Hakates teemat aga täpsemalt lahkama selgus, et maailmas on ka palju teisi loodushelide lindistajaid, kuid Ivari omad on teistest seetõttu erinevad, et tegemist ei ole mitte nn looduse aabitsa moodi lindistatud juppidega erinevate häälte tundma õppimiseks, aga hoopis pikkade, kogu plaadi ulatuses kestvate ülesvõtetega, mil looduses põimuvad erinevate lindude, loomade, ilma jne ehk võttekoha kogu keskkonna hääled.

Kuna seni oli Ivari lindistuste kasutajaid olnud väga erinevates valdkondades alates spaadest, kontoritest ja koolidest ning lõpetades eraisikutega, siis turundajana oli minu soovitus pigem fokusseerida ühele kindlale valdkonnale ning peale korraliku kandepinna saavutamist liikuda järgmistesse segmentidesse.

Analüüsides erinevate võimalike sihtgruppide vajadusi, nende suurust ja ligipääsemise võimalust, tuli välja, et mitte linnulaulufännid, vaid hoopis muusikaterapeudid võiks olla esmaseks sihtgrupiks. Selgus, et Ivar oli ka kirjutanud uurimistöö loodushelide mõju teemal. Muusikaterapeutidest arvamusliidrite toel on lihtsam liikuda edasi ka suurde “wellness”-segmenti.

Analüüsides seni müüdud plaatide edu selgus ka, et nagu muudes valdkondades, annab tuntus olulise eelise. Ööbikulaul, vist kõige populaarsem linnulaul meie piirkonnas, on ka Ivari kollektsioonis olnud bestseller. Erinevate lindistuste turundamise riskide mõistmine aitab tal vältida suure plaadivaru tellimist vähemtuntud ja ülimalt erilistes ning seega ka aeglasemalt liikuvates lauludes.

Kui Ivar senini müüs oma plaate pigem esoteerikaga seotud kohtades, siis mõeldes muusikaterapeutideni jõudmise viisideni, on pigem oluline otseturundus muusikaterapeutide ühingute kaudu. Seda on aga hea teha koos esinemistega eriala-konverentsidel ning erinevate loodushelide mõju kaardistavate uuringute publitseerimisega.

Kindlasti on maailmas veel huvitavaid valdkondi, mida turundada, kuid linnulaul on minu jaoks olnud üks huvitavamaid mõtteharjutusi.

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

: Jaga teistega

Kui oled otsustanud oma e-turundustöödega KIAF-il osaleda, on kasulik lugeda e-turundusagentuuri ADM Interactive loovjuht Erki Peinari kokkuvõtet 2009 aasta KIAF-i interaktiivse reklaami zhürii tööst ja tööde hindamise kriteeriumitest.

Meeldetuletuseks:  KIAF on Kiievis toimuv rahvusvaheline reklaamifestival, mis leiab aset 26. – 28. mail 2010. Tööde esitamise tähtaeg on pikenenud 30. aprillini, nii et soovi korral on võimalik veel osaleda!  Täpsem info festivali ja osalemistingimuste kohta Best-Marketingi lehelt ja KIAF-i kodulehelt.

Erki Peinar, ADM Interactive loovjuht, räägib KIAF 2009 interaktiivse reklaami zhürii töös osalemisest nii:  “Interaktiivseteid töid hinnati mitte niivõrd nende e-turundusliku sisulise väärtuse ja tulemuste järgi, kuivõrd just välise efektsuse järgi.  Ruulivad võimas visuaal ja efektikad dünaamilised lahendused. Hästi palju kasutatakse Flashi ja Javat nii suuremate veebikeskkondade loomisel kui kampaaniates, ka igasugused mängud on ülipopulaarsed.

Päris e-turundusagentuuride töid on vähe. Enamus töid on esitatud reklaamiagentuuride poolt ja valdav enamus neist on sekundaarse iseloomuga, pigem muu meedia kampaaniat toetavat laadi. Kasutajasõbralikkuse, funktsionaalsuse või tulemuslikkuse seisukohast ei olnud tihti suurt midagi hinnata.

Võib öelda küll, et KIAF kui traditsiooniline reklaamifestival oska hetkel veel hinnata interaktiivse meedia lahenduste ja tööde sisulist väärtust. Vaadatakse küll ideed, kuid peamiselt hinnatakse siiski väljanägemist, efekte ja eesmärki. Kiievis zhüriis olles sain sellest veelgi selgemalt aru. Muide, üheks suurimaks usability probleemiks väga paljudel töödel kujunesid nendesamade efektsete lahenduste tihti paratamatud laadijad. Need olid kuidagi üliaeglased ja tüütud. Kuid kui sa pead eelnevalt isegi 2-3 minutit vahtima ekraanilt kuidas infot protsentuaalselt sisse loetakse, siis tõenäoliselt 90% külastajaid ei malda seda ära oodata.

Igal festivalil jääb siiski ka mõni hea sõnaga meelde. Toon kümmekond enam meeldejäänud näidet siinkohal ära just interaktiivse meedia kategooriatest. Nagu enne ütlesin, midagi jalustrabavat ei ole, kuid mõned tööd väärivad tähelepanu. Kindlasti tasub neid vaadata KIAF-i interaktiivsete tööde tasemest ettekujutuse saamiseks.”

Kill The Sheep

Celsius Vodka

EMR96 Mobile Ambulance

Toyota screensaver

Wella Wind

Colour XXL

Art is Coming to You

VolksWagen Touareg

Dreft Washed site

Kui soovid lugeda Erki muljeid eelmisest KIAF-ist, siis tervet sissekannet saab lugeda siit.

Seega soovitame:

• osaleda! KIAF on oma  e-turundussaavutuste esiletoomiseks siiski täiesti arvestatav võimalus, eriti kui tegemist on tööga, mille üheks tugevuseks on eriti jõuline disain.
• külma närvi, kui selgub, et KIAF ka sel aastal hindab interaktiivseid töid peamiselt kujunduse, mitte sisulise e-turundusväärtuse järgi.  Interaktiivse reklaami zhüriid pole hetkel veel avalikustatud, nii et sealt võib veel kõike tulla.
• Loota, et KIAF -i suhtumine e-turundustööde hindamisse läbib kui mitte veel sel aastal, siis juba järgmisel sarnase sisulise uuenduskuuri kui Eestis Kuldmuna interaktiivse meedia tööde hindamine.

Autor:  Katariina Täht, ADM Interactive

: Jaga teistega

Sisuliselt peab iga kodulehekülg võitlema piiratud hulga internetikasutajate tähelepanu nimel. Sageli sihitakse veel väiksemat sihtgruppi, kelle peale ihuvad hammast ka konkurendid ning sarnaste eesmärkidega organisatsioonid.

Forrester Research’i vanemanalüütikuna töötanud Jeremiah Owyang ennustab tulevikus edu eelkõige neile, kes on oma kodulehe loomise juurde kaasanud ka kliendid ning sihtrühma. Vaid endale ja oma soovidele keskendudes jääb tulemus ühekülgseks. Millal teie viimati oma klientidelt või sihtrühmalt kodulehe kohta tagasisidet küsisite või väikese uuringu korraldasite?

Veebil olgu selge eesmärk

Kaaludes kodulehe loomist on väga oluline teada, miks seda tehakse. Milliseid saidi omaniku eesmärke aitab see täita. Veebi näol ei ole tegemist võluvitsaga, mis mistahes kujul toob külastajad/kliendid ja raha/tähelepanu. Tähtis on läbi mõelda, kes sinna sattuma peaks (hiljem ka kuidas nad sinna tuua), mida ta veebist vajada või otsida võiks ning kuidas tema soove võimalikult efektiivselt rahuldada. Loomulikult tuleb sellega siduda ka oma sihid ja nende täitumine. Veebile seatud eesmärgid võiks ka üles kirjutada ja neid organisatsiooni sees jagada.

Häid ja põhjalikke näiteid saab tuua erinevatest valdkondadest. Näiteks Nokia kasutab erinevate riikide kodulehtedel sarnast visuaalset kontseptsiooni. Lisaks toodetele leiab neilt veebidelt ka vajaliku kontaktinfot, fakte ja tausta ettevõtte kohta, pressiinfot, ülevaadet organisatsiooni tegevusest erinevatel aladel – ühesõnaga tervikliku pildi.

Negatiivse poole pealt toon esile näiteks Coca-Cola, mille kodulehed üle maailma on suhteliselt kirjud ning ilma ühtse läbiva visuaalse identiteedita. Samuti on näiteks Eesti tarvis loodud lehe puhul raske mõista, kes on sihtgrupiks. Infot napib ning laiem taust jääb kättesaamatuks. Visuaalse atraktiivsuse ja lihtsuse nimel on ohverdatud sisu. Pigem ootaks sellelt lehelt mugavat kiirteed kõigi ettevõttega seonduvate külgedeni. Praegu aga tundub see poolik.

Heitke pilk korra ka oma organisatsiooni kodulehele ja mõelge, millise sihiga inimesed seal käivad ning kas ja kui hõlpsalt nad infot leiavad.

Raamatu “Website Owners Manual” kirjutanud Paul Boag tõstab esile, et hea koduleht peab tuginema tugevale selgroole ja selgele kontseptsioonile, mis ajas oluliselt ei muutu. Selle pinnalt on märksa lihtsam tegeleda ka arenduste ja täiendustega.

Struktuur

Väga tähtsat rolli mängib iga veebi juures avaleht, mis ei tohi oma kujunduse ja infohulgaga inimest ära ehmatada vaid peaks pakkuma lahendusi ning juhtima inimest loogilist rada pidi otsitava teabe ja pakutavate toodete/teenusteni. Püüdes kogu infot avalehele koondada võib tulemuseks olla keskkond, kus vaid teie orienteerute.

Teabe süstematiseerimisel võiks taas kord kasutada sihtgrupi arvamust ning võimalusel testida mitmeid lahendusi. Ühe hea näitena selgest ja arusaadavast struktuurist võib tuua Baltika kodulehe, mis on lihtsalt ja loogiliselt üles ehitatud.

Samuti on hea teemajaotusega püstitatud Solarise veebikodu, kuid paraku on esileht kaunistatud pidevalt vahelduvate detailidega, mis takistavad tervikliku pildi loomist ja kiirete otsuste tegemist.

Äärmusliku näitena liigsest disainimisest võib tuua Cafe Int’li veebi, atraktiivsuse (liigsed flash’i efektid) nimel on ohverdatud mugav liikumine ja selgus. Tekst on kohati arusaamatu ning pildi mitutpidi väänamine muudab teabe mõistmise aeglasemaks.

Selles valguses tasub aeg-ajalt ka endalt küsida (ja miks mitte ka testida) kas esmakülastaja mõistab teie veebis tulemuslikult navigeerida ja on see üldse võimalik?

Koduleht terve organisatsiooni jaoks

Eraldi tasub Paul Boag’i sõnul tähele panna ka seda, et koduleht töötaks kommunikatsioonikanalina organisatsiooni erinevate osade jaoks. Paljud ettevõtted koosnevad osakondadest või töörühmadest, millest paljud vajavad väljundit avalikkusega suhtlemiseks. Jättes kodulehe näiteks vaid müügimeeskonna meelevalda võib jääda suur hulk olulist teavet avaldamata ning ühtlasi võib see tekitada ka pingeid meeskonnas. Konkreetsete projektide tarvis võib alati luua eraldi „kampaanialeheti“. 

Mõtle ja tegutse

Kokkuvõttes võib öelda, et kodulehte plaanides tasub eelnevalt tõsiselt järgi mõelda, mis eesmärke see kandma peaks, millist sisu sihtgrupp vajab ning kuidas see loogiliselt üles ehitada ning visuaalselt atraktiivsesse vormi panna.
 

Kristiina Nikopensius, OÜ Control Disain

Erialase hariduse olen saanud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Meedia ja reklaamikunsti erialal. 2008. aastast olen juhtinud noori ja aktiivseid disainereid koondava CTRL Control Disaini tööd, millega kavatsen jätkata ka edaspidi. Muuhulgas olen ka Eesti esimese 4D filmi üks autoritest.

: Jaga teistega

Täna toimub Best Marketingi korraldatud Horvaatia internetiturunduse aastakonverents FuturAD 2010 Zagrebis. Äsja esines Microsofit CEE regiooni juht Tomas Koska, kes muuhulgas näitas huvitavat slaidi erinevate meediumide reklaamimahtude kohta võrrelduna sellega, kui palju aega inimene sellele konkreetsele meediumile kulutab. Graafik näitab küll USA turu andmeid, aga on sellegipoolest üldjoontes kehtiv ka Eesti kohta.

Seda vaadates võib küll tõdeda, et ajalehereklaami tulevik on väga tume!
Edaspidi on ruumi vaid langusele. Kas nõustute või arvate teisiti?

: Jaga teistega

Eestis oleks selline kampaania ülesehitus üsna OK, sest kasutatud on ju suurimate päevalehtede portaale (aftonbladet ja expressen = ca Õhtuleht, svd = ca Päevaleht ja dn = ca Postimees) ning ühte broneerimissaiti. Samas aga Rootsis, mis on Eestist oluliselt suurema turg, tuleb palju täpsemalt segmenteerida.

Kui interneti kampaanialehel on selge suunitlus ca 35+ mindsetiga naistele (spaa, toit, shopping ja kultuuriüritused), siis seda enam tekitab küsimusi kommunikatsioonikanalite valik. Ca 35+ naisi ei ole mõtet minna püüdma päevalehtede portaalides!

Rootsis on mitmeid suunatud väljaandeid, kus võiks saavutada oluliselt parema tulemuse. Selles vanuses ja mindsetiga naistele on suunatud ülipopulaarne www.amelia.se ja www.tara.se, mida saaks toetada Rootsi suurim reisiajakiri www.alltomresor.se, mille aluselt teevad paljud otsuse, kuhu reisida. Alles peale seda jõutakse broneerimisportaalini. Tõepoolest, kui raha on, siis võib näpuotsaga lisada Aftonbladetit või Expressenit, kuid enamus investeering peaks ikka väga konkreetselt sihitud olema.

Minu arvates on mittesegmenteerimine üks Eesti turundajate suurimaid probleeme. Oleme ju harjunud, et Eesti turg on nii väike, et segmenteerida pole tihti mõtet. Samas suurematel välisturgudel, kus meedia hinnad on kümnetes kordades suuremad kui Eestis, on turu segmenteerimine ning oma sihtgrupile täpselt suunatud lähenemine absoluutselt kriitilise tähtsusega. Seega, tähelepanu enne, kui hakkate välisriikides kampaaniad tellima ja meediaplaane kinnitama!

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

: Jaga teistega

Loomulikult, uus formaat on loodussõbralik oma paremini põleva paberi poolest. Ning loogikavaba ei ole ju Ekspress kunagi olnud.

Vormimuudatus on suurepärane viis taas kord väljaanne tähelepanu keskpunkti tuua. Samas võiks siiski praegustel rasketel aegadel võtta sellest maksimumi reklaamis kommunikeerides taas kord oma positsiooni ning rõhutades väärtusi, mille eest seistakse. Teame Eesti Ekspressi kui tõekuulutajat ja tõelist arvamusliidrit, intrigeerivat, julget ja jõulist väljaannet. Seda oleks meile võinud järjest enam hoogu sisse saav reklaamikampaania mingist uues võtmes ju öelda.

Aga “ökoloogiline” kui kandev märksõna? Näitab küll soovi liikuda trendiharjal, kuid kas see ongi nüüd tõepoolest uuenenud Eesti Ekspressi kandev väärtus?

PS Esmane pilk reklaamile tekitas kahtluse, et Eesti Ekspress on ühinenud Maalehega.

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

: Jaga teistega

Minu eriliseks lemmikuks kujunes Lõuna-Eestist Varstu kooli poiste poolt valmistatud mootorratta osadest küünlajalg, millest üks ka mu elamist valgustamas on. Silma jäid ka kasutatud kohvipakenditest tehtud kandekotid Saku Gümnaasiumi tüdrukute poolt. Kuigi idee pole väga uudne, siis kottide kvaliteet avaldas muljet. Selle asemel, et ise ise õmmelda, olid nad julenud palganud selleks professionaalse õmbleja. Ja see tasus ära!

Tuletades meelde eelmiste aastate õpilasfirmade edulugusid valemivihikutest ja pehmetest helkuritest, tuleb tõdeda, et tulevikus leiva lauale toovad need ideed ja lahendused, mis on erilised, silmatorkavad ning suurepäraselt teostatud. Konkureeritakse ju paljude klientidele hädavajalike kulutuste hulgas ning äris õpilastele allahindlust ei tehta.

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

: Jaga teistega

Eelmisel kevadel toimunud Pärnu Turunduskonverents oli üks esimesi üritusi, kus kasutati teadlikult Twitter’it osalejatevaheliseks suhtluseks. Peale seda muutus see praktika järjest tavalisemaks ja järjest enam hakkab olukord Eestis sarnanema USA konverentsidele, kus enamik inimesi mitte ei vaata esinejat, vaid on keskendunud oma läpakale või iPhone’le. (Loomulikult ei kehti see kõigi konverentside kohta – pean silmas peamiselt turundus-, tehnika-, ettevõtlusvaldkondade omi).

Kindlasti tekitab ülalkirjeldatud olukord, kus enamus vaatavad oma ekraane, paljudes vastakaid seisukohti. Selles blogipostis toongi mõned vastu- ja pooltargumendid Twitter’i kasutamisele konverentsidel. Kuid kõigepealt selgitaks lähemalt, mida Twitter’i kasutamine konverentsidel endast täpsemalt kujutab.

Twitter ja konverentsid

Tõenäoliselt teavad enamus, et Twitter on mikroblogimise platvorm, kus iga sissekande pikkus on piiratud 140 tähemärgiga ja mille sisu on kõigile internetis nähtav. Twitter’i kasutamise konverentside ajal teeb võimalikuks hashtag, mis on üks kindel sõna koos eelnevate trellidega (#), mida kõik konverentsil olevad inimesed oma sissekannetes kasutavad. Hashtag pannakse paika kas konverentsi korraldaja poolt või mõeldakse inimeste endi poolt välja. Näiteks Pärnu Turunduskonverentsi hashtag on #konverentsid, Altexi e!Meedia konverentsi oma oli #emeedia, TEDxTallinnal oli #tedxtallinn jne.

Et jälgida, mida samal konverentsil olevad inimesed räägivad peab kasutama Twitter’i otsingut või otsingut oma Twitter’i kliendis (nt Tweetdeck). Näiteks otsides Pärnu Turunduskonverentsi hashtag‘i Twitter’is leiab juba sissekandeid eesoleva konverentsi kohta.

Sisuliselt tekitab Twitter’i konverentsile metatasandi – uue kanali, kus osalejad saavad omavahel suhelda samal ajal, kui nad esinejat kuulavad.

Vastu

Peamine vastuargument Twitter’i kasutamisele konverentsi ajal on see, et see hajutab inimeste tähelepanu. Tundub see ju loogilisena, kui selle asemel, et rahus esinejat kuulata, kirjutavad ja loevad konverentsil osalejad hoopis midagi oma arvutist või iPhone’ist. Osadel konverentsidel kuvatakse Twitter’i jutt seinale, mis võib inimeste tähelepanu veelgi rohkem hajutada. Lisaks kui konverentsist kirjutavad Twitter’is ainult paar inimest, võib tekkida olukord, kus jutt on väga ühekülgne.

Poolt

Peamine pooltargument on aga see, et tähelepanu hajumise asemel Twitter’i kasutamine konverentsi ajal pigem paneb osalejad rohkem ettekandesse süvenema, sest Twitter’is dialoogi pidamiseks ja küsimuste esitamiseks peab esinejat väga tähelepanelikult kuulama. Miks muidu soovitatakse noortele koolis niisama tunnis istumise asemel märkmeid teha ja küsimusi küsida. Twitter on selle digitaalne analoog – inimesed kirjutavad sinna esinejat kuulates tekkinud mõtted, küsimused jne. Ma olen märganud, et kui konverentsil esineja väga hea point‘i välja toob, siis hakkavad paljud kohe arvutite taga klõbistama, et teistele ka seda mõtet jagada.

Lisaks võimaldab Twitter osalejatel näiteid tuua, küsimusi küsida ja ka kohe nendele vastus saada, kas teiste osalejate või esineja käest. Väga huvitav on see, et Twitter võimaldab konverentsil kaasa rääkida ka inimestel, keda pole konverentsil füüsiliselt kohal. Näiteks e!Meedia konverentsil rääkisid Twitter’is kaasa ka Kaupo Kalda ja Peep Laja, vaatamata sellele, et neid endid polnud kohal.

Kuid siiski on põhiline see, et Twitter teeb võimalikuks arutelu tekkimise osalejate (ja ka konverentsil mitte osalevate nimeste) vahel luues algeslt lihtsalt ühesuunalisest ettekandes palju väärtuslikuma, intrigeerivama ja põhjalikuma elamuse.

Mida esineja peaks tegema ?

Esinejal on tänu Twitter’ile võimalus saada reaalajas tagasisidet oma esinemise kohta. USA’s teevad mõned tundub blogijad oma ettekande ajal “Twitter’i pausi”, et lugeda üle, mida inimesed on siiani nende ettekande ajal rääkinud, mis küsimusi küsinud jne. Sellele vastavalt muudavad nad siis oma ettekannet.

Mina usun, et Twitter’i kasutamisest tulev positiivne efekt on oluliselt suurem kui tähelepanu hajumisest tulenev negatiivne efekt. Fakt on see, et kui ettekanne on igav, siis inimesed tegelevad niikuinii oma asjadega – vaatavad emaili, surfavad niisama, saadavad sõnumeid jne.

Kuidas sulle tundub, kas Twitter’i kasutamine konverentside ajal hajutab inimeste tähelepanu või hoopis paneb inimesed ettekandesse rohkem süvenema ?

Külalisautorist: Silver Hage on tehnoloogiahuviline, üliõpilane, ettevõtja, sotsiaalmeedia fanaatik ja Jaapani fänn. Silver peab ka blogi, kus kirjutab tehnoloogiast, turundusest ja sotsiaalmeediast

: Jaga teistega

Kuigi kõik teavad, et enamus müüki toimub peale töisel ajal ja nädalavahetustel, siis miks ei ole poodide juhatajad just sellel ajal tööl? Tööaja planeerimisel ütleb ju talupoja mõistus, et mida suurem potentsiaal ja tihedam võimalike ostjate külastamine, seda profimad müüjad peaksid olema tööl. Ja kes veel peaks olema oma professionaalsusega eeskujuks kui mitte juhataja?

Jack Mitchell oma tunnustatud raamatus „Kallista oma klienti“ on isegi nimetanud laupäeva The Game Day, kus kõik töötajad ja mitte ainult müüjad peavad keskenduma klientide teenindamisele. Kogu eelnev nädal on nagu treening sel laupäevasel võistlusel võidu võtmiseks. Me aga ei kujuta ette, et nädala tähtsaima võistluse ajal on treeneril vaba päev.

Kuna minu intervjueeritavad olid valdavalt nendest kauplustest, mis tänaseks on oma töö lõpetanud, siis ehk oleks selle nüansi jälgimine nende poodide eluiga pikendanud?

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

: Jaga teistega

Kui näiteks 1996 aastal Amazon oma fänniprogrammiga alustas, siis arvati, et see võikski olla internetireklaami üks põhilisi mudeleid. Praeguseks on Amazonil oma programmis üle 500 000 liikme.

www.100best-affiliate-programs.com pakub kõige populaarsemateks fänniprogrammide turgudeks reisid, veebimajutuse, kasiinod, krediitkaardid, tutvumisteenused, tervise, muusika, e-raamatu jms valdkonnad.

Mulle tundub, et kui jälgida klassikalist loogikat, siis võiksid sellisest turunduse lähenemistest kas siis online või offline võita kõik valdkonnad, kus on toote või teenuse valikul on oluline kellegi soovitus. Niisiis täienduseks eelnevalt mainitud valdkondadele julgeksin lisada restoranid, konsultandid, moetooted, tehnika, mille ostul on soovitusel väga tugev roll.

Kuna tasumine toimub vaid reaalsete tehingute eest, siis on nii võimalik leida kõige efektiivsemad koostöökohad ilma riskita lihtsalt bännerile klikkimise eest raha kulutada müüki saamata.

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

: Jaga teistega

Mis siis aga ikkagi teha, et me aasta lõpus ei peaks noruspäi tõdema, et ka 2010.aastat kujundas peamiselt ikkagi efektiivsus. Kes nüüd küsib, et mis sellel efektiivsusel siis häda on, sellele vastan teemasse pikemalt laskumata, et efektiivsus (ingl. k. „efficiency“) on hea tööriist majanduse jooksutamiseks normaaltingimustes. Aga majandusele uue hingamise andmise tööriistaks ta ei sobi, sest sama asja lihtsalt odavamalt tegemine ei muuda sisuliselt midagi.

Et mu vastus esitatud küsimusele ei jääks abstraktsele tasemele, võtan järgnevalt vaatluse alla 2010.aasta internetireklaaminduses ehk siis valdkonnas, mida tõesti tunnen. Internetireklaamindus on suurepärane näide veel ka seetõttu, et siin möllas efektiivsuse diktaat terve 2009.aasta ning paistab, et lõviosa tegutsejaid on minemas sama meelestatusega vastu ka 2010.aastale. Maakeeli öeldes, tegutsetakse hinnatasemel, mis on kohati isegi alla omahinna (sellest on põgusalt kirjutanud ka Jüri Kaljundi oma blogis), ette vaadatakse vaid kuu või paar, kärbitakse kõikjalt ja kõike, kasumiootust sisuliselt ei ole, püütakse lihtsalt ellu jääda. On vaid lootus, et nälg teeb nutikaks.

Enamus eestlastele on teada, kust pärineb ja mida tähendab ütlus – kord Vestmann peal ja Piibeleht all, siis jälle Piibeleht peal ja Vestmann all. Internetireklaaminduses on Piibeleheks olnud reklaamitellija ja Vestmanniks reklaampindade omanik. Kuni 2008.aastani oli Eestis reklaampindade omanik selgelt peal, dikteerides kõiki olulisi turu arenguid. MASU toel pääses aga peale reklaamitellija. Ja igati ootuspäraselt ning isegi teatud mõttes ju õigustatult nõuab ta nüüd kõikide nende aastate eest, mil ta all oli, kompensatsiooni. Selleks kompensatsiooniks on siis need samad omahinnast madalamad hinnad. Reklaampindade omanikud ei oska vastata muuga kui püüda muutuda aina efektiivsemaks ja efektiivsemaks. Aga sellel kõigel on oma hind, nagu eelpool mainisin. Paistab nagu tegemist oleks nõiaringiga. Aga tegelikult paistab see nõiaringina vaid neile, kel puudub kujutlusvõime. Need, kes suudavad näha muudki, kui vaid seda, mida silm hoomab, näevad, et kogu see Vestmanni ja Piibelehe omavaheline võitlus on ise üldse üks tõsine kõrvalekalle reaalsest pildist. Nimelt on vähemalt Eestis algusest peale sellelt pildilt puudunud veebikülastaja s.t. tegelane, kes peaks ju olema kogu selle loo peategelane. Kuidas ikka on nii kaua olnud võimalik mööda vaadata tõsiasjast, et internetireklaaminduses on jätkusuutlikud vaid lahendused, mille keskmes on veebikülastaja ehk potentsiaalne tarbija. Käsi püsti, kes arvab, et Delfi, Postimees.ee, Äripäeva Online jne valitud lahenduse keskmes on veebikülastaja. Ja käsi püsti, kes on reklaamitellijana tõepoolest rahul neis keskkondades läbiviidud kampaaniate ROI-ga? Kusjuures, ma ei ole siinkohal üksnes kriitiline nende keskkondade valitud lahenduse suhtes. Olen kriitiline ka veebikülastajate suhtes, sest ilma nende otsatu tolerantsita poleks see asi nii kaua saanud kesta.

Seega, mis võiks aasta 2010 tuua internetireklaaminduses? Veebikülastaja põhisuse kõiges ja kõikjal. 2010 võiks olla reklaamide sihitamise ehk veebikülastaja osas austuse ülesnäitamise aasta ja seda mitte mingi kampaania korras. Majanduses tuleb rääkida ikka tegude keeles. smartAD’i nimel julgen ma kinnitada, et me teeme ka 2010.aastal kõik endast sõltuva, et Vestmanni ja Piibelehe omavahelises võitluses ei jääks peategelane pildilt sootuks välja. Kusjuures, ma olen üsna kindel, et varem või hiljem tulevad meid selle eest tänama ka reklaamitellijad ning reklaampindade omanikud, sest vaata kuidas tahad, internetireklaaminduse võrrand on kolme muutujaga võrrand ning Tambovi koefitsiendi kasutamine kolmanda muutuja asemel pole jätkusuutlik lahendus.

Mis võiks tuua aasta 2010 teie ärivaldkonnas, seda öelge mulle juba teie. Kusjuures ma tõesti loodan, et need teie vastused saavad olema kujutlusvõime hea nime väärilised.

Priit Kivinurm
smartAD

p.s. Külastajapõhisusest & viisakusest internetis sai kirjutatud mõni aeg tagasi ka siin

——————————

smartAD on Eesti suurim internetireklaamivõrgustik, kuhu kuulub üle 200 veebisaidi ning mille kaudu on võimalik tabada üle 800 000 unikaalse külastaja nädalas.

: Jaga teistega

Minu arvates on Manpower leidnud elegantse lahenduse karjääripäevade näol, mis töötab personalivahendaja mõlema sihtgrupi, nii värvatavate kui ka värbajate jaoks:

„EKA tudengil on eelnevalt valik erialaga seonduvaid „tööpakkumisi“, milledest ta valib enda jaoks kõige huvitavama ja vastavalt sellele valmistab ette kandideerimisdokumendid ning tuleb „tööintervjuule“.
Tudengid saavad personaalselt tagasisidet personalijuhtidelt ja nõuandeid, kuidas paremini ennast tööintervjuul esitleda, millele rohkem tähelepanu pöörata (teadmised, oskused, kogemused) ja mida pigem vältida nii paberitel kui intervjuul. Osalemine tasuta!“

Mis on Sinu ettevõtte konks?

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

: Jaga teistega