Eelmisel nädalalõpul jagas Eesti Reklaamiagentuuride Liit parimatele kampaaniatele ja üritustele Kuld-, Hõbe- ja Pronksmune erinevates kategooriates. EMT kampaaniad ja üritused teenisid erinevates kategooriates ühe Kuld- ja kolm Hõbemuna.

„Iga kampaania edukuse peamiseks  mõõtmeks on loomulikult selle vastuvõtmine turul, kuid oleme väga õnnelikud, et masu ajal klientide poolt hästi vastu võetud pakkumised ja lahendused teenisid ka oma valdkonna professionaalse tunnustuse,“ ütles EMT turundusdirektor Piret Mürk-Dubout. „Kui EMT üheks oluliseks märksõnaks on innovatsioon, tahame uudset lähenemist rakendada loomulikult ka turunduse töös ning mul on hea meel, et see on ka korda läinud.“

Parima promoürituse Kuldmuna vääris „Minu EMT“ lansseerimine (agentuur Broadline).

Eesti Üritusturundusagentuuride Liidu juhatuse liikme Hardi Kinnase sõnul saavutasid parima tulemuse just need tööd, kus üritusturundusagentuur oli projekti kaasatud strateegilise partnerina. „Minu EMT jõuline emotsionaalsus ja sisuline täpsus toetub eelkõige EMT turundustiimi väga intensiivsele osalemisele protsessis. Omapärane ja sotsiaalne lansseerimissündmus muutis Minu EMT kiiresti isiklikuks ja lähedaseks, see oli lõbus, lihtne ning suunatud igaühele.“

MinuEMT lansseerimine (agentuur Division) saavutas Hõbemuna ka suurte kampaaniate arvestuses. „MinuEMT peamine saavutus on sisuliselt hoopis suuremgi kui ainult suurepärane kampaania,“ hindas Mürk-Dubout. „See oli kogu organisatsiooni hõlmav ja turgu muutev töö, millele agentuur ka suurepärase kampaania lõi.“

Digitaalse reklaami kategoorias saavutas kampaanialeht „Toeta head Eesti algatust!“ (agentuur Velvet DP OÜ) Hõbemuna. Tegu oli aastalõpu heategevuskampaaniaga, kus EMT kutsus üles toetama projekte, mis said tuule tiibadesse kevadistel „Minu Eesti“ mõttetalgutel.

Reklaami- ja üritusvaldkonna professionaalide tähelepanu pälvis ka kõnekaardi Simpel tegevus: üritusturunduse promolahenduse Hõbemuna sai agentuur Elamusstuudio Simpel X ürituse eest Summer Session.

EMT tänab koostööpartnereid suurepäraste kampaaniate ja õnnestunud ürituste eest!

Kaja Sepp
EMT avalike suhete juht

: Jaga teistega

Kui vaadata Eesti turul olevaid ettevõtteid, siis üldjuhul on neil suhtlemiseks kasutusel kõik elementaarsed kommunikatsioonivahendid – telefon, e-mail ning mõnel isegi tagasiside saatmise lahter/blokk oma veebis, kust siis saaks päringuid ja küsimusi esitada.  Aga on see piisav? Mõtisklesime meiegi läinud aasta lõpus, et kas suhtlemiseks on ikka kõik võimalused käiku lastud või võiks midagi veel juures olla. Kaalumisel olid kõik uudsed kommunikatsioonivõimalused, alustades sotsiaalvõrgustike täiendavatest võimalustest (Facebooki fännigrupp ja Twitter on juba kasutusel) ning lõpetades blogi ja foorumiga. Foorumi kasutuselevõtt tundus IT ja telekommunikatsiooniteenuste ning seadmete puhul kõige vajalikuma osana. Kliente on palju, seadmeid nende käes veel rohkem ning küsimusi ilmselt jagub samuti määramata ajaks.  Niisiis otsustasimegi, et teeme asja ära ning anname meie e-kanalite loetelusse ühe lisarea juurde.

Miks on  seda vaja?

Foorum ise lahendusena on juba üpris vana ning selle loomisel kedagi pahviks enam ei löö, küll aga annab selle olemasolu suhtlusele väga palju juurde.  Mida rohkem aeg edasi, seda enam tahavad kliendid suhelda inimesega, mitte ettevõttega. See loob läheduse, usalduse ning jääb ära ka korporatiivselt ametlik jutt, mis foorumi konteksti ja keskkonda arvestades pigem vastureaktsiooni tekitaks. Mitte, et seda ametlikku osa ei soovita kuulda, vaid pigem see, et lihtsas inimkeeles suhtlus on kõigile üheselt mõistetav ning üpris vabas ja viisakas vormis.

Kui foorum on saavutanud oma kasutatavuse ning postituste arvu poolest kõrgema staatuse, siis saavad spetsialistidest kasutajad juba teisi külastajaid ning küsimuste esitajaid aidata, mis on ka ühtlasi väikseks eesmärgiks, et kliendid omavahel suhtleksid ning infot jagaksid. Muidugi ei puudu foorumil haldus ning ettevõtte enda spetsialistide nõuanded ja soovitused ning abi.

Online suhtlus on inimeste vahel juba pikka aega olnud teema – veidi vähem võib-olla ettevõtte ja kliendi vahel, kuid seegi on kulutule kiirusel kasvanud ning järjest rohkem seda ka hinnatakse.

Täiendav reklaami- ning infokanal

Foorumi keskkondi annab visuaalselt väga edukalt ka ettevõtte võtmesse keerata ning brändida. Nagu ülalpool mainitud, peaks see olema pisut sõbralikum kui ettevõtte ametlik veebileht ise ja mitte kandma nii ametlikku ning esinduslikku „mantlit“. Foorumi ehitamisel tuleks anda sellele natuke sooja tooni ning teha ka kasutatavus võimalikult lihtsaks, et vältida suuri õpetusloenguid kasutajaks hakkamisel.

Foorumi tarkvaradel on brändimise ruumi erinevalt – mõnel rohkem, mõnel vähem, kuid kõik need oleks mõistlik ära kasutada vastavalt oma ettevõtte pakkumistele, kampaaniatele ning vajalikule infole. Teisest küljest ei maksaks sellega ka liiale minna ja seda reklaamiinfoga üle uputada, sest siis kaob foorumi enda eesmärk, milleks on siiski kliendi aitamine.

Vaadates sõsarettevõtte Elioni foorumit, siis võiks vist öelda, et see elab täisväärtuslikku ja iseseisvat elu. Inimesed on sellega juba harjunud, et sealt saab infot, abi ja suhelda spetsialistidega, kes siis suurema või väiksema mure korral appi tulevad. Tüüpmurede korral juba aitavad foorumi enda kasutajad üksteist ning jagatakse kogemusi reaalsest elust ühe, teise või kolmanda seadme kasutamisest.  See võiks olla ka ühe ettevõtte foorumi perspektiivikas eesmärk.

EMT foorumisse pääseb siit http://foorum.emt.ee

Lauri Toomsalu
EMT interaktiivse kommunikatsiooni juht

: Jaga teistega

Selles, et kliendiküsitlused on üheks edu võtmeks ning oluliseks võimaluseks klientide arvamusi ja soove teada saada, ei kahtle ilmselt keegi. Vaade läbi kliendi silmade annab arusaama , mis on neile tähtis ning mida tuleks toodetes, teeninduses või teistes protsessis parandada. Küsitlused annavad ühtlasi ka uusi ideid veelgi parema kliendikogemuse loomiseks.

Viimastel aastatel on Eestis toimunud justkui paradigmade muutus: mahukate kliendirahulolu-küsitluste kõrvale on mitmes ettevõttes ilmunud uus kirg – soovitusindeks NPS. Kiidetakse meetodi  lihtsust, arusaadavust, mugavust ning suurt firma ennustusvõimet edule. Mitmed  ettevõtted kasutavad seda  teeninduse operatiivjuhtimises ja üpris edukalt.

Proovisime ka meie. Nüüdseks oleme juba ligi aasta soovitamise küsimust regulaarselt oma klientidelt küsinud ning soovituse ja rahulolu/lojaalsuse vahelisi seoseid uurinud. Oleme mõõtnud nii kontaktipõhist ehk siis kliendikontakti järgselt kui suhtepõhist (üldiselt juhuvalimiga küsitluses) soovitusindeksit. Samuti oleme proovinud  kasutada mitmeid erinevaid küsitluskanaleid (nt. otsekontakt, telefon, veeb, sms) ning püüdnud vaadata näitaja taha: mida tegelikult soovitusindeksiga mõõdame ja missugust kliendi käitumist me sellega ennustada saame.

Kas teenindaja töö paneb klienti teenust soovitama?

Esmalt lootsime kontaktipõhise mõõtmise operatiivselt  oma teenindusprotsessiga siduda nii nagu seda mõned teenuseid müüvad ettevõttedki teinud on. Paraku pidime aga sellest plaanist loobuma, kuna  korrelatsioonanalüüs näitas, et seos klienditeenindaja tööle antud hinnangu ja soovituse tõenäosuse vahel on suhteliselt nõrk.  Samuti ei põhjendatud soovitamist või mittesoovitamist klienditeenindaja tööga. Sellest võib järeldada seda, et teenindusprotsess ei mõjuta meie teenusevaldkonnas  sedavõrd ettevõtte soovitamist, et seda saaks otseselt klienditeenindaja tööga siduda ning selle kaudu ühtlasi ka klienditeenindajatele eesmärke seada.  Mobiiliteenuste puhul  on soovitamise aluseks ikka eelkõige põhiteenuse kvaliteet – levi – ning see ei sõltu kliendikonsultandi tööst. Sellega saime aga kinnitust ka teistest küsitlustest saadud tulemusele  – levikvaliteet on siiski jätkuvalt väga oluline ning meie levi peetakse jätkuvalt ka parimaks. Operaatori vahetust plaanivad väga vähesed kliendid – üha vähem soovitakse siduda ennast lühiajaliste sooduspakkumistega  ja üha enam väärtustatakse pikaajalist partnersuhet operaatoriga.

Metoodika mõjutab tulemust

Aastatepikkune põhjalik meetodi analüüs on näidanud aga ka soovitusindeksi mõõdiku suuremat tundlikkust läbiviimise metoodika suhtes rahuloluhinnetega  võrreldes ning selle arvestamise olulisust. Aasta jooksul erineval viisil andmeid kogudes oleme näinud, et tulemusi mõjutab, kes küsib (kas ettevõte ise või sõltumatu organisatsioon ), mis kanali vahendusel küsida(nii näiteks näeme, et otsekontakti või telefoni teel vastanute hulgas on koguvalimi keskmisest enam passiivseid, sms-i teel vastajate hulgas enam soovitajaid ja veebi teel vastanute hulgas keskmisest enam mittesoovitajaid) ja kas küsida korraga ainult ühe ettevõtte kohta või paluda hinnanguid korraga mitmele konkurendile. Seega tuleb erinevatest  küsitlustest saadud tulemuste võrdlemisel ja benchmarkide seadmisel kindlasti eelnevalt uurida, kuidas andmed täpselt kogutud on ning võrrelda saab ainult ühesuguse metoodikaga kogutud tulemusi. Nagu nägime hiljuti Äripäevas avaldatud TTÜ Tallinna Kolledzi tudengite poolt läbiviidud küsitluse tulemustest , võivad soovitamisküsimuse tulemused olla mõjutatud ka kultuurist (vt. „Eestlane, virin on su teine nimi“). Eestlased ei ole väga varmad teistele ettevõtteid soovitama ning positiivse skoori sai vaid 8 ettevõtet. Meil oli meel tõdeda, et kliendid pidasid EMT-d kõige kliendisõbralikumaks mobiilioperaatoriks ning ka EMT oli ainsa mobiilioperaatorina nimetatud positiivse skoori saanud ettevõtete seas.

Seega ei ole soovitusindeks NPS niisama lihtne ja absoluutne näitaja midagi, kui seda teemasse süvenemata  arvata võib ning iga firma peab leidma endale sobiva ja õige meetodi adekvaatse tagasiside saamiseks.

Maive Suuroja
EMT analüütik

: Jaga teistega

Kristina Šmigun-Vähi hõbemedal Vancouveri MM-i vabatehnika 10km sõidus muutis organisatsioonide jaoks ilmselt taas aktuaalseks spordisponsorluse teema. Kas toetada, mida toetada, kuidas toetada? Ühest retsepti on võimatu anda, kuid jagame nõu EMT pikaajalise kogemuse baasil. Suusasporti toetame juba aastast 1994 ning pika ajaloo on juba kogunud ka mitmete rahvaspordiürituste toetus.

Alustada tuleb täitsa algusest, ehk küsida:

 Miks meie organisatsioon soovib sporti toetada?

Iseenesest lihtne küsimus, aga vastusest kooruvad eeldused järgnevate otsuste tegemiseks. Kas soovite näiteks toetada tervislikke eluviise või edendada saavutussporti? Turunduslikest eesmärkidest tasuks mõelda, kas soovite tõsta oma kaubamärgi tuntust või saada pigem positiivset maineülekannet. Valikus võivad siinkohal olla kõik vastused, üks ei pea välistama teist.

Kas rahva- või tippsport või mõlemad?

Valiku tegemine toetub eesmärkidele, mida organisatsioon tahab saavutada. Kui soovitakse toetada pigem tervislikke eluviise, on kindlasti mõistlik valida toetatavaks valdkond, üritus või objekt, mis on avatud võimalikult paljudele. Hea näide on Merko Terviseradade projekt, üritustest  SEB Neliküritus. Tippsordi toetamine toob aga kaasa nähtavuse meedias, eriti kui selle ala sportlased märkimisväärseid tulemusi saavutavad. Eeskujud tippspordis on kindlasti innustavaks eeskujuks ka rahva- ja noortespordi edendamisel: noortel tekib perspektiiv, kuhu püüelda ja rahvasportlastel on lihtsalt tore harrastada sama ala kui jumaldatud spordisangar.

Üritus või spordiala?

Tavaliselt käivad need tegelikult käsikäes: kui ettevõte toetab mingit spordiala, toetab ta tavaliselt ka selle ala raames toimuvaid üritusi. Nii ongi EMT lisaks Eesti tippsuusaspordile, mida toetame Eesti Suusaliidu kaudu, toetajaks ka rahvamaratonidele ehk Eesti pikamaasuusatajate sarjale EMT Estoloppet. Kui eelarve on piiratum, tuleb teha muidugi valik ning otsus sõltub eesmärkidest. Lühiajalist suuremat nähtavust tagab ilmselt ürituse toetamine, mingi spordiala või sportlase pikaajaline toetus võib aga tuua loorbereid tulevikus.

Alaliit, klubi või üksiksportlane?

Suuremamahuliste toetuste puhul on kindlasti mõistlik kaasata ka alaliit, kes vaatab ala arengut tervikuna. EMT näiteks on suunanud osa oma spordialade toetusest just noortespordi edendamiseks, et tagada noorte juurdekasv ning ala jätkusuutlikkus ka edaspidi. See on kindlasti investeering tulevikku ja toetajale kasulik ainult pikaajalise koostöö korral, sest sponsori nähtavuse tagavad loomulikult „vanad“ ehk hetkel juba tippu jõudnud sportlased.

Aita turundada!

Kui tegu on ürituse või ürituste sarja toetamisega, saab toetaja osaleda ka eelnevas reklaamitegevuses ning loomulikult kohapealse nähtavuse tagamises.  Suurematel üritustel ja spordialaliitudel on küll olemas oma professionaalsed turundajad, kuid väiksemate või alles alustavate ürituste juures kulub turunduslik oskusteave marjaks ära. Kuna spordiürituste korraldajad on tavaliselt ise hingelt pigem sportlased kui turundajad, võib omapoolse turunduspanusega viia ürituse/sarja hoopis uuele tasemele ning kokkuvõttes võidab sellest loomulikult ka sponsor. 

Alustada võib ürituse/sarja logo väljatöötamisest/kaasajastamisest ja vajaliku sümboolika tootmisest. Ahela lõpus on meediaplaneerimine, mis samuti on terve omaette teadus ja kus õigeid kanaleid/esituskordi valides võib sama eelarve piires imet teha.

Spordisponsorlus oma turundustegevuses?

Lisaks tavapärasele nähtavusele – logo sportlase võistlusriietel, ürituse toimumise koha brändimine jms, käib spordi toetamisega tavaliselt kaasas õigus kasutada sportlasi oma reklaamides. Selle õiguse kasutamine taandub tavaliselt nutika idee leidmisele (või vastupidi – kriitilise meele puudumisele, sest mõni spordisangariga reklaam loob küll ainult väga kaudse seose reklaamija ja reklaamitava vahel).

Toetatavaid sportlasi saab nii-öelda kasutada ka muul moel: korraldada töötajatele või klientidele rulluisukool, võimalus sõita ehtsas ralliautos ehtsa ralliässa kõrval, autogrammide jagamise korraldamine jne.

Ürituste eel ja ajal saab seda promoda oma müügikohtades, kasutada üritust kampaaniates, teha klientide vahel temaatilisi loosimisi vms.

Klientide ja töötajate kaasamine

Sponsorlust ei tasu jätta asjaks iseeneses, vaid püüda maksimaalselt kaasata oma kliente töötajaid. Toetatava spordiürituse puhul võib näiteks toetada oma töötajate osalemist (kirjutades ka lepingusse sisse näiteks teatud hulga tasuta kohti sponsorile) või pakkuda nii töötajatele kui klientidele soodusregistreerimist.

Spordisponsorlusega kaasnevad võimalused on väga suured, tuleb ainult osata enda jaoks õiged üles leida.

Kaja Sepp
EMT avalike suhete juht

: Jaga teistega

Ilmselt on nii mõnigi meist uue telefoni ostuotsuse eel mõelnud, et milline see uus kaaslane olema peaks – et võimalikult mugavalt, lihtsalt ja kiiresti saaksid tehtud kõik tööga seotud toimingud ning ka töövälised toredad asjaajamised.

Turundusvaldkonnaga seotud töö on juba nii spetsiifiline, et tavatarbija mobiil võib jääda pisut „lahjaks“. Kõne ja sõnumid on elementaarne mobiiltelefoni funktsionaalsus, turundaja vajab sageli ka kvaliteetset kaamerat (nii pildistamiseks kui videolõikude tegemiseks), piisavat mälumahtu, võimalust salvestatut edasi saata ja teiste saadetisi vastu võtta, e-kirjade lugemist ja neile vastamist, interneti kasutamist… Igaüks võib siit ise jätkata.

Olles rääkinud paljude kolleegide ning tuttavatega, panin kokku väikese ülevaate, milliseid telefone kasutatakse, miks just neid ja milleks. Siinkohal tutvustan eeskätt maksimaalsete võimalustega telefone, millega saab tehtud tõesti palju turundusvaldkonna töid.

iPhone: bränd ja kasutusmugavus

Turundusinimeste lemmik tundub olevat iPhone – ja seda mitte ainult brändi ja ilusa väljanägemise, vaid ka kasutusfunktsionaalsuse osas. Viimase mudeli 3GS-i puhul räägime juba 32GB suurusest mälust, mis reklaami valdkonnaga tegelevatele inimestele on oluline klippide ning mahukate pdf failide salvestamise jaoks. 3,2Mpix kaamera võimaldab teha häid pilte näiteks outdoor reklaamidest ning neid ka vajadusel kohe meili teel sündmuskohalt asjaosalistele edastada. 3GS-il on ka kuni 2x kiirem protsessor, mis hõlbustab telefoniga tööd veel enamgi. Lisaks tehnilistele parendustele on ta ilus ja üpris lihtne kasutada. Värvivalikutest on nii musta kui valget. Mõlemad värvitoonid on mõlemas soos väga jõudsalt esindatud. Ainuke miinus, mis on, on see, et piltide uploadimiseks on vaja alla laadida  eraldi soft. Kui see aga tehtud, on töö iPhone´iga lihtne ning ülimalt mugav.

Nokia N97: arvuti, millega saab ka helistada

Nokia poolelt tõuseb esile N97 Mini, mis on oma olemuselt multimeediatelefon ning mõõtmetelt kompaktsem kui tema suur vend N97. 5Mpix kaameraga saab tänu välklambi olemasolule jäädvustada tööks vajalikke pildifaile ka pimedas ja sellega tehtud pilte kannatab kvaliteedi poolest juba ka arvutiekraanilt vaadata.  Sõnumite ja meilide mugavamaks kirjutamiseks ja veebis surfamiseks on võimalus kasutada arvutilt tuttavat QWERTY klaviatuuri, mis avaneb telefoni keskelt lahti lükates. Kui telefon lahti klõpsata, tekitab ta mõneti sellise miniatuurse televiisori efekti, kuna pilt ekraanil pöörab samuti kaasa. Mälukaardi lisamise võimalus kuni 16GB, mis on mahukate tööfailide jaoks oluline. N97 Minil on peal ka Office pakett – Word, Excel ja PowerPoint. Olen isegi ühe hädavajaliku PowerPointi presentatsiooni auto tagaistmel sõites valmis teinud ning seejärel endale meilile edastanud. Arvuti taha jõudes oli 90% tööd tehtud – vaja oli lisada vaid visuaalset materjali ning background. N97 Mini ekraanilt ei puudu ka suhtlusvõrgustike otsetee lingid. Näiteks Facebook´i saab ühe nupuvajutusega, et teha postitus oma ettevõtte fännilehele ning hoida end seal toimuvaga ennast pidevalt kursis. Või olla lihtsalt online oma sõprade ja tuttavate jaoks, mis paljudele väga oluline.

Samsung: multimeedia võimalused

Samsungile mõeldes mainiks ära i5700, mis on uus ja uhke telefon Android operatsioonisüsteemiga. Android on Google-i poolt tehtud operatsioonisüsteem. Nagu Google brauser ise, on ka tema poolt loodud OS  väga kiire, lihtne ja töökindel. Avatud mobiiliplatvorm Android areneb võrreldes teiste platvormidega väga kiiresti.

Seda pole praegu veel turundajate kasutuses eriti näinud (tegu ka üpris vastse mudeliga), kuid mida julgeks soovitada.

i5700 annab võimaluse luua kontaktide gruppe telefoniraamatus. Hea on seda kasutada siis, kui soovitakse luua eraldi list kolleegide, koostööpartnerite, pere ja sõprade jaoks.

Samsungi mudelitest tooks esile ka S8000 ja i8000, mis on väga võimsad multimeedia telefonid. Eriti i8000, mille üles laadimise kiirus on kuni 5,7Mbps. Mis viga sellise kiirusega pilte näiteks Facebook´i laadida:)  Viimane mainitud mudel kasutab Windows Mobile 6.1 tarkvara. Android OS tuli just hiljuti välja, kuid Windows Mobile on kasutusel juba aastaid. Selle ajaga on tekkinud sellele OS-ile oma kindel kasutajaskond, kes siis täna soovivad ainult Windows´iga telefoni. Lisaks muidugi selle ajaga on tehtud sellele OS-ile väga palju rakendusi.  Kaasas on Microsoft Office Windows Mobile versioon, millega saab hõlpsasti luua ja redigeerida Wordi, Exceli ning Power Point´i faile. Ka sellel mudelil ei puudu 5MPix kaamera kvaliteetsete piltide tegemiseks.  3.7“ ekraan annab hea võimaluse filmide ning kõikvõimalike klippide vaatamiseks, kuna toetab  Divx/Xvid videoformaati. Tänu suurele ekraanile on hea ka visata pilk peale meilboxi sisse sadanud kirjadele, millel kaasas manustena suured pdf failid.

S8000 kasutab näiteks Samsungi enda operatsioonisüsteemi. Sisemälu on 2GB ning lisada saab  kuni 16GB mälukaardi. Jällegi vajalik nüanss, kuna mahukad e-kirjadest alla laetud manused kipuvad olema ruuminõudvad. Toetab samuti  Divx/Xvid filmiformaati, mis lisaks töö tegemisele  annab võimaluse näiteks lennujaamas oma lendu oodates filmi vaadata või viimased töösse minevad reklaamklipid ära kinnitada. S8000 pakub lisaks väga palju erinevaid raputamise ja liikumisandurite seadistamise võimalusi. Üritusturundusega tegelevad inimesed vast liiguvad oma töös kõige rohkem ringi ja see ehk neile ka oluline detail. Ka kõik suurimad suhtlusportaalid on oma vidinatega selles mudelis sees olemas, alates Facebookist kuni PicasaWebini.

Sony Ericsson Satio: multimeedia lipulaev

On keegi kunagi suutnud ette kujutada, et telefonil võiks olla 12Mpix kaamera? Ausalt öeldes, mina väga ei osanud. Sony Ericsson tuligi möödunud aasta lõpu poole välja sellise mudeliga nagu Satio – 12Mpix kaamera Xenon välguga – tee pilte sellega kus iganes soovid – pimedas, päevavalges või otse päikese käes. Tarkvaraks on Symbian S60, mis ärikasutajale ilmselt ka kõige tuttavam on. 3,5´´ ekraan jällegi väga sobilik kõikvõimalike mahukate klippide ning dokumentide vaatamiseks. Aku vist veidi lahja võitu, aga eks iga inimese käes kestab ka aku erinevalt – oleneb mida ja kui palju kasutad. Mälukaardi lisamise võimalus samuti olemas ja seda kuni 16GB-ni. GPS-idest ja Wi-Fi´dest rääkimata – need samuti olemas. Satiol isegi mõõtühikute konverter – saab teisalda mõõtühikuid ühest teise kui selleks vajadus peaks tekkima. Satiol jagub vidinaid veelgi. Tasub kindlasti  proovimist.

LG: ilusa telefoni ihalejatele, aga mitte ainult

Ei saa mööda vaadata ka LG-st. LG multimeedia lipulaev BL40 on 4“ HD ekraaniga  telefon. Lisaks 5MPix kaamera ilusate piltide tekitamiseks ning GPS ja 1,1GB mälu. Mälukaardiga võimalus seda tõsta kuni 32GB-ni. Klipid, videod, dokumendid – kõike võid hoida telefonis alles ning vaadata neid healt ja suurelt HD ekraanilt. Downloadi kiirus tasuks samuti välja toomist, selleks on kuni 7,2 Mbps. Meilimanused  tulevad 3,5G võrgus alla sekunditega.

Navigeerimisest saame rääkida kõikide eeltoodud mudelite puhul. Lähetuses olles olen mina näiteks pidanud üpris palju kasutama telefonis olevat GPS-i ja võin kinnitada, et on ikka mõnus abimees küll, kui võõras linnas või riigis vaja kuhugi jõuda.

Ootame teie tagasisidet: millist telefonimudelit oma töös kasutate ja kuidas sellega rahul olete? Mis on olulisim funktsioon, millest näiteks puudust tunnete ja vastupidi, milline on suurim positiivne üllatus sellest, kuidas telefoni abil on olnud võimalik oma tööd teha?

Lauri Toomsalu

EMT Interaktiivse kommunikatsiooni juht

: Jaga teistega

Küsimus, kuidas kasutada oma müügi- ja teeninduspindasid võimalikult efektiivselt ning võtta sealt maksimum nii reklaami, toodete väljapaneku kui kliendisõbraliku teeninduskontseptsiooni osas, on tuttav kõigile pinnaomanikele või –rentnikele.

Viimase 1,5 aastaga on EMT uuendanud pea kogu oma jaemüügi võrgu. Tegemist ei ole pelgalt välise disainimuudatusega, vaid täiesti uue kontseptsiooniga, kus muutunud on praktiliselt kõik. Võitjateks on nii kliendid kui ka meie teenindajad.

Varasema modernse, kuid pisut külma üldmulje asemel on tänased esindused soojades toonides, hubased, kutsuvad, täis proovimis- ning avastamisvõimalusi. Juba kontseptsiooni loomise algusfaasis oli oluline, et suudaksime kaasas käia ärisektori kiire arenguga ning pakkuda teenuste ja toodete proovimist ja kasutusmugavuse testimist. Silmas tuli pidada ka teenindajate soove ja vajadusi. Väljakutseks oli mitte ainult uus keskkond luua, vaid see ka igapäevaselt toimima panna. Läbi sai mõeldud kogu uus teeninduskontseptsioon, digitaalsete kandjate juhtimine, demotoodete eksponeerimise protsess ja vahetus, teenindajate käitumisjuhendid jne. Peab rahuldustundega ütlema, et see õnnestus suurepäraselt. Kui algselt oli hirm, et kas töötavate telefonide eksponeerimine esinduses on liialt suurte turvariskidega, siis tuleb rõõmuga tõdeda, et riski võtmine õigustas end ja ühiskond tundub selliseks eksponeerimiseks valmis olevat.

Kui ma mõtlen ennast tagasi 1,5 aasta tagusesse aega ning mõtlen, kui palju on uus jaekontseptsioon mõjutanud ka turunduse tagatoa tegemisi, siis võin öelda, et ka see on peaaegu 100% teine pilt.

Mis siis muutunud on?

Terve EMT tänane esindus on turunduskommunikatsioon selle kõige otsesemas mõttes. Iga viimnegi detail on läbi mõeldud nii oma kaubamüügi ja eksponeerimise vajaduse, kui taustal ka vajaliku EMT kommunikatsiooni seisukohalt.

Kui võrrelda vana ja uut kontseptsiooni, siis turunduskommunikatsiooni juhtimise seisukohalt on uue kontseptsiooniga elu lihtsam. Enam ei ole vaja toota paberplakateid, saata neid esindusse ja siis veel kontrollida, kas need ka üles on pandud. Uues esinduses käib enamus kommunikatsioonijuhtimist distantsilt – ligi 60 ekraani juhitakse EMT peakontorist ühest arvutist sisevõrgu kaudu. Ekraanidel saab kuvada nii videoid, kui tavalisi slaide. Korraga võib kuvada mitut kampaaniat või siis ühte ja sama kõikides esindustes.

Esinduste välisklaasid on samuti lahenduse leidnud. Vabadele pindadele on kleebitud kampaaniakujundusega kleebis, mille muudab atraktiivseks sellesse paigaldatud ekraan. Ekraanil saab mängida kampaaniaklippi koos heliga. See tõmbab möödujate tähelepanu ning samas muudab ka tühja klaasseina atraktiivseks.

Lihtsamaks on muutunud ka teenindajate töö. Ei ole vaja enam printida ja käsitsi lõigata hinnasilte. Kuna hinnasildid on nüüd elektroonsed, siis hinnasildid tehakse valmis juba peakontoris – need muudetakse korraga nii kodulehel, müügiprogrammis, kui ka esinduste tootekappides. Teenindaja rolliks on õige silt õige toote juurde panna. Enam ei ole võimalik eksida, kui just tehnika alt ei vea.

See aeg, mis rutiinsetest töödest vabaks jääb, vabaneb aga teenindajal oma põhitöö – klientide nõustamise peale.

Üks menukamaid uuendusi teenindajate jaoks on aga nn kliendiekraan nende töölaual. Kui varem oli vaja hunnikutes brožüüre ja kampaania abimaterjale, et kliente kompaktselt nõustada, siis täna kasutatakse väga palju elektroonilisi abimaterjale, mis on valmis tehtud kontoris – teenindaja saab erinevatest infofailidest klientidele ekraanile kuvada just seda infot, mida klient parasjagu küsis ja samal ajal saab teisel ekraanil lepingut vormistada. Seda kiidetakse teenindajate poolt pea iga päev.

Kontseptsioonijuhina muidugi mõtlen, et kuhu edasi?

Õnneks tulevad turule pidevalt uued lahedad tehnoloogilised võimalused, mis aitavad veelgi paremini kampaaniaid ja pakkumisi klientidele edasi anda.  Ja paremad ideed tuleb siis üles noppida

Reimo Unt
EMT jaekontseptsiooni juht

: Jaga teistega

MinuEMT kampaaniasse oli algusest peale plaanis kaasata mina-kujudena nö inimesi tänavalt.   Sest kuidas muidu ehedalt väljendada kontseptsiooni „Mina“ ja jõuda inimestele lähemale?

Kampaania võttis suvel tuurid üles MinuEMT interaktiivsete üritustega Foorumi keskuse ees, kus MINA-tähtede vahel pildistasime ja filmisime üles kõiki, kes soovisid osaleda MinuEMT reklaamides ja/või foto- ja videokonkursil. Filmimist ja pildistamist kanti otse üle ka Foorumi keskuse LED ekraanilt, seega jooksis ekraanil pidevalt reaalajas MinuEMT MINA-reklaam.

Tulemused said üles meie galeriisaidile ning sellest kasvas välja suur fotokonkurss „Vali lahedaim mina-tegelane!“.  EMT galeriisaidil ja erinevates portaalides olid üleval ka bännerid, mis inimesi sinna osalema kutsusid. Ja veel – üritusest valmis väga lahe videomaterjal, mida saab vaadata samalt saidilt www.emt.ee/galerii/videod

Üritused jätkusid terve suvi erinevates Eestimaa paikades, kuna inimeste huvi oli väga suur ning see on siiani kasvavas trendis.  Muidugi said kõik need mina-üritused võimalikuks meie jube heale tiimile eesotsas meie üritusturundusjuhi Hille Hansoga, kes vaatamata trotslikule suveilmale kõike kordineeris ja ohjas:)

Pildil Hille ja Maivi

Pildistatud ja filmitud inimesi on juba kasutatud EMT erinevates reklaamides nii teles kui prindis. Mõneltki reklaami jõudnud inimeselt on tulnud tagasiside, et ta on nüüd oma tutvusringkonna staar – reklaamimodelliks saamine tundub (ja enamasti ka ju on) millegi väga erilisena… Positiivset tagasisidet ja tähele panemist on tulnud ka mujalt: näiteks märkas Saaremaa maakonnaleht, et EMT reklaamidesse on viimasel ajal sattunud nii palju saarlasi, et sellest võiks lausa artikli kirjutada.

Mis oli meie jaoks selle protsessi käigus kõige positiivsem? Kindlasti inimeste avatus ja valmidus selle mängulise formaadiga kaasa tulla. Igas eas, igas sotsiaalses staatuses inimesed poseerisid vägagi andekalt ja vaimukalt. Ühel tulijal oli pildile tulekuks kaasa võetud isegi hobune, ent enamasti saadi siiski hakkama erinevate pooside, liikumiste ja grupeerimistega. Ja kes julgeb veel öelda, et eesti inimesed ei oska riides käia või et fotosessioonideks on alati vaja stilisti?

Oluline on ka kampaania siseturunduslik aspekt. MINA-tähtede juures said end firmasisestel seminaridel pildistada ka oma töötajad ning nende piltide baasil valmib EMT lauakalender. Seal oleme pildid sidunud tekstiga, mis viitab pildil olevate inimeste tööle ja nende panusele nende oma ja meie kõigi EMT kujundamisel.

Nüüdseks on juba tuhanded eestimaalased  MINA-üritustel osalenud. MinuEMT kontseptsioon tervikuna on leidnud niivõrd sooja vastuvõtu inimeste seas ning see kasvab ja areneb edasi, sest tänapäeval pole just palju reklaame, mille inimesed  on ise loonud. Ja tead, kui oled ise seal mina-pildistamistel juures olnud, siis see positiivne energia, mis inimestest kumab, tekitab omakorda ise sünergia, mis annab jube palju lahedaid ideid edasiseks. MinuEMT oma kontseptsioonilt ongi ju midagi sellist, mida inimesed enda jaoks loovad – meie, turundusinimesed, aitame sellele lihtsalt kaasa ning võtame kogu oma kogemuste pagasi ja visiooni, et seda vormida tervikuks. Kulminatsiooniks on kindlasti meie vastvalminud imagoklipp „EMT on kõigile!“, mille leiad kiirelt üles YouTube’ist EMT turunduse konto alt.

Veel tasub lähiajal jälgida EMT fännilehte Facebookis, et ennast või oma sõpru sealt peagi üles leida!

Oleme väga tänulikud kõigile, kes oma vahva olekuga EMT reklaame on ilmestanud. Loomulikult läkitab jõuluvana  reklaamidesse jõudnutele ka  väikese aitäh-kingituse… aga see on praegu loomulikult veel saladus:)

: Jaga teistega