Simpel kasutas lihavõtete ajal 10 päevast kampaaniat, kus osadel päevadel oli osalejaid üle 17 000. 10 päeva jooksul otsisid rate.ee kasutajad saidil Simpeli lihavõttemune kasutades selleks erinevaid tegevusi. Iga päev said kasutajad vihje, kuidas muna oleks lihtsam leida. Samuti läks iga päev loosi kõigi Simpeli muna leidjate vahel mobiiltelefon Samsung E1081 + Simpel stardikomplekt + sallrätt. Lisaks kasutajad, kes olid kampaania lõpuks kogunud 10 Simpeli muna, osalesid mobiiltelefoni Samsung Galaxy 550 loosis. 10 päeva jooksul külastas kampaanialehte kokku 66 300 unikaalset kasutajat.

Näidis:http://pics.rate.ee/incoming/clients/campaign_easter_simpel/html/index.html

Hetkel on käimas juba uus Simpeli kampaania “Musisuu pildikonkurss”. Rate.ee kasutajad peavad lisama pildi kõige sensuaalsema musisuuga ja 3 kõrgeima keskmise hindega pilti võidavad auhinnad. Osalejate arv sõltub pildi teemast ja kõigub 700-2000 vahel.
Näidis:http://pics.rate.ee/incoming/clients/campaign_simpeli_musisuu_pildikonkurss/design.jpg

Rate.ee kasutajad ootavad alati põnevusega uusi kampaaniaid, lisaks auhindadele on neile tähtis osavõtt.
Täpsem info: http://www.rate.ee/ads

Anne Tupits
Rate.ee turundus- ja kommunikatsioonijuht

Rate.ee on Eesti internetiportaalide turul vana tegija. Eks Rate ja paljud tema eakaaslased otsivad täna oma reklaamiklientidele toimivaid lahendusi. Kliendid on muutunud nõudlikumaks ja sihtgrupp valivamaks. Tänaseks on turundajad aru saanud, et tarbijate seas vohav reklaamipimedus nõuab senisest tõhusamaid lahendusi sõnumite edastamiseks. Sotsiaalmeedia on tulnud seda auku jõuliselt täitma, pakkudes vajalikul määral interaktsiooni ja edastades sõnumit veidi värskema nurga alt ajal ja kohas, kus avatus sõnumitele on suurem.

Portaalidel on sellega väga raske võistelda ja häid lahendusi on turul väga vähe leida.

Ja ega neid lahendusi ei maksagi hinnakirjadest otsida.

Rate.ee-ga koostöös oleme tänaseks leidnud mitmeid lahendusi, kus sihtgrupi kaasamine tegevustesse on hästi õnnestunud. Virtuaalruumis korraldatud suunatud tegevused tagavad vajaliku tähelepanu ja pühendumuse. Algne mure, et kas keerukamad kampaanialahendused kaasavad piisaval määral huvilisi osutus õnneks asjatuks.

Rate-i meeskond on olnud suureks abiks erinevate tegevuste väljatöötamisel, läbi viimisel ja analüüsimisel. Suured tänud neile selle eest ja loodetavasti ootavad meid ees veel mitmed vahavd kampaaniad.

Rasmus Nurk, EMT kõnekaardi turundusjuht:

: Jaga teistega

Mobiilside pole erand. Vastupidi – soov ühendust pidada, suhelda, oma lähedaste käekäigu järele uurida vanuse kasvades suureneb ja mobiiltelefonid on selleks väga hea vahend. Ja lisaks turvalisus, mida mobiiltelefonid meile pakuvad – nii selle omanikule kui ka neile, kes tahavad kindlad olla, et vanavanematega on kõik hästi.

Viimast EMT seeniortelefoni kampaaniat ettevalmistades leidsime end aga huvitava dilemma lävel. Müügiketist oli palju küsitud suuremate nuppudega telefoni, mis oleks lihtne ja käepärane ka ilma prillide järgi haaramata. Leidsime sobiva mudeli ZTE S202 sobiva hinnaklassiga 590 krooni, disainisime, seadistasime turvafunktsioonidega ja asusime kommunikatsiooni ette valmistama.

Valisime telereklaami tegelast, kes pidi olema sihtgrupi esindaja ning castingu kõige noorem kandidaat oli vanuses 85 aastat, teised olid kuni 10 aastat vanemad. Castingu tulemusi vaadates saime päris huvitava emotsiooni. 85-aastane kandidaat nägi välja nii nooruslik, et kolleegid arvasid ilma pikema kahtlemata – temale peaks mõnda uuemat puutetundlikku ning hea kaameraga telefoni pakkuma… Valisime lõpuks proua, kel vanust juba üle 90 ja kes oli oma rollis äärmiselt tubli ja usutav.

Oktoobri algul toimus Salme Kultuurikeskus eakate päev, kus osales tuhandeid sihtgrupiesindajad ning kus ka EMT seeniortelefoni tutvustasime. Meie müügiinimesed muljetasid, et huvi oli olnud äärmiselt suur – nii aktiivset promotsioonipäeva nad ei mäletanudki. Ning küsimused, mida esitati, ei olnud teab mis “sihtgrupipõhised” ehk siis mitte liiga lihtsad ja elementaarsed. Asjalikult uuriti erinevate funktsioonide kohta, kiideti telefoni SOS-funktsiooni, taskulampi jm, mida see aparaat võimaldab. Kui hiljem tutvustati teiste presenteerijate poolt spetsiaalseid kaasaskantavaid turvavidinaid, tegid ärksamad sihtgrupiesindajad kõvahäälseid märkuseid, et meil ei ole ju lisavidinaid vaja, kui telefonil on peal SOS-funktsioon… “Me oleks võinud ka väga edukalt iPhone4 telefoni videokõnede funktsiooni näidata ning oleksime mõne potentsiaalse ostja juurde saanud”, muljetas müügimees hiljem.

Seeniortelefon müüb täna väga hästi. Suured nupud ja numbrid on siiski olulised – vaatamata meie eakate järjest moodsamale maailmavaatele haaravad siiski paljud prillide järele, kui pistmist numbrite või tähtedega. Ja loomulikult on meie lähedaste hulgas ohtralt neid vanemaid inimesi, kes ei ole vilunud telefonikasutajad ning keda huvitabki vaid mõnele numbrile helistamine ja võimalikult lihtne telefon. Turvalisust pakub nii SOS-nupp kui selle taga peidus olevate lähedaste inimeste numbrid.

Mobiiltelefonide kasutus üle 60-aastaste elanike seas on aasta aastalt tõusnud – kui 2008.a. oli see 71%, siis 2010 hakul juba 87%. Klientide kasutusstatistika ja küsitlused näitavad, et seenioritele meeldib kindlasti enim oma lähedastega rääkida, kuid mobiiltelefon on ka tugev turvaelement. E-riigist kasvab järjest peale ka eakate sihtgrupp, kes on maailma mastaabis ikkagi väga vilunud tehnika- ja interneti kasutaja ning on tehnoloogiaga seotud ettevõttetele juba igati huvipakkuv segment. EMT ja Elioni poolt toetatav “Ole kaasas” projekt tõi aastaga juurde üle 50 000 uue internetihuvilise, paljud neist olid just eakast vanusegrupist. Oma lastelastega skaipivad vanaemad pole ammu enam mingi ime.

Selle kampaania kogemus näitas meile aga eelkõige, et seeniorklient ei huvitu ja küsi ainult hinda ja kõige lihtsamaid funktsioone. Telefonide mugavus ja eagrupile omased erisused võiks olla, aga kokku ei pea hoidma tarkvara pealt. Pealekasvavad seeniorid on vägagi teadlikud, neil on aega ja viitsimist ka keerulisemaid funktsioone uurida. Nad säästavad ja planeerivad oma oste. Ja kindlasti ei saa minna ühe mütsiga lööma vanusegruppi 60+. Seal on peidus isegi mitu erinevat sihtgruppi, kellele pakkuda ja turundada natuke erinevaid nüansse toodetest ja ka teenustest. Ilmselt leiame end juba lähitulevikus ka küsimuse eest, et kas seeniorite vanusegrupp algab ikka 60-ndast eluaastast või on see juba märksa kõrgemale nihkunud?

Jääme nüüd plaani pidama, et mis on siis järgmised sobilikud mudelid seenioritele. Ja millal tuleks hakata pakkuma internetiühendust ja kaasaskantavaid suuremaid ekraane online uudiste lugemiseks?

Anne Muldme

AS EMT Turunduskommunikatsiooni osakonna juhataja

: Jaga teistega

Kiire majanduskasvu aastatel jäi Diil oma tegevustega mõnevõrra tahaplaanile, sest eriaktsioonideks ei olnud otsest vajadust ning turul liituti kvaliteeti väärtustades pigem EMT kui Diiliga. MASU puhkedes saabus aga taas aeg säästuoperaator Diil tolmust puhtaks lüüa ja tema kommunikatsioonile uus hingamine anda.

Kuna majandussurutise ajastuhõngu hakkas oma kommunikatsioonis kasutama ka Tele2 (kas olnuks end hinnaliidriks positsioneerinud operaatorile veel soodsamat keskkonda?), võttis Diil esmajärjekorras sihikule just Tele2 tegemised, parodeerides oma „käpiknukuseriaalis“ nii konkurendi heroilist tenniseklippi kui noortepärast näitlejatega reklaamiseriaali. Kui see end ammendama hakkas, oli aeg ringi vaadata uute tegevuste järele.

Septembri alguses on suur rõhk liiklusteemadel. Politsei mõõdab autode kiirust ning jälgib, et juhid peatuksid vöötradade juures ja laseksid jalakäijaid üle tee. Siit sündis idee, et ka Diil võiks mingil moel liiklusaktsioonidega kaasas olla – ja seda just omal, mitte väga tõsiselt võetaval, aga silmapaistval ja meeldejääval moel.

Nii sündiski Diilits – patrull, kes jälgib, et ei ületataks kõnehinda, milleks Diilil on 69 senti minut. Diilitsa roheliste kirjadega said bränditud vana „mosse“ ehk Moskvitš 2140 ning külgkorviga mootorratas IŽ, diilitsad said kätte fööni, selga vormi ja pähe rohelised mütsid. Esimesed ülesastumised tehti telereklaamis ning sealt edasi läks Diilits ka rahva sekka, hakates kõnehinda mõõtma avalikus linnaruumis.

Esimesel päeval patrullis Diilits Pirita teel. Päris naljakas oli näha autojuhte pead pööramas ja naerma hakkamas – Diilits tekitas positiivseid emotsioone. Osutus ka, et ehkki Diilitsa neoonroheline vorm erineb MUPO tumerohelisest enam kui tuntavalt, pidasid mitmed bussijuhid fööniga Diilitsat piletikontrolliks ning hakkasid teelt kõrvale keerama. Bussiliiklust segada polnud Diilitsal muidugi plaanis ja nii loobuti edaspidi föönide busside suunas pööramast – nii bussisõitjad võivad kõnehinna mõõtmist kartmata kuitahes kallilt lobiseda.

Inimeste reaktsioone Diilitsa ligiastumistele on muidugi erinevaid – ehteestlaslikust vaiksest taganemisest kuni lustaka kaasamängimiseni.

Mis aga peamine: Diili liitumised on Diilitsa kampaania ajal hüppeliselt kasvanud, nii et tegevus täidab oma eesmärgi. Võib-olla oleks sama tulemuseni jõudnud ka nii-öelda „tavalist“ reklaami tehes, aga Diil on hea võimalus katsetada alternatiivseid reklaamivorme ja BTL (below-the-line) meedia võimalusi.

Hea meelega kuulaks siin ka ka teiste organisatsioonide tegemistest ebatraditsioonilise turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas. Millised on teie kogemused? Ja loomulikult on teretulnud ka tagasiside Diilitsa osas!

Vaata Diilitsa aktsioone ka YouTubes aadressil: http://www.youtube.com/diilits

Ivari Järvekald
AS EMT reklaamijuht

: Jaga teistega

Viis aastat on EMT-s tegeletud ökoloogilise jalajälje vähendamisega – reisimise asemel kasutatakse tänapäevast videokonverentsi võimalust, ettevõtte siseselt on vähendatud paberi kasutamist, kõik mis võimalik taaskasutada, kogutakse kokku – pudelid, paber, pakendid  leiavad tee taaskasutuskeskustesse ning neile antakse seal uus elu.

EMT rohelised ideed, rohelised teod ja keskkonnasõbralik areng

EMT on kodumaise ettevõttena astunud väikseid samme, et muuta meid ümbritsevat keskkonda ja suhtumist ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. Teeme Ära koristusaktsioonid 2008 ja 2010 on olnud ka EMT jaoks missiooniks, milles löövad kaasa nii kliendid kui EMT töötajad. Oleme mõistnud, et inimesed tihti ei vaevu väikest kogust elektroonikajäätmeid kokku koguma ning utiliseerimisele viima  ning meie  aitame oma klientidel seda teha. Alates 2007. aastast võtab EMT oma esindustes vastu vananenud elektroonikajäätmeid – akud, patareid ja telefonid, mis saadetakse elektroonikajäätmete töötlejatele.

EMT osales aprillikuises kotivahetuskampaanias Minu roheline samm, kus kilekotte vahetati keskkonnasõbralike riidest kottide vastu. Kokku vahetati 13 000 kilekotti 6000 riidest koti vastu.  EMT järgmiseks sammuks on täielik üleminek kilekottide kasutamiselt paberkottide kasutamisele ja alates augustikuust kasutab EMT oma esindustes vaid paberkotte.

Nüüd teeb EMT esimese Eesti mobiilsideoperaatorina suure sammu ja hakkab kasutama tuulegeneraatori  poolt toodetud rohelist energiat. 1. juulil hakkas tööle EMT Tehnokeskuse katusele paigaldatud tuulegeneraator, mis võimaldab toota elektrienergiat mobiilside tugijaamade tarbeks. EMT Tehnokeskusele paigaldatud tuulegeneraator on vertikaalse võlliga rootortuulik, mille nimivõimsus on 5kW. Rootortuulikut iseloomustab see, et generaator on tänu oma ehitusele sõltumata tuule suunast, kogu aeg tuules. Lisaks on rootortuulik klassikalisest tuulikust oluliselt vaiksem ja ei tekita vibratsiooni. Võimsuskõvera järgi saavutab tuulik nimivõimsuse tuulekiiruse 11m/s juures.

See on EMT esimene katse rohelise energia tootmise valdkonnas, seega jälgime pidevalt lahenduse toimivust ning vajadusel lisame/vähendame tarbijaid ja viime sisse vajalike muudatusi. Tegemist on esimese keskkonnasõbraliku katsega, mille käigus saame paremat tunnetust sellest, kuidas on võimalik rohelist energiat mobiilsidevõrgus kasutada.

EMT soe „süda“ kütab Tehnokeskust ja säästab kuni 55 tuhat m3 maagaasi aastas

Oma tegevuses jälgitakse pidevalt terviklikku keskkonnateadliku toimimise põhimõtet.  Näiteks EMT Tehnokeskuses vajab pidevat jahutust hoone „süda“ ehk võimsate serverite ruum.

Suurte, püsiva soojuskoormusega töötavate jahutussüsteemide poolt väljajuhitavat soojust on võimalik ära kasutada hoone kütteks ja sooja tarbevee tootmiseks. Soojuspumba puhul on ju sisuliselt tegemist kompaktse jahutusseadmega. EMT Tehnokeskuse serveritest eralduvat soojust juhitakse hoone küttesüsteemiga ühendatud soojuspumpa, mis annab osa hoone küttevõimsusest.

EMT Tehnokeskuse soojuspumba tehnilises lahenduses on kasutatud aparatuuriruumide jahutussüsteemi ja hoone küttesõlme vahel kahte 40kW nn. maasoojuspumpa, kus pinnasekollektori asemel võetakse soojus jahutussüsteemist. Hinnanguliselt võimaldab selline lahendus hoida kokku 50-55 tuhat m³ maagaasi aastas.

Piret Mürk-Dubout

EMT turundusdirektor

: Jaga teistega

Siseturundus, mis oli algselt töötajate rahulolu tõstmisele ja kogu ettevõtte kliendikesksuse suurendamisele suunatud, on tänaseks jõudnud oma arengus niikaugele, et siseturundust rakendatakse organisatsiooni strateegiate elluviimiseks. Kuigi organisatsiooni kultuuris muudatusi saavutada ei ole üldse kerge, on siseturundus just see, mis aitab mõjutada töötajaid mõtlema ja käituma nii, et see toetaks ettevõtte eesmärke ja selleks kasutatakse turundusest teada tuntud võtteid. EMT-s seadsime selle aasta siseturunduse eesmärkideks: tugevdada töötajate sidusust EMT brändi ja ettevõtte väärtustega, panna nad aktiivsemalt soovitama EMT teenuseid, suurendada personaalset suhtlemist ja kliendikesksust nii majast väljaspool kui sees, parandada töötajate ja osakondade vahelist koostööd ning tõsta töötajate motivatsiooni ja rahulolu, et viia ellu korporatiivseid strateegiaid.

Eesmärkide täitmiseks pidasime heaks suurendada töötajate teadlikkust ettevõtte tugevustest ja konkurentsieelistest ning müügipakkumistest, kasutades selleks turunduslikke võtteid, kõiki sisekommunikatsioonikanaleid (siseveeb, e-kool, infopäevad, seminarid) ning erinevaid stiimuleid, müügivõistlusi ja koolitusi. Töötajate, osakondade ja divisjonide vahelise koostööd parandamiseks ning töötajate motivatsiooni ja rahulolu tõstmiseks hakkasime tutvustama osakondade töid ja projekte sisekanalites, samuti töötajate tegemisi (ühe tööpäeva blogid ja intervjuud), otsustasime kaasata töötajaid erinevatesse aktsioonidesse ning korraldada nii neile mõeldud üritusi kui ka anda neile rohkem võimalusi osa saada EMT klientidele mõeldud üritustest ja pakkumistest.

EMT tulemuslikud siseturundusprojektid

„Brändituur“ – käisime turundustiimiga ettevõtte kõikide osakondadega kohtumas ja tutvustasime neile näost-näkku turusituatsiooni, mis raskeid muudatusi tingib, ja lihtsas keeles rääkisime lahti ka brändi uue positsioneeringu, eesmärgiga töötajaid kaasates neid aktiveerida ideid jagama ja aidata seeläbi  muudatusi paremini ellu viia. Saime 101 ideed oma töötajatelt ja lõime parema aluse muudatuste elluviimiseks.

„Päev müügikonsultandina“ – see on juba traditsioonidega aktsioon, kus tagatoarahvas saab üheks päevaks minna eesliinile. See on aidanud koostööd parandada, aga ka kliendikesksust ja töötajate rahulolu, sest pakume midagi vaheldusrikast ja võimalust kõigil kaasa rääkida ja asju muuta.

MinuEMT kampaania sisekommunikatsioon – teadlikkuse tõstmiseks ja omaks võtmise suurendamiseks alustasime ettevõttes brändituuriga, hiljem kasutasime sisemiseks reklaamiks kõikvõimalikke sisekommunikatsiooni kanaleid nagu telerite ekraanid, suured ümmargused plakatid kontorite kohvikutes ja koridorides. Ettevõtte sügisseminaril korraldasime ülipopulaarseks osutunud MINA tähtedega pildistamise kõigile töötajatele, jõulupeol jõulukaardi pildistamise MinuEMT logoga, tegime lauakalendrid töötajate MINA piltidega ja kaasasime firma enda töötajaid reklaamidesse näitlejatena.

Ettevõtte maine sõltub väga otseselt sellest, mida iga töötaja teeb ja kuidas ta seda teeb, seetõttu peab ikka alustama firma seest. Kui ettevõte on suur, siis võib juhtuda, et kuigi keegi kuskil mõtles midagi tõeliselt head välja, aga kõik teised töötajad firmas ei ole sellest teadlikud või ei võta seda mõtet omaks, ei tule ka tulemusi. Turundusest teada-tuntud võtteid annab ka sisemiselt väga edukalt rakendada ettevõtte strateegiate elluviimise toetamiseks.

Evelyn Tenno

EMT siseturunduse juht

: Jaga teistega

Inimesed soovivad enamasti ikka suhelda teise inimesega sõbralikus, meeldivas ja vabas vormis. Facebook ja Twitter annavad selleks väga hea võimaluse, kuna reageerimine on efektiivsem ja kiirem nii ettevõtte kui kliendi poolt. Sotsiaalmeedia on üsna võimas kanal ning seda tuleks targasti kasutada. Tegemist on pikaajalise panustamisega – kui sõrme annad, tuleb teemaga  ka pidevalt tegeleda. Kasu(m)likkus tuleb ilmsiks pikema aja jooksul, kuna ettevõtte sotsiaalmeedias eksisteerimine on ennekõike hea brändikuvandile ning imagoloogilisele poolele ja firma edukus baseerub headel kliendisuhetel. Oleme seal, kus on meie kliendid ning suhtleme nendega.

Kliendi abistamisrolli ilmselt täidab vähemal määral Twitteri keskkond, pisut rohkem Facebook ning täiel määral klienditoe rolli täitmaks on EMT loonud ka oma foorumi (http://foorum.emt.ee), mis on abiks tehnilistes küsimustes.

Kaalumisel on ka EMT blogi loomine, sest võrreldes muude sotsiaalmeedia kanalitega on blogi kindlasti ajamahukamat panust nõudev keskkond.

Lauri Toomsalu

EMT interaktiivse kommunikatsiooni juht

: Jaga teistega

Ruumi on Eestis päris palju, pigem on küsimus, kas inimesed on valmis sellist teenust vastu võtma. Vaadates Eesti turgu üldisemalt on näha selget liikumist füüsilise plaadi müügist digitaalse muusika müügi suunas ja sellest suunast tuleks otsida  ka uusi võimalusi. Eesti turg on üsna „raske“ ning kasu(m)likkust silmas pidades tuleks välja mõelda olemasoleva ning uue kauba müügiks efektiivsemaid lahendusi. Suured ja mastaapsed tootjad hindavad Eesti turgu niivõrd väikeseks, et paljud neist ei pea vajalikuks siia oma jalga üldse tõsta. Samuti on Eesti turg suhteliselt eripärane ja vajab pidevat tööd, et musikaalane kaup hästi liiguks.

EMT on muusikarendi suunal turul ainuke pakkuja, mis annab võimaluse kindla nädalatasu eest piiramatult muusikat kuulamiseks soetada (EMT Music Player – http://www.emt.ee/muusika). Samuti tehakse erinevaid ühekordse allalaadimisvõimalusega ostukeskkondi. Esimene, kes sellise teenusega on ehk tulemas Eesti turule, on Spotify oma lahendusega, kuid ka see nõuaks nendelt teatud fokusseeritud tegevust. Arvestades, et tava eestlane tahab kuulata palju eesti muusikat ja pole nii palju ehk ka maailmale avatud kui teise riigi tavatarbijad. Siinkohal saab toetuda ka EMT Surfport´i muusikapoe statistika näitajatele – eestlane eelistab rohkem kodumaist muusikat välismaisele ja tänane suhe on ligikaudu 60/40.

Paljuski oleneb selliste uute lahenduste tulemine eesti muusikategijatest ja nende vastuvõtlikkusest uutele ärilahendustele – iga uus skeem ja ärimudel tahab/vajab harjumist.

5 aasta perspektiivis oleks Eestis kindlasti veel ruumi. Turule võiks tulla tegelikult ka praegu, kuid siis peab mõned aastad arvestama ootaval seisukohal olemisega ja vajadusel pealemaksmisega, kuna majanduslik olukord teeb täna efektiivselt tööd tarbimise ebasoodsa arengu suunal. Eesti turg üldiselt on muust maailmast erinev ja enamasti ei saa me lühiajalises perspektiivis eestile teisendada mujal maailmas toimuvaid arenguid üleöö. Saame võtta eeskuju ning tekitada nõudlust tarbijaskonnas, kes seda ostma hakkaksid aga turu n.ö ümberkasvatamine nõub pikaajalist ja osavat tööd.

Piraatlus on ja jääb, kuid samas kui maailm liigub ilma piiranguteta mp3-de poole ja hinnad näitavad langustrendi, hakkab see vähenema. Lihtsam, kindlam ja mugavam on muretseda omale õige asi.

Lauri Toomsalu
EMT interaktiivse kommunikatsiooni juht

: Jaga teistega

„Iga kampaania edukuse peamiseks  mõõtmeks on loomulikult selle vastuvõtmine turul, kuid oleme väga õnnelikud, et masu ajal klientide poolt hästi vastu võetud pakkumised ja lahendused teenisid ka oma valdkonna professionaalse tunnustuse,“ ütles EMT turundusdirektor Piret Mürk-Dubout. „Kui EMT üheks oluliseks märksõnaks on innovatsioon, tahame uudset lähenemist rakendada loomulikult ka turunduse töös ning mul on hea meel, et see on ka korda läinud.“

Parima promoürituse Kuldmuna vääris „Minu EMT“ lansseerimine (agentuur Broadline).

Eesti Üritusturundusagentuuride Liidu juhatuse liikme Hardi Kinnase sõnul saavutasid parima tulemuse just need tööd, kus üritusturundusagentuur oli projekti kaasatud strateegilise partnerina. „Minu EMT jõuline emotsionaalsus ja sisuline täpsus toetub eelkõige EMT turundustiimi väga intensiivsele osalemisele protsessis. Omapärane ja sotsiaalne lansseerimissündmus muutis Minu EMT kiiresti isiklikuks ja lähedaseks, see oli lõbus, lihtne ning suunatud igaühele.“

MinuEMT lansseerimine (agentuur Division) saavutas Hõbemuna ka suurte kampaaniate arvestuses. „MinuEMT peamine saavutus on sisuliselt hoopis suuremgi kui ainult suurepärane kampaania,“ hindas Mürk-Dubout. „See oli kogu organisatsiooni hõlmav ja turgu muutev töö, millele agentuur ka suurepärase kampaania lõi.“

Digitaalse reklaami kategoorias saavutas kampaanialeht „Toeta head Eesti algatust!“ (agentuur Velvet DP OÜ) Hõbemuna. Tegu oli aastalõpu heategevuskampaaniaga, kus EMT kutsus üles toetama projekte, mis said tuule tiibadesse kevadistel „Minu Eesti“ mõttetalgutel.

Reklaami- ja üritusvaldkonna professionaalide tähelepanu pälvis ka kõnekaardi Simpel tegevus: üritusturunduse promolahenduse Hõbemuna sai agentuur Elamusstuudio Simpel X ürituse eest Summer Session.

EMT tänab koostööpartnereid suurepäraste kampaaniate ja õnnestunud ürituste eest!

Kaja Sepp
EMT avalike suhete juht

: Jaga teistega

Miks on  seda vaja?

Foorum ise lahendusena on juba üpris vana ning selle loomisel kedagi pahviks enam ei löö, küll aga annab selle olemasolu suhtlusele väga palju juurde.  Mida rohkem aeg edasi, seda enam tahavad kliendid suhelda inimesega, mitte ettevõttega. See loob läheduse, usalduse ning jääb ära ka korporatiivselt ametlik jutt, mis foorumi konteksti ja keskkonda arvestades pigem vastureaktsiooni tekitaks. Mitte, et seda ametlikku osa ei soovita kuulda, vaid pigem see, et lihtsas inimkeeles suhtlus on kõigile üheselt mõistetav ning üpris vabas ja viisakas vormis.

Kui foorum on saavutanud oma kasutatavuse ning postituste arvu poolest kõrgema staatuse, siis saavad spetsialistidest kasutajad juba teisi külastajaid ning küsimuste esitajaid aidata, mis on ka ühtlasi väikseks eesmärgiks, et kliendid omavahel suhtleksid ning infot jagaksid. Muidugi ei puudu foorumil haldus ning ettevõtte enda spetsialistide nõuanded ja soovitused ning abi.

Online suhtlus on inimeste vahel juba pikka aega olnud teema – veidi vähem võib-olla ettevõtte ja kliendi vahel, kuid seegi on kulutule kiirusel kasvanud ning järjest rohkem seda ka hinnatakse.

Täiendav reklaami- ning infokanal

Foorumi keskkondi annab visuaalselt väga edukalt ka ettevõtte võtmesse keerata ning brändida. Nagu ülalpool mainitud, peaks see olema pisut sõbralikum kui ettevõtte ametlik veebileht ise ja mitte kandma nii ametlikku ning esinduslikku „mantlit“. Foorumi ehitamisel tuleks anda sellele natuke sooja tooni ning teha ka kasutatavus võimalikult lihtsaks, et vältida suuri õpetusloenguid kasutajaks hakkamisel.

Foorumi tarkvaradel on brändimise ruumi erinevalt – mõnel rohkem, mõnel vähem, kuid kõik need oleks mõistlik ära kasutada vastavalt oma ettevõtte pakkumistele, kampaaniatele ning vajalikule infole. Teisest küljest ei maksaks sellega ka liiale minna ja seda reklaamiinfoga üle uputada, sest siis kaob foorumi enda eesmärk, milleks on siiski kliendi aitamine.

Vaadates sõsarettevõtte Elioni foorumit, siis võiks vist öelda, et see elab täisväärtuslikku ja iseseisvat elu. Inimesed on sellega juba harjunud, et sealt saab infot, abi ja suhelda spetsialistidega, kes siis suurema või väiksema mure korral appi tulevad. Tüüpmurede korral juba aitavad foorumi enda kasutajad üksteist ning jagatakse kogemusi reaalsest elust ühe, teise või kolmanda seadme kasutamisest.  See võiks olla ka ühe ettevõtte foorumi perspektiivikas eesmärk.

EMT foorumisse pääseb siit http://foorum.emt.ee

Lauri Toomsalu
EMT interaktiivse kommunikatsiooni juht

: Jaga teistega

Viimastel aastatel on Eestis toimunud justkui paradigmade muutus: mahukate kliendirahulolu-küsitluste kõrvale on mitmes ettevõttes ilmunud uus kirg – soovitusindeks NPS. Kiidetakse meetodi  lihtsust, arusaadavust, mugavust ning suurt firma ennustusvõimet edule. Mitmed  ettevõtted kasutavad seda  teeninduse operatiivjuhtimises ja üpris edukalt.

Proovisime ka meie. Nüüdseks oleme juba ligi aasta soovitamise küsimust regulaarselt oma klientidelt küsinud ning soovituse ja rahulolu/lojaalsuse vahelisi seoseid uurinud. Oleme mõõtnud nii kontaktipõhist ehk siis kliendikontakti järgselt kui suhtepõhist (üldiselt juhuvalimiga küsitluses) soovitusindeksit. Samuti oleme proovinud  kasutada mitmeid erinevaid küsitluskanaleid (nt. otsekontakt, telefon, veeb, sms) ning püüdnud vaadata näitaja taha: mida tegelikult soovitusindeksiga mõõdame ja missugust kliendi käitumist me sellega ennustada saame.

Kas teenindaja töö paneb klienti teenust soovitama?

Esmalt lootsime kontaktipõhise mõõtmise operatiivselt  oma teenindusprotsessiga siduda nii nagu seda mõned teenuseid müüvad ettevõttedki teinud on. Paraku pidime aga sellest plaanist loobuma, kuna  korrelatsioonanalüüs näitas, et seos klienditeenindaja tööle antud hinnangu ja soovituse tõenäosuse vahel on suhteliselt nõrk.  Samuti ei põhjendatud soovitamist või mittesoovitamist klienditeenindaja tööga. Sellest võib järeldada seda, et teenindusprotsess ei mõjuta meie teenusevaldkonnas  sedavõrd ettevõtte soovitamist, et seda saaks otseselt klienditeenindaja tööga siduda ning selle kaudu ühtlasi ka klienditeenindajatele eesmärke seada.  Mobiiliteenuste puhul  on soovitamise aluseks ikka eelkõige põhiteenuse kvaliteet – levi – ning see ei sõltu kliendikonsultandi tööst. Sellega saime aga kinnitust ka teistest küsitlustest saadud tulemusele  – levikvaliteet on siiski jätkuvalt väga oluline ning meie levi peetakse jätkuvalt ka parimaks. Operaatori vahetust plaanivad väga vähesed kliendid – üha vähem soovitakse siduda ennast lühiajaliste sooduspakkumistega  ja üha enam väärtustatakse pikaajalist partnersuhet operaatoriga.

Metoodika mõjutab tulemust

Aastatepikkune põhjalik meetodi analüüs on näidanud aga ka soovitusindeksi mõõdiku suuremat tundlikkust läbiviimise metoodika suhtes rahuloluhinnetega  võrreldes ning selle arvestamise olulisust. Aasta jooksul erineval viisil andmeid kogudes oleme näinud, et tulemusi mõjutab, kes küsib (kas ettevõte ise või sõltumatu organisatsioon ), mis kanali vahendusel küsida(nii näiteks näeme, et otsekontakti või telefoni teel vastanute hulgas on koguvalimi keskmisest enam passiivseid, sms-i teel vastajate hulgas enam soovitajaid ja veebi teel vastanute hulgas keskmisest enam mittesoovitajaid) ja kas küsida korraga ainult ühe ettevõtte kohta või paluda hinnanguid korraga mitmele konkurendile. Seega tuleb erinevatest  küsitlustest saadud tulemuste võrdlemisel ja benchmarkide seadmisel kindlasti eelnevalt uurida, kuidas andmed täpselt kogutud on ning võrrelda saab ainult ühesuguse metoodikaga kogutud tulemusi. Nagu nägime hiljuti Äripäevas avaldatud TTÜ Tallinna Kolledzi tudengite poolt läbiviidud küsitluse tulemustest , võivad soovitamisküsimuse tulemused olla mõjutatud ka kultuurist (vt. „Eestlane, virin on su teine nimi“). Eestlased ei ole väga varmad teistele ettevõtteid soovitama ning positiivse skoori sai vaid 8 ettevõtet. Meil oli meel tõdeda, et kliendid pidasid EMT-d kõige kliendisõbralikumaks mobiilioperaatoriks ning ka EMT oli ainsa mobiilioperaatorina nimetatud positiivse skoori saanud ettevõtete seas.

Seega ei ole soovitusindeks NPS niisama lihtne ja absoluutne näitaja midagi, kui seda teemasse süvenemata  arvata võib ning iga firma peab leidma endale sobiva ja õige meetodi adekvaatse tagasiside saamiseks.

Maive Suuroja
EMT analüütik

: Jaga teistega

Alustada tuleb täitsa algusest, ehk küsida:

 Miks meie organisatsioon soovib sporti toetada?

Iseenesest lihtne küsimus, aga vastusest kooruvad eeldused järgnevate otsuste tegemiseks. Kas soovite näiteks toetada tervislikke eluviise või edendada saavutussporti? Turunduslikest eesmärkidest tasuks mõelda, kas soovite tõsta oma kaubamärgi tuntust või saada pigem positiivset maineülekannet. Valikus võivad siinkohal olla kõik vastused, üks ei pea välistama teist.

Kas rahva- või tippsport või mõlemad?

Valiku tegemine toetub eesmärkidele, mida organisatsioon tahab saavutada. Kui soovitakse toetada pigem tervislikke eluviise, on kindlasti mõistlik valida toetatavaks valdkond, üritus või objekt, mis on avatud võimalikult paljudele. Hea näide on Merko Terviseradade projekt, üritustest  SEB Neliküritus. Tippsordi toetamine toob aga kaasa nähtavuse meedias, eriti kui selle ala sportlased märkimisväärseid tulemusi saavutavad. Eeskujud tippspordis on kindlasti innustavaks eeskujuks ka rahva- ja noortespordi edendamisel: noortel tekib perspektiiv, kuhu püüelda ja rahvasportlastel on lihtsalt tore harrastada sama ala kui jumaldatud spordisangar.

Üritus või spordiala?

Tavaliselt käivad need tegelikult käsikäes: kui ettevõte toetab mingit spordiala, toetab ta tavaliselt ka selle ala raames toimuvaid üritusi. Nii ongi EMT lisaks Eesti tippsuusaspordile, mida toetame Eesti Suusaliidu kaudu, toetajaks ka rahvamaratonidele ehk Eesti pikamaasuusatajate sarjale EMT Estoloppet. Kui eelarve on piiratum, tuleb teha muidugi valik ning otsus sõltub eesmärkidest. Lühiajalist suuremat nähtavust tagab ilmselt ürituse toetamine, mingi spordiala või sportlase pikaajaline toetus võib aga tuua loorbereid tulevikus.

Alaliit, klubi või üksiksportlane?

Suuremamahuliste toetuste puhul on kindlasti mõistlik kaasata ka alaliit, kes vaatab ala arengut tervikuna. EMT näiteks on suunanud osa oma spordialade toetusest just noortespordi edendamiseks, et tagada noorte juurdekasv ning ala jätkusuutlikkus ka edaspidi. See on kindlasti investeering tulevikku ja toetajale kasulik ainult pikaajalise koostöö korral, sest sponsori nähtavuse tagavad loomulikult „vanad“ ehk hetkel juba tippu jõudnud sportlased.

Aita turundada!

Kui tegu on ürituse või ürituste sarja toetamisega, saab toetaja osaleda ka eelnevas reklaamitegevuses ning loomulikult kohapealse nähtavuse tagamises.  Suurematel üritustel ja spordialaliitudel on küll olemas oma professionaalsed turundajad, kuid väiksemate või alles alustavate ürituste juures kulub turunduslik oskusteave marjaks ära. Kuna spordiürituste korraldajad on tavaliselt ise hingelt pigem sportlased kui turundajad, võib omapoolse turunduspanusega viia ürituse/sarja hoopis uuele tasemele ning kokkuvõttes võidab sellest loomulikult ka sponsor. 

Alustada võib ürituse/sarja logo väljatöötamisest/kaasajastamisest ja vajaliku sümboolika tootmisest. Ahela lõpus on meediaplaneerimine, mis samuti on terve omaette teadus ja kus õigeid kanaleid/esituskordi valides võib sama eelarve piires imet teha.

Spordisponsorlus oma turundustegevuses?

Lisaks tavapärasele nähtavusele – logo sportlase võistlusriietel, ürituse toimumise koha brändimine jms, käib spordi toetamisega tavaliselt kaasas õigus kasutada sportlasi oma reklaamides. Selle õiguse kasutamine taandub tavaliselt nutika idee leidmisele (või vastupidi – kriitilise meele puudumisele, sest mõni spordisangariga reklaam loob küll ainult väga kaudse seose reklaamija ja reklaamitava vahel).

Toetatavaid sportlasi saab nii-öelda kasutada ka muul moel: korraldada töötajatele või klientidele rulluisukool, võimalus sõita ehtsas ralliautos ehtsa ralliässa kõrval, autogrammide jagamise korraldamine jne.

Ürituste eel ja ajal saab seda promoda oma müügikohtades, kasutada üritust kampaaniates, teha klientide vahel temaatilisi loosimisi vms.

Klientide ja töötajate kaasamine

Sponsorlust ei tasu jätta asjaks iseeneses, vaid püüda maksimaalselt kaasata oma kliente töötajaid. Toetatava spordiürituse puhul võib näiteks toetada oma töötajate osalemist (kirjutades ka lepingusse sisse näiteks teatud hulga tasuta kohti sponsorile) või pakkuda nii töötajatele kui klientidele soodusregistreerimist.

Spordisponsorlusega kaasnevad võimalused on väga suured, tuleb ainult osata enda jaoks õiged üles leida.

Kaja Sepp
EMT avalike suhete juht

: Jaga teistega

Turundusvaldkonnaga seotud töö on juba nii spetsiifiline, et tavatarbija mobiil võib jääda pisut „lahjaks“. Kõne ja sõnumid on elementaarne mobiiltelefoni funktsionaalsus, turundaja vajab sageli ka kvaliteetset kaamerat (nii pildistamiseks kui videolõikude tegemiseks), piisavat mälumahtu, võimalust salvestatut edasi saata ja teiste saadetisi vastu võtta, e-kirjade lugemist ja neile vastamist, interneti kasutamist… Igaüks võib siit ise jätkata.

Olles rääkinud paljude kolleegide ning tuttavatega, panin kokku väikese ülevaate, milliseid telefone kasutatakse, miks just neid ja milleks. Siinkohal tutvustan eeskätt maksimaalsete võimalustega telefone, millega saab tehtud tõesti palju turundusvaldkonna töid.

iPhone: bränd ja kasutusmugavus

Turundusinimeste lemmik tundub olevat iPhone – ja seda mitte ainult brändi ja ilusa väljanägemise, vaid ka kasutusfunktsionaalsuse osas. Viimase mudeli 3GS-i puhul räägime juba 32GB suurusest mälust, mis reklaami valdkonnaga tegelevatele inimestele on oluline klippide ning mahukate pdf failide salvestamise jaoks. 3,2Mpix kaamera võimaldab teha häid pilte näiteks outdoor reklaamidest ning neid ka vajadusel kohe meili teel sündmuskohalt asjaosalistele edastada. 3GS-il on ka kuni 2x kiirem protsessor, mis hõlbustab telefoniga tööd veel enamgi. Lisaks tehnilistele parendustele on ta ilus ja üpris lihtne kasutada. Värvivalikutest on nii musta kui valget. Mõlemad värvitoonid on mõlemas soos väga jõudsalt esindatud. Ainuke miinus, mis on, on see, et piltide uploadimiseks on vaja alla laadida  eraldi soft. Kui see aga tehtud, on töö iPhone´iga lihtne ning ülimalt mugav.

Nokia N97: arvuti, millega saab ka helistada

Nokia poolelt tõuseb esile N97 Mini, mis on oma olemuselt multimeediatelefon ning mõõtmetelt kompaktsem kui tema suur vend N97. 5Mpix kaameraga saab tänu välklambi olemasolule jäädvustada tööks vajalikke pildifaile ka pimedas ja sellega tehtud pilte kannatab kvaliteedi poolest juba ka arvutiekraanilt vaadata.  Sõnumite ja meilide mugavamaks kirjutamiseks ja veebis surfamiseks on võimalus kasutada arvutilt tuttavat QWERTY klaviatuuri, mis avaneb telefoni keskelt lahti lükates. Kui telefon lahti klõpsata, tekitab ta mõneti sellise miniatuurse televiisori efekti, kuna pilt ekraanil pöörab samuti kaasa. Mälukaardi lisamise võimalus kuni 16GB, mis on mahukate tööfailide jaoks oluline. N97 Minil on peal ka Office pakett – Word, Excel ja PowerPoint. Olen isegi ühe hädavajaliku PowerPointi presentatsiooni auto tagaistmel sõites valmis teinud ning seejärel endale meilile edastanud. Arvuti taha jõudes oli 90% tööd tehtud – vaja oli lisada vaid visuaalset materjali ning background. N97 Mini ekraanilt ei puudu ka suhtlusvõrgustike otsetee lingid. Näiteks Facebook´i saab ühe nupuvajutusega, et teha postitus oma ettevõtte fännilehele ning hoida end seal toimuvaga ennast pidevalt kursis. Või olla lihtsalt online oma sõprade ja tuttavate jaoks, mis paljudele väga oluline.

Samsung: multimeedia võimalused

Samsungile mõeldes mainiks ära i5700, mis on uus ja uhke telefon Android operatsioonisüsteemiga. Android on Google-i poolt tehtud operatsioonisüsteem. Nagu Google brauser ise, on ka tema poolt loodud OS  väga kiire, lihtne ja töökindel. Avatud mobiiliplatvorm Android areneb võrreldes teiste platvormidega väga kiiresti.

Seda pole praegu veel turundajate kasutuses eriti näinud (tegu ka üpris vastse mudeliga), kuid mida julgeks soovitada.

i5700 annab võimaluse luua kontaktide gruppe telefoniraamatus. Hea on seda kasutada siis, kui soovitakse luua eraldi list kolleegide, koostööpartnerite, pere ja sõprade jaoks.

Samsungi mudelitest tooks esile ka S8000 ja i8000, mis on väga võimsad multimeedia telefonid. Eriti i8000, mille üles laadimise kiirus on kuni 5,7Mbps. Mis viga sellise kiirusega pilte näiteks Facebook´i laadida:)  Viimane mainitud mudel kasutab Windows Mobile 6.1 tarkvara. Android OS tuli just hiljuti välja, kuid Windows Mobile on kasutusel juba aastaid. Selle ajaga on tekkinud sellele OS-ile oma kindel kasutajaskond, kes siis täna soovivad ainult Windows´iga telefoni. Lisaks muidugi selle ajaga on tehtud sellele OS-ile väga palju rakendusi.  Kaasas on Microsoft Office Windows Mobile versioon, millega saab hõlpsasti luua ja redigeerida Wordi, Exceli ning Power Point´i faile. Ka sellel mudelil ei puudu 5MPix kaamera kvaliteetsete piltide tegemiseks.  3.7“ ekraan annab hea võimaluse filmide ning kõikvõimalike klippide vaatamiseks, kuna toetab  Divx/Xvid videoformaati. Tänu suurele ekraanile on hea ka visata pilk peale meilboxi sisse sadanud kirjadele, millel kaasas manustena suured pdf failid.

S8000 kasutab näiteks Samsungi enda operatsioonisüsteemi. Sisemälu on 2GB ning lisada saab  kuni 16GB mälukaardi. Jällegi vajalik nüanss, kuna mahukad e-kirjadest alla laetud manused kipuvad olema ruuminõudvad. Toetab samuti  Divx/Xvid filmiformaati, mis lisaks töö tegemisele  annab võimaluse näiteks lennujaamas oma lendu oodates filmi vaadata või viimased töösse minevad reklaamklipid ära kinnitada. S8000 pakub lisaks väga palju erinevaid raputamise ja liikumisandurite seadistamise võimalusi. Üritusturundusega tegelevad inimesed vast liiguvad oma töös kõige rohkem ringi ja see ehk neile ka oluline detail. Ka kõik suurimad suhtlusportaalid on oma vidinatega selles mudelis sees olemas, alates Facebookist kuni PicasaWebini.

Sony Ericsson Satio: multimeedia lipulaev

On keegi kunagi suutnud ette kujutada, et telefonil võiks olla 12Mpix kaamera? Ausalt öeldes, mina väga ei osanud. Sony Ericsson tuligi möödunud aasta lõpu poole välja sellise mudeliga nagu Satio – 12Mpix kaamera Xenon välguga – tee pilte sellega kus iganes soovid – pimedas, päevavalges või otse päikese käes. Tarkvaraks on Symbian S60, mis ärikasutajale ilmselt ka kõige tuttavam on. 3,5´´ ekraan jällegi väga sobilik kõikvõimalike mahukate klippide ning dokumentide vaatamiseks. Aku vist veidi lahja võitu, aga eks iga inimese käes kestab ka aku erinevalt – oleneb mida ja kui palju kasutad. Mälukaardi lisamise võimalus samuti olemas ja seda kuni 16GB-ni. GPS-idest ja Wi-Fi´dest rääkimata – need samuti olemas. Satiol isegi mõõtühikute konverter – saab teisalda mõõtühikuid ühest teise kui selleks vajadus peaks tekkima. Satiol jagub vidinaid veelgi. Tasub kindlasti  proovimist.

LG: ilusa telefoni ihalejatele, aga mitte ainult

Ei saa mööda vaadata ka LG-st. LG multimeedia lipulaev BL40 on 4“ HD ekraaniga  telefon. Lisaks 5MPix kaamera ilusate piltide tekitamiseks ning GPS ja 1,1GB mälu. Mälukaardiga võimalus seda tõsta kuni 32GB-ni. Klipid, videod, dokumendid – kõike võid hoida telefonis alles ning vaadata neid healt ja suurelt HD ekraanilt. Downloadi kiirus tasuks samuti välja toomist, selleks on kuni 7,2 Mbps. Meilimanused  tulevad 3,5G võrgus alla sekunditega.

Navigeerimisest saame rääkida kõikide eeltoodud mudelite puhul. Lähetuses olles olen mina näiteks pidanud üpris palju kasutama telefonis olevat GPS-i ja võin kinnitada, et on ikka mõnus abimees küll, kui võõras linnas või riigis vaja kuhugi jõuda.

Ootame teie tagasisidet: millist telefonimudelit oma töös kasutate ja kuidas sellega rahul olete? Mis on olulisim funktsioon, millest näiteks puudust tunnete ja vastupidi, milline on suurim positiivne üllatus sellest, kuidas telefoni abil on olnud võimalik oma tööd teha?

Lauri Toomsalu

EMT Interaktiivse kommunikatsiooni juht

: Jaga teistega