavutanud. Suured tänud kõikidele klientidele ja koostööpartneritele usalduse ja kingituste eest.“
Pilte Brillianti sünnipäevapeost:
Endover Kinnisvara juhatuse esimees Endo Tõnuver ja Brillianti tegevjuht Paavo Pilv
Ergo Kindlustuse turundusjuht Eve Järve, Katri Gailit Eaton Groupist ja EPRA president Aive Levandi
Markko Karu (Brand Manual), Priit Kallas (DreamGrow Digital) ja Uku Toomet (Orbital Vox)
Kristo Kaskpeit, Brillianti copywriter
Credit24 tegevjuht Rami Ryhänen
Kristo Kaskpeit ja Aivar Laan Brilliantist
GfK Eesti filiaali juhataja Ruth Aarma, Brillianti projektijuht Anu Melioranski, Talis Paide produktsioonifirmast Tribe ja Viktor Aspel Unileverist.
Soudali tegevjuht Madis Sander koos elukaaslasega
Malle Kolnes, EASi turismiarenduskeskuse konsultant Soome turu alal
Katre Kaare, Brillianti tootmisjuht ja Veiko Tammjärv, Brillianti AD
Paremal: Viive Aasma Alfa Omega tegevjuht
Pärtel Vurma ja Mart Lankots Velvetist
Brillianti juht Paavo Pilv , Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu ja Aive Levandi – EPRA president, kommunikatsioonibüroo LH Concept juht
Lennufirma Estonian Air ühepoolne otsus katkestada eile poole pealt Cherry.ee-s 40% allahindlusega kinkekaartide müük võib lõppeda selle aasta suurima PR-ämbriga.
