Suhtlusportaalis rate.ee on võimalik klientidega koostöös teostada põnevaid erilahendusi, mis sobivad just hästi brändi maine kujundamiseks, uute toodete või teenuste reklaamimiseks.

Simpel kasutas lihavõtete ajal 10 päevast kampaaniat, kus osadel päevadel oli osalejaid üle 17 000. 10 päeva jooksul otsisid rate.ee kasutajad saidil Simpeli lihavõttemune kasutades selleks erinevaid tegevusi. Iga päev said kasutajad vihje, kuidas muna oleks lihtsam leida. Samuti läks iga päev loosi kõigi Simpeli muna leidjate vahel mobiiltelefon Samsung E1081 + Simpel stardikomplekt + sallrätt. Lisaks kasutajad, kes olid kampaania lõpuks kogunud 10 Simpeli muna, osalesid mobiiltelefoni Samsung Galaxy 550 loosis. 10 päeva jooksul külastas kampaanialehte kokku 66 300 unikaalset kasutajat.

Näidis:http://pics.rate.ee/incoming/clients/campaign_easter_simpel/html/index.html

Hetkel on käimas juba uus Simpeli kampaania “Musisuu pildikonkurss”. Rate.ee kasutajad peavad lisama pildi kõige sensuaalsema musisuuga ja 3 kõrgeima keskmise hindega pilti võidavad auhinnad. Osalejate arv sõltub pildi teemast ja kõigub 700-2000 vahel.
Näidis:http://pics.rate.ee/incoming/clients/campaign_simpeli_musisuu_pildikonkurss/design.jpg

Rate.ee kasutajad ootavad alati põnevusega uusi kampaaniaid, lisaks auhindadele on neile tähtis osavõtt.
Täpsem info: http://www.rate.ee/ads

Anne Tupits
Rate.ee turundus- ja kommunikatsioonijuht

Rate.ee on Eesti internetiportaalide turul vana tegija. Eks Rate ja paljud tema eakaaslased otsivad täna oma reklaamiklientidele toimivaid lahendusi. Kliendid on muutunud nõudlikumaks ja sihtgrupp valivamaks. Tänaseks on turundajad aru saanud, et tarbijate seas vohav reklaamipimedus nõuab senisest tõhusamaid lahendusi sõnumite edastamiseks. Sotsiaalmeedia on tulnud seda auku jõuliselt täitma, pakkudes vajalikul määral interaktsiooni ja edastades sõnumit veidi värskema nurga alt ajal ja kohas, kus avatus sõnumitele on suurem.

Portaalidel on sellega väga raske võistelda ja häid lahendusi on turul väga vähe leida.

Ja ega neid lahendusi ei maksagi hinnakirjadest otsida.

Rate.ee-ga koostöös oleme tänaseks leidnud mitmeid lahendusi, kus sihtgrupi kaasamine tegevustesse on hästi õnnestunud. Virtuaalruumis korraldatud suunatud tegevused tagavad vajaliku tähelepanu ja pühendumuse. Algne mure, et kas keerukamad kampaanialahendused kaasavad piisaval määral huvilisi osutus õnneks asjatuks.

Rate-i meeskond on olnud suureks abiks erinevate tegevuste väljatöötamisel, läbi viimisel ja analüüsimisel. Suured tänud neile selle eest ja loodetavasti ootavad meid ees veel mitmed vahavd kampaaniad.

Rasmus Nurk, EMT kõnekaardi turundusjuht:

: Jaga teistega

Küllap iga turundaja on leidnud end diskussiooni keskelt, kus teemaks elanikkonna vananemine, seeniorite arvu tõusmine, seenioritele suunatud tootekategooriate arendus ja perspektiiv, kuidas turundada seenioritele jne jne.

Mobiilside pole erand. Vastupidi – soov ühendust pidada, suhelda, oma lähedaste käekäigu järele uurida vanuse kasvades suureneb ja mobiiltelefonid on selleks väga hea vahend. Ja lisaks turvalisus, mida mobiiltelefonid meile pakuvad – nii selle omanikule kui ka neile, kes tahavad kindlad olla, et vanavanematega on kõik hästi.

Viimast EMT seeniortelefoni kampaaniat ettevalmistades leidsime end aga huvitava dilemma lävel. Müügiketist oli palju küsitud suuremate nuppudega telefoni, mis oleks lihtne ja käepärane ka ilma prillide järgi haaramata. Leidsime sobiva mudeli ZTE S202 sobiva hinnaklassiga 590 krooni, disainisime, seadistasime turvafunktsioonidega ja asusime kommunikatsiooni ette valmistama.

Valisime telereklaami tegelast, kes pidi olema sihtgrupi esindaja ning castingu kõige noorem kandidaat oli vanuses 85 aastat, teised olid kuni 10 aastat vanemad. Castingu tulemusi vaadates saime päris huvitava emotsiooni. 85-aastane kandidaat nägi välja nii nooruslik, et kolleegid arvasid ilma pikema kahtlemata – temale peaks mõnda uuemat puutetundlikku ning hea kaameraga telefoni pakkuma… Valisime lõpuks proua, kel vanust juba üle 90 ja kes oli oma rollis äärmiselt tubli ja usutav.

Oktoobri algul toimus Salme Kultuurikeskus eakate päev, kus osales tuhandeid sihtgrupiesindajad ning kus ka EMT seeniortelefoni tutvustasime. Meie müügiinimesed muljetasid, et huvi oli olnud äärmiselt suur – nii aktiivset promotsioonipäeva nad ei mäletanudki. Ning küsimused, mida esitati, ei olnud teab mis “sihtgrupipõhised” ehk siis mitte liiga lihtsad ja elementaarsed. Asjalikult uuriti erinevate funktsioonide kohta, kiideti telefoni SOS-funktsiooni, taskulampi jm, mida see aparaat võimaldab. Kui hiljem tutvustati teiste presenteerijate poolt spetsiaalseid kaasaskantavaid turvavidinaid, tegid ärksamad sihtgrupiesindajad kõvahäälseid märkuseid, et meil ei ole ju lisavidinaid vaja, kui telefonil on peal SOS-funktsioon… “Me oleks võinud ka väga edukalt iPhone4 telefoni videokõnede funktsiooni näidata ning oleksime mõne potentsiaalse ostja juurde saanud”, muljetas müügimees hiljem.

Seeniortelefon müüb täna väga hästi. Suured nupud ja numbrid on siiski olulised – vaatamata meie eakate järjest moodsamale maailmavaatele haaravad siiski paljud prillide järele, kui pistmist numbrite või tähtedega. Ja loomulikult on meie lähedaste hulgas ohtralt neid vanemaid inimesi, kes ei ole vilunud telefonikasutajad ning keda huvitabki vaid mõnele numbrile helistamine ja võimalikult lihtne telefon. Turvalisust pakub nii SOS-nupp kui selle taga peidus olevate lähedaste inimeste numbrid.

Mobiiltelefonide kasutus üle 60-aastaste elanike seas on aasta aastalt tõusnud – kui 2008.a. oli see 71%, siis 2010 hakul juba 87%. Klientide kasutusstatistika ja küsitlused näitavad, et seenioritele meeldib kindlasti enim oma lähedastega rääkida, kuid mobiiltelefon on ka tugev turvaelement. E-riigist kasvab järjest peale ka eakate sihtgrupp, kes on maailma mastaabis ikkagi väga vilunud tehnika- ja interneti kasutaja ning on tehnoloogiaga seotud ettevõttetele juba igati huvipakkuv segment. EMT ja Elioni poolt toetatav “Ole kaasas” projekt tõi aastaga juurde üle 50 000 uue internetihuvilise, paljud neist olid just eakast vanusegrupist. Oma lastelastega skaipivad vanaemad pole ammu enam mingi ime.

Selle kampaania kogemus näitas meile aga eelkõige, et seeniorklient ei huvitu ja küsi ainult hinda ja kõige lihtsamaid funktsioone. Telefonide mugavus ja eagrupile omased erisused võiks olla, aga kokku ei pea hoidma tarkvara pealt. Pealekasvavad seeniorid on vägagi teadlikud, neil on aega ja viitsimist ka keerulisemaid funktsioone uurida. Nad säästavad ja planeerivad oma oste. Ja kindlasti ei saa minna ühe mütsiga lööma vanusegruppi 60+. Seal on peidus isegi mitu erinevat sihtgruppi, kellele pakkuda ja turundada natuke erinevaid nüansse toodetest ja ka teenustest. Ilmselt leiame end juba lähitulevikus ka küsimuse eest, et kas seeniorite vanusegrupp algab ikka 60-ndast eluaastast või on see juba märksa kõrgemale nihkunud?

Jääme nüüd plaani pidama, et mis on siis järgmised sobilikud mudelid seenioritele. Ja millal tuleks hakata pakkuma internetiühendust ja kaasaskantavaid suuremaid ekraane online uudiste lugemiseks?

Anne Muldme

AS EMT Turunduskommunikatsiooni osakonna juhataja

: Jaga teistega

Kui säästuoperaator Diil 2004.aasta lõpus peatse numbriliikuvuse ning paljuräägitud virtuaaloperaatorite tuules turule tuli, oli tema brändikontseptsiooni sisse kirjutatud teatud „tirriteerimine“ (te ju mäletate Karlssonit?). Nii näiteks võtsid  Diili särkides-nokkmütsides ja Diili piknikutekiga inimesed koha sisse Tele2 avalikul perepäeval ning valimiste päeval paluti valimisjaoskonda oma kodanikukohust täitma suunduval president Rüütlil kõigepealt valida kandikul olevate vanilli- ja maasikamaitselise kohukese vahel – oli ju tollal ka K-kohukese sünniaeg. Viimase tembutusega teenis Diil pikalt lausa Aktuaalse Kaamera eetriaega, sest heasüdamlik Rüütel ei tahtnud Diili reklaamitüdrukutele ära öelda ning meedia omakorda filmis-pildistas naljakat olukorda mõnuga.

Kiire majanduskasvu aastatel jäi Diil oma tegevustega mõnevõrra tahaplaanile, sest eriaktsioonideks ei olnud otsest vajadust ning turul liituti kvaliteeti väärtustades pigem EMT kui Diiliga. MASU puhkedes saabus aga taas aeg säästuoperaator Diil tolmust puhtaks lüüa ja tema kommunikatsioonile uus hingamine anda.

Kuna majandussurutise ajastuhõngu hakkas oma kommunikatsioonis kasutama ka Tele2 (kas olnuks end hinnaliidriks positsioneerinud operaatorile veel soodsamat keskkonda?), võttis Diil esmajärjekorras sihikule just Tele2 tegemised, parodeerides oma „käpiknukuseriaalis“ nii konkurendi heroilist tenniseklippi kui noortepärast näitlejatega reklaamiseriaali. Kui see end ammendama hakkas, oli aeg ringi vaadata uute tegevuste järele.

Septembri alguses on suur rõhk liiklusteemadel. Politsei mõõdab autode kiirust ning jälgib, et juhid peatuksid vöötradade juures ja laseksid jalakäijaid üle tee. Siit sündis idee, et ka Diil võiks mingil moel liiklusaktsioonidega kaasas olla – ja seda just omal, mitte väga tõsiselt võetaval, aga silmapaistval ja meeldejääval moel.

Nii sündiski Diilits – patrull, kes jälgib, et ei ületataks kõnehinda, milleks Diilil on 69 senti minut. Diilitsa roheliste kirjadega said bränditud vana „mosse“ ehk Moskvitš 2140 ning külgkorviga mootorratas IŽ, diilitsad said kätte fööni, selga vormi ja pähe rohelised mütsid. Esimesed ülesastumised tehti telereklaamis ning sealt edasi läks Diilits ka rahva sekka, hakates kõnehinda mõõtma avalikus linnaruumis.

Esimesel päeval patrullis Diilits Pirita teel. Päris naljakas oli näha autojuhte pead pööramas ja naerma hakkamas – Diilits tekitas positiivseid emotsioone. Osutus ka, et ehkki Diilitsa neoonroheline vorm erineb MUPO tumerohelisest enam kui tuntavalt, pidasid mitmed bussijuhid fööniga Diilitsat piletikontrolliks ning hakkasid teelt kõrvale keerama. Bussiliiklust segada polnud Diilitsal muidugi plaanis ja nii loobuti edaspidi föönide busside suunas pööramast – nii bussisõitjad võivad kõnehinna mõõtmist kartmata kuitahes kallilt lobiseda.

Inimeste reaktsioone Diilitsa ligiastumistele on muidugi erinevaid – ehteestlaslikust vaiksest taganemisest kuni lustaka kaasamängimiseni.

Mis aga peamine: Diili liitumised on Diilitsa kampaania ajal hüppeliselt kasvanud, nii et tegevus täidab oma eesmärgi. Võib-olla oleks sama tulemuseni jõudnud ka nii-öelda „tavalist“ reklaami tehes, aga Diil on hea võimalus katsetada alternatiivseid reklaamivorme ja BTL (below-the-line) meedia võimalusi.

Hea meelega kuulaks siin ka ka teiste organisatsioonide tegemistest ebatraditsioonilise turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas. Millised on teie kogemused? Ja loomulikult on teretulnud ka tagasiside Diilitsa osas!

Vaata Diilitsa aktsioone ka YouTubes aadressil: http://www.youtube.com/diilits

Ivari Järvekald
AS EMT reklaamijuht

: Jaga teistega

Kogu maailma suurtööstused ja ettevõtted on muutnud oma mõtteviisi ja tegevust, et vähendada tekkida võivat kahjulikku mõju ümbritsevale keskkonnale. On ju Põhjamaad  olnud kogu rohelise mõtteviisi eeskäijad ja tugev eeskuju ka meile, eestimaalastele. Loodussäästlik mõtteviis juurdub aeglaselt, kuid juurdub, kui me ise iga päev toimime mõeldes meid ümbritsevale keskkonnale ja selle hoidmisele.

Viis aastat on EMT-s tegeletud ökoloogilise jalajälje vähendamisega – reisimise asemel kasutatakse tänapäevast videokonverentsi võimalust, ettevõtte siseselt on vähendatud paberi kasutamist, kõik mis võimalik taaskasutada, kogutakse kokku – pudelid, paber, pakendid  leiavad tee taaskasutuskeskustesse ning neile antakse seal uus elu.

EMT rohelised ideed, rohelised teod ja keskkonnasõbralik areng

EMT on kodumaise ettevõttena astunud väikseid samme, et muuta meid ümbritsevat keskkonda ja suhtumist ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. Teeme Ära koristusaktsioonid 2008 ja 2010 on olnud ka EMT jaoks missiooniks, milles löövad kaasa nii kliendid kui EMT töötajad. Oleme mõistnud, et inimesed tihti ei vaevu väikest kogust elektroonikajäätmeid kokku koguma ning utiliseerimisele viima  ning meie  aitame oma klientidel seda teha. Alates 2007. aastast võtab EMT oma esindustes vastu vananenud elektroonikajäätmeid – akud, patareid ja telefonid, mis saadetakse elektroonikajäätmete töötlejatele.

EMT osales aprillikuises kotivahetuskampaanias Minu roheline samm, kus kilekotte vahetati keskkonnasõbralike riidest kottide vastu. Kokku vahetati 13 000 kilekotti 6000 riidest koti vastu.  EMT järgmiseks sammuks on täielik üleminek kilekottide kasutamiselt paberkottide kasutamisele ja alates augustikuust kasutab EMT oma esindustes vaid paberkotte.

Nüüd teeb EMT esimese Eesti mobiilsideoperaatorina suure sammu ja hakkab kasutama tuulegeneraatori  poolt toodetud rohelist energiat. 1. juulil hakkas tööle EMT Tehnokeskuse katusele paigaldatud tuulegeneraator, mis võimaldab toota elektrienergiat mobiilside tugijaamade tarbeks. EMT Tehnokeskusele paigaldatud tuulegeneraator on vertikaalse võlliga rootortuulik, mille nimivõimsus on 5kW. Rootortuulikut iseloomustab see, et generaator on tänu oma ehitusele sõltumata tuule suunast, kogu aeg tuules. Lisaks on rootortuulik klassikalisest tuulikust oluliselt vaiksem ja ei tekita vibratsiooni. Võimsuskõvera järgi saavutab tuulik nimivõimsuse tuulekiiruse 11m/s juures.

See on EMT esimene katse rohelise energia tootmise valdkonnas, seega jälgime pidevalt lahenduse toimivust ning vajadusel lisame/vähendame tarbijaid ja viime sisse vajalike muudatusi. Tegemist on esimese keskkonnasõbraliku katsega, mille käigus saame paremat tunnetust sellest, kuidas on võimalik rohelist energiat mobiilsidevõrgus kasutada.

EMT soe „süda“ kütab Tehnokeskust ja säästab kuni 55 tuhat m3 maagaasi aastas

Oma tegevuses jälgitakse pidevalt terviklikku keskkonnateadliku toimimise põhimõtet.  Näiteks EMT Tehnokeskuses vajab pidevat jahutust hoone „süda“ ehk võimsate serverite ruum.

Suurte, püsiva soojuskoormusega töötavate jahutussüsteemide poolt väljajuhitavat soojust on võimalik ära kasutada hoone kütteks ja sooja tarbevee tootmiseks. Soojuspumba puhul on ju sisuliselt tegemist kompaktse jahutusseadmega. EMT Tehnokeskuse serveritest eralduvat soojust juhitakse hoone küttesüsteemiga ühendatud soojuspumpa, mis annab osa hoone küttevõimsusest.

EMT Tehnokeskuse soojuspumba tehnilises lahenduses on kasutatud aparatuuriruumide jahutussüsteemi ja hoone küttesõlme vahel kahte 40kW nn. maasoojuspumpa, kus pinnasekollektori asemel võetakse soojus jahutussüsteemist. Hinnanguliselt võimaldab selline lahendus hoida kokku 50-55 tuhat m³ maagaasi aastas.

Piret Mürk-Dubout

EMT turundusdirektor

: Jaga teistega

Öeldes inimestele, et tegelen EMT-s siseturundusega, on üsna tavaline, et ka turundusinimesed vaatavad mulle ootava pilguga otsa, lootes, et ma asja ise lahti seletaksin. Pole just palju neid, kes teavad, mida see siseturundus siis õieti tähendab.  Ja ausalt öeldes polegi midagi imestada, sest kuigi siseturunduse kontseptsioon käidi esmakordselt välja juba 1970-ndate keskel ja tänaseks on siseturunduse kohta inglise keeles nii teooria kui ka ohtrate praktiliste näidetega raamatuid kirjutatud, ei ole neist eesti keeles ühtki ilmunud. Kogu siseturunduse kontseptsioon on Eestis suhteliselt uus asi ja selle roll pole meie juhtidele veel väga selge. Kuigi sisekommunikatsiooni peavad oluliseks paljud ettevõtted, on viimastel aastatel mõned suuremad firmad hakanud pöörama tähelepanu ka siseturunduse võimaluste ära kasutamisele ja mõned (nagu ka EMT) on loonud ka vastava ametikoha.

Siseturundus, mis oli algselt töötajate rahulolu tõstmisele ja kogu ettevõtte kliendikesksuse suurendamisele suunatud, on tänaseks jõudnud oma arengus niikaugele, et siseturundust rakendatakse organisatsiooni strateegiate elluviimiseks. Kuigi organisatsiooni kultuuris muudatusi saavutada ei ole üldse kerge, on siseturundus just see, mis aitab mõjutada töötajaid mõtlema ja käituma nii, et see toetaks ettevõtte eesmärke ja selleks kasutatakse turundusest teada tuntud võtteid. EMT-s seadsime selle aasta siseturunduse eesmärkideks: tugevdada töötajate sidusust EMT brändi ja ettevõtte väärtustega, panna nad aktiivsemalt soovitama EMT teenuseid, suurendada personaalset suhtlemist ja kliendikesksust nii majast väljaspool kui sees, parandada töötajate ja osakondade vahelist koostööd ning tõsta töötajate motivatsiooni ja rahulolu, et viia ellu korporatiivseid strateegiaid.

Eesmärkide täitmiseks pidasime heaks suurendada töötajate teadlikkust ettevõtte tugevustest ja konkurentsieelistest ning müügipakkumistest, kasutades selleks turunduslikke võtteid, kõiki sisekommunikatsioonikanaleid (siseveeb, e-kool, infopäevad, seminarid) ning erinevaid stiimuleid, müügivõistlusi ja koolitusi. Töötajate, osakondade ja divisjonide vahelise koostööd parandamiseks ning töötajate motivatsiooni ja rahulolu tõstmiseks hakkasime tutvustama osakondade töid ja projekte sisekanalites, samuti töötajate tegemisi (ühe tööpäeva blogid ja intervjuud), otsustasime kaasata töötajaid erinevatesse aktsioonidesse ning korraldada nii neile mõeldud üritusi kui ka anda neile rohkem võimalusi osa saada EMT klientidele mõeldud üritustest ja pakkumistest.

EMT tulemuslikud siseturundusprojektid

„Brändituur“ – käisime turundustiimiga ettevõtte kõikide osakondadega kohtumas ja tutvustasime neile näost-näkku turusituatsiooni, mis raskeid muudatusi tingib, ja lihtsas keeles rääkisime lahti ka brändi uue positsioneeringu, eesmärgiga töötajaid kaasates neid aktiveerida ideid jagama ja aidata seeläbi  muudatusi paremini ellu viia. Saime 101 ideed oma töötajatelt ja lõime parema aluse muudatuste elluviimiseks.

„Päev müügikonsultandina“ – see on juba traditsioonidega aktsioon, kus tagatoarahvas saab üheks päevaks minna eesliinile. See on aidanud koostööd parandada, aga ka kliendikesksust ja töötajate rahulolu, sest pakume midagi vaheldusrikast ja võimalust kõigil kaasa rääkida ja asju muuta.

MinuEMT kampaania sisekommunikatsioon – teadlikkuse tõstmiseks ja omaks võtmise suurendamiseks alustasime ettevõttes brändituuriga, hiljem kasutasime sisemiseks reklaamiks kõikvõimalikke sisekommunikatsiooni kanaleid nagu telerite ekraanid, suured ümmargused plakatid kontorite kohvikutes ja koridorides. Ettevõtte sügisseminaril korraldasime ülipopulaarseks osutunud MINA tähtedega pildistamise kõigile töötajatele, jõulupeol jõulukaardi pildistamise MinuEMT logoga, tegime lauakalendrid töötajate MINA piltidega ja kaasasime firma enda töötajaid reklaamidesse näitlejatena.

Ettevõtte maine sõltub väga otseselt sellest, mida iga töötaja teeb ja kuidas ta seda teeb, seetõttu peab ikka alustama firma seest. Kui ettevõte on suur, siis võib juhtuda, et kuigi keegi kuskil mõtles midagi tõeliselt head välja, aga kõik teised töötajad firmas ei ole sellest teadlikud või ei võta seda mõtet omaks, ei tule ka tulemusi. Turundusest teada-tuntud võtteid annab ka sisemiselt väga edukalt rakendada ettevõtte strateegiate elluviimise toetamiseks.

Evelyn Tenno

EMT siseturunduse juht

: Jaga teistega

EMT on figureerinud sotsiaalmeedias pisut üle 6 kuu ning pikemate tegutsemispõhimõtete paikapanekuks on see aeg natuke lühike. Mitmed sotsiaalmeedia spetsialistid väidavad, et üks aasta on ehk kõige optimaalsem aeg, et luua kindel tegevuskava ja strateegiaplaan. Muidugi ei puudu ka lühema perioodi puhul väike eeskiri/reeglistik, mis on dokumendina väikeseks eeskujuks sotsiaalmeedia tegevuste järgimiseks olemas. Nimetagem seda siis strateegiliseks või taktikaliseks paberiks – mõlemad on olulised.

Inimesed soovivad enamasti ikka suhelda teise inimesega sõbralikus, meeldivas ja vabas vormis. Facebook ja Twitter annavad selleks väga hea võimaluse, kuna reageerimine on efektiivsem ja kiirem nii ettevõtte kui kliendi poolt. Sotsiaalmeedia on üsna võimas kanal ning seda tuleks targasti kasutada. Tegemist on pikaajalise panustamisega – kui sõrme annad, tuleb teemaga  ka pidevalt tegeleda. Kasu(m)likkus tuleb ilmsiks pikema aja jooksul, kuna ettevõtte sotsiaalmeedias eksisteerimine on ennekõike hea brändikuvandile ning imagoloogilisele poolele ja firma edukus baseerub headel kliendisuhetel. Oleme seal, kus on meie kliendid ning suhtleme nendega.

Kliendi abistamisrolli ilmselt täidab vähemal määral Twitteri keskkond, pisut rohkem Facebook ning täiel määral klienditoe rolli täitmaks on EMT loonud ka oma foorumi (http://foorum.emt.ee), mis on abiks tehnilistes küsimustes.

Kaalumisel on ka EMT blogi loomine, sest võrreldes muude sotsiaalmeedia kanalitega on blogi kindlasti ajamahukamat panust nõudev keskkond.

Lauri Toomsalu

EMT interaktiivse kommunikatsiooni juht

: Jaga teistega

Lisaks füüsilisele CD-le saame muusikat osta mp3 kujul e-poodidest, külastada mobiilset muusikapoodi, mis pesitseb operaatorite mobiiliportaalides jne. Aga kas Eestis on ruumi veel ühele muusikateenusele?

Ruumi on Eestis päris palju, pigem on küsimus, kas inimesed on valmis sellist teenust vastu võtma. Vaadates Eesti turgu üldisemalt on näha selget liikumist füüsilise plaadi müügist digitaalse muusika müügi suunas ja sellest suunast tuleks otsida  ka uusi võimalusi. Eesti turg on üsna „raske“ ning kasu(m)likkust silmas pidades tuleks välja mõelda olemasoleva ning uue kauba müügiks efektiivsemaid lahendusi. Suured ja mastaapsed tootjad hindavad Eesti turgu niivõrd väikeseks, et paljud neist ei pea vajalikuks siia oma jalga üldse tõsta. Samuti on Eesti turg suhteliselt eripärane ja vajab pidevat tööd, et musikaalane kaup hästi liiguks.

EMT on muusikarendi suunal turul ainuke pakkuja, mis annab võimaluse kindla nädalatasu eest piiramatult muusikat kuulamiseks soetada (EMT Music Player – http://www.emt.ee/muusika). Samuti tehakse erinevaid ühekordse allalaadimisvõimalusega ostukeskkondi. Esimene, kes sellise teenusega on ehk tulemas Eesti turule, on Spotify oma lahendusega, kuid ka see nõuaks nendelt teatud fokusseeritud tegevust. Arvestades, et tava eestlane tahab kuulata palju eesti muusikat ja pole nii palju ehk ka maailmale avatud kui teise riigi tavatarbijad. Siinkohal saab toetuda ka EMT Surfport´i muusikapoe statistika näitajatele – eestlane eelistab rohkem kodumaist muusikat välismaisele ja tänane suhe on ligikaudu 60/40.

Paljuski oleneb selliste uute lahenduste tulemine eesti muusikategijatest ja nende vastuvõtlikkusest uutele ärilahendustele – iga uus skeem ja ärimudel tahab/vajab harjumist.

5 aasta perspektiivis oleks Eestis kindlasti veel ruumi. Turule võiks tulla tegelikult ka praegu, kuid siis peab mõned aastad arvestama ootaval seisukohal olemisega ja vajadusel pealemaksmisega, kuna majanduslik olukord teeb täna efektiivselt tööd tarbimise ebasoodsa arengu suunal. Eesti turg üldiselt on muust maailmast erinev ja enamasti ei saa me lühiajalises perspektiivis eestile teisendada mujal maailmas toimuvaid arenguid üleöö. Saame võtta eeskuju ning tekitada nõudlust tarbijaskonnas, kes seda ostma hakkaksid aga turu n.ö ümberkasvatamine nõub pikaajalist ja osavat tööd.

Piraatlus on ja jääb, kuid samas kui maailm liigub ilma piiranguteta mp3-de poole ja hinnad näitavad langustrendi, hakkab see vähenema. Lihtsam, kindlam ja mugavam on muretseda omale õige asi.

Lauri Toomsalu
EMT interaktiivse kommunikatsiooni juht

: Jaga teistega