Kuidas turundada linnulaulu?

mai 24, 2010 Autor: Best Marketing Team ,

Olin selgelt üllatunud, kui Ivar tuli mu käest nõu küsima. Kuidas turundada linnulaulu, mida ta on aastate jooksul lindistanud ja plaadistanud. Isegi kui olen elus pidanud mõtlema välja turundusstrateegiaid väga paljudele valdkondadele, siis linnulaulu teema võttis esialgu sõnatuks.

Hakates teemat aga täpsemalt lahkama selgus, et maailmas on ka palju teisi loodushelide lindistajaid, kuid Ivari omad on teistest seetõttu erinevad, et tegemist ei ole mitte nn looduse aabitsa moodi lindistatud juppidega erinevate häälte tundma õppimiseks, aga hoopis pikkade, kogu plaadi ulatuses kestvate ülesvõtetega, mil looduses põimuvad erinevate lindude, loomade, ilma jne ehk võttekoha kogu keskkonna hääled.

Kuna seni oli Ivari lindistuste kasutajaid olnud väga erinevates valdkondades alates spaadest, kontoritest ja koolidest ning lõpetades eraisikutega, siis turundajana oli minu soovitus pigem fokusseerida ühele kindlale valdkonnale ning peale korraliku kandepinna saavutamist liikuda järgmistesse segmentidesse.

Analüüsides erinevate võimalike sihtgruppide vajadusi, nende suurust ja ligipääsemise võimalust, tuli välja, et mitte linnulaulufännid, vaid hoopis muusikaterapeudid võiks olla esmaseks sihtgrupiks. Selgus, et Ivar oli ka kirjutanud uurimistöö loodushelide mõju teemal. Muusikaterapeutidest arvamusliidrite toel on lihtsam liikuda edasi ka suurde “wellness”-segmenti.

Analüüsides seni müüdud plaatide edu selgus ka, et nagu muudes valdkondades, annab tuntus olulise eelise. Ööbikulaul, vist kõige populaarsem linnulaul meie piirkonnas, on ka Ivari kollektsioonis olnud bestseller. Erinevate lindistuste turundamise riskide mõistmine aitab tal vältida suure plaadivaru tellimist vähemtuntud ja ülimalt erilistes ning seega ka aeglasemalt liikuvates lauludes.

Kui Ivar senini müüs oma plaate pigem esoteerikaga seotud kohtades, siis mõeldes muusikaterapeutideni jõudmise viisideni, on pigem oluline otseturundus muusikaterapeutide ühingute kaudu. Seda on aga hea teha koos esinemistega eriala-konverentsidel ning erinevate loodushelide mõju kaardistavate uuringute publitseerimisega.

Kindlasti on maailmas veel huvitavaid valdkondi, mida turundada, kuid linnulaul on minu jaoks olnud üks huvitavamaid mõtteharjutusi.

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

E-turundustööde esitamisest KIAf-ile: ADM-i muljeid ja soovitusi

aprill 22, 2010 Autor: Best Marketing Team ,

KIAF

Kui oled otsustanud oma e-turundustöödega KIAF-il osaleda, on kasulik lugeda e-turundusagentuuri ADM Interactive loovjuht Erki Peinari kokkuvõtet 2009 aasta KIAF-i interaktiivse reklaami zhürii tööst ja tööde hindamise kriteeriumitest.

Meeldetuletuseks:  KIAF on Kiievis toimuv rahvusvaheline reklaamifestival, mis leiab aset 26. – 28. mail 2010. Tööde esitamise tähtaeg on pikenenud 30. aprillini, nii et soovi korral on võimalik veel osaleda!  Täpsem info festivali ja osalemistingimuste kohta Best-Marketingi lehelt ja KIAF-i kodulehelt.

Erki Peinar, ADM Interactive loovjuht, räägib KIAF 2009 interaktiivse reklaami zhürii töös osalemisest nii:  “Interaktiivseteid töid hinnati mitte niivõrd nende e-turundusliku sisulise väärtuse ja tulemuste järgi, kuivõrd just välise efektsuse järgi.  Ruulivad võimas visuaal ja efektikad dünaamilised lahendused. Hästi palju kasutatakse Flashi ja Javat nii suuremate veebikeskkondade loomisel kui kampaaniates, ka igasugused mängud on ülipopulaarsed.

(veel…)

Hea veeb, halb veeb

aprill 5, 2010 Autor: Best Marketing Team ,

Internetis on miljoneid veebilehti. Tegelikult isegi sadu miljoneid. Netcrafti andmetel oli tänavu veebruaris 207 316 960 aktiivset saiti. Mida tähendab see iga kodulehekülje omanikule, olenemata sellest, kas tegemist on eraisiku, mittetulundusühingu või äriettevõttega? Eelkõige konkurentsi.

Sisuliselt peab iga kodulehekülg võitlema piiratud hulga internetikasutajate tähelepanu nimel. Sageli sihitakse veel väiksemat sihtgruppi, kelle peale ihuvad hammast ka konkurendid ning sarnaste eesmärkidega organisatsioonid.

Forrester Research’i vanemanalüütikuna töötanud Jeremiah Owyang ennustab tulevikus edu eelkõige neile, kes on oma kodulehe loomise juurde kaasanud ka kliendid ning sihtrühma. Vaid endale ja oma soovidele keskendudes jääb tulemus ühekülgseks. Millal teie viimati oma klientidelt või sihtrühmalt kodulehe kohta tagasisidet küsisite või väikese uuringu korraldasite?

Veebil olgu selge eesmärk

Kaaludes kodulehe loomist on väga oluline teada, miks seda tehakse. Milliseid saidi omaniku eesmärke aitab see täita. Veebi näol ei ole tegemist võluvitsaga, mis mistahes kujul toob külastajad/kliendid ja raha/tähelepanu. Tähtis on läbi mõelda, kes sinna sattuma peaks (hiljem ka kuidas nad sinna tuua), mida ta veebist vajada või otsida võiks ning kuidas tema soove võimalikult efektiivselt rahuldada. Loomulikult tuleb sellega siduda ka oma sihid ja nende täitumine. Veebile seatud eesmärgid võiks ka üles kirjutada ja neid organisatsiooni sees jagada.

Häid ja põhjalikke näiteid saab tuua erinevatest valdkondadest. Näiteks Nokia kasutab erinevate riikide kodulehtedel sarnast visuaalset kontseptsiooni. Lisaks toodetele leiab neilt veebidelt ka vajaliku kontaktinfot, fakte ja tausta ettevõtte kohta, pressiinfot, ülevaadet organisatsiooni tegevusest erinevatel aladel – ühesõnaga tervikliku pildi.

Negatiivse poole pealt toon esile näiteks Coca-Cola, mille kodulehed üle maailma on suhteliselt kirjud ning ilma ühtse läbiva visuaalse identiteedita. Samuti on näiteks Eesti tarvis loodud lehe puhul raske mõista, kes on sihtgrupiks. Infot napib ning laiem taust jääb kättesaamatuks. Visuaalse atraktiivsuse ja lihtsuse nimel on ohverdatud sisu. Pigem ootaks sellelt lehelt mugavat kiirteed kõigi ettevõttega seonduvate külgedeni. Praegu aga tundub see poolik.

Heitke pilk korra ka oma organisatsiooni kodulehele ja mõelge, millise sihiga inimesed seal käivad ning kas ja kui hõlpsalt nad infot leiavad.

Raamatu “Website Owners Manual” kirjutanud Paul Boag tõstab esile, et hea koduleht peab tuginema tugevale selgroole ja selgele kontseptsioonile, mis ajas oluliselt ei muutu. Selle pinnalt on märksa lihtsam tegeleda ka arenduste ja täiendustega.

Struktuur

Väga tähtsat rolli mängib iga veebi juures avaleht, mis ei tohi oma kujunduse ja infohulgaga inimest ära ehmatada vaid peaks pakkuma lahendusi ning juhtima inimest loogilist rada pidi otsitava teabe ja pakutavate toodete/teenusteni. Püüdes kogu infot avalehele koondada võib tulemuseks olla keskkond, kus vaid teie orienteerute.

Teabe süstematiseerimisel võiks taas kord kasutada sihtgrupi arvamust ning võimalusel testida mitmeid lahendusi. Ühe hea näitena selgest ja arusaadavast struktuurist võib tuua Baltika kodulehe, mis on lihtsalt ja loogiliselt üles ehitatud.

Samuti on hea teemajaotusega püstitatud Solarise veebikodu, kuid paraku on esileht kaunistatud pidevalt vahelduvate detailidega, mis takistavad tervikliku pildi loomist ja kiirete otsuste tegemist.

Äärmusliku näitena liigsest disainimisest võib tuua Cafe Int’li veebi, atraktiivsuse (liigsed flash’i efektid) nimel on ohverdatud mugav liikumine ja selgus. Tekst on kohati arusaamatu ning pildi mitutpidi väänamine muudab teabe mõistmise aeglasemaks.

Selles valguses tasub aeg-ajalt ka endalt küsida (ja miks mitte ka testida) kas esmakülastaja mõistab teie veebis tulemuslikult navigeerida ja on see üldse võimalik?

Koduleht terve organisatsiooni jaoks

Eraldi tasub Paul Boag’i sõnul tähele panna ka seda, et koduleht töötaks kommunikatsioonikanalina organisatsiooni erinevate osade jaoks. Paljud ettevõtted koosnevad osakondadest või töörühmadest, millest paljud vajavad väljundit avalikkusega suhtlemiseks. Jättes kodulehe näiteks vaid müügimeeskonna meelevalda võib jääda suur hulk olulist teavet avaldamata ning ühtlasi võib see tekitada ka pingeid meeskonnas. Konkreetsete projektide tarvis võib alati luua eraldi „kampaanialeheti“. 

Mõtle ja tegutse

Kokkuvõttes võib öelda, et kodulehte plaanides tasub eelnevalt tõsiselt järgi mõelda, mis eesmärke see kandma peaks, millist sisu sihtgrupp vajab ning kuidas see loogiliselt üles ehitada ning visuaalselt atraktiivsesse vormi panna.
 

Kristiina NikopensiusKristiina Nikopensius, OÜ Control Disain

Erialase hariduse olen saanud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Meedia ja reklaamikunsti erialal. 2008. aastast olen juhtinud noori ja aktiivseid disainereid koondava CTRL Control Disaini tööd, millega kavatsen jätkata ka edaspidi. Muuhulgas olen ka Eesti esimese 4D filmi üks autoritest.

Ajalehereklaami tulevik tume

märts 25, 2010 Autor: Best Marketing Team ,

koska

Täna toimub Best Marketingi korraldatud Horvaatia internetiturunduse aastakonverents FuturAD 2010 Zagrebis. Äsja esines Microsofit CEE regiooni juht Tomas Koska, kes muuhulgas näitas huvitavat slaidi erinevate meediumide reklaamimahtude kohta võrrelduna sellega, kui palju aega inimene sellele konkreetsele meediumile kulutab. Graafik näitab küll USA turu andmeid, aga on sellegipoolest üldjoontes kehtiv ka Eesti kohta.

Seda vaadates võib küll tõdeda, et ajalehereklaami tulevik on väga tume!
Edaspidi on ruumi vaid langusele. Kas nõustute või arvate teisiti?

Suurel turul segmenteeri täpselt

märts 19, 2010 Autor: Best Marketing Team ,

Saan aru, et Tallinna turundamiseks on raha vähe, kuid Tallinna tutvustav kampaania Rootsis tekitas minus mitmeid kahtlusi. Pressiteates räägitakse sellest, et aprillis seitsme päeva jooksul korraldatavas veebikampaanias kasutatakse lisaks Facebookile ja Adwordsidele ka portaale destination.se, aftonbladet.se, expressen.se, svd.se ja dn.se. Need juhivad tõenäoliselt kampaanialehele www.semester.tallinn.ee

Eestis oleks selline kampaania ülesehitus üsna OK, sest kasutatud on ju suurimate päevalehtede portaale (aftonbladet ja expressen = ca Õhtuleht, svd = ca Päevaleht ja dn = ca Postimees) ning ühte broneerimissaiti. Samas aga Rootsis, mis on Eestist oluliselt suurema turg, tuleb palju täpsemalt segmenteerida.

Kui interneti kampaanialehel on selge suunitlus ca 35+ mindsetiga naistele (spaa, toit, shopping ja kultuuriüritused), siis seda enam tekitab küsimusi kommunikatsioonikanalite valik. Ca 35+ naisi ei ole mõtet minna püüdma päevalehtede portaalides!

Rootsis on mitmeid suunatud väljaandeid, kus võiks saavutada oluliselt parema tulemuse. Selles vanuses ja mindsetiga naistele on suunatud ülipopulaarne www.amelia.se ja www.tara.se, mida saaks toetada Rootsi suurim reisiajakiri www.alltomresor.se, mille aluselt teevad paljud otsuse, kuhu reisida. Alles peale seda jõutakse broneerimisportaalini. Tõepoolest, kui raha on, siis võib näpuotsaga lisada Aftonbladetit või Expressenit, kuid enamus investeering peaks ikka väga konkreetselt sihitud olema.

Minu arvates on mittesegmenteerimine üks Eesti turundajate suurimaid probleeme. Oleme ju harjunud, et Eesti turg on nii väike, et segmenteerida pole tihti mõtet. Samas suurematel välisturgudel, kus meedia hinnad on kümnetes kordades suuremad kui Eestis, on turu segmenteerimine ning oma sihtgrupile täpselt suunatud lähenemine absoluutselt kriitilise tähtsusega. Seega, tähelepanu enne, kui hakkate välisriikides kampaaniad tellima ja meediaplaane kinnitama!

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

Eesti Ekspress = ökoloogiline ?

märts 11, 2010 Autor: Best Marketing Team ,

Gekokuubik, sebrakood, puujälg… Mis on kõigel sellel aga pistmist uuenenud Eesti Ekspressiga? “Ökoloogiline”, väidetakse reklaamis. See peab paika nende vahvate reklaamfotode puhul, kus on kokku sulatatud geko ja ruubiku kuubik, sebra ja triipkood, liblikas ja raamat. Aga Eesti Ekspressi kohta?

Loomulikult, uus formaat on loodussõbralik oma paremini põleva paberi poolest. Ning loogikavaba ei ole ju Ekspress kunagi olnud.

Vormimuudatus on suurepärane viis taas kord väljaanne tähelepanu keskpunkti tuua. Samas võiks siiski praegustel rasketel aegadel võtta sellest maksimumi reklaamis kommunikeerides taas kord oma positsiooni ning rõhutades väärtusi, mille eest seistakse. Teame Eesti Ekspressi kui tõekuulutajat ja tõelist arvamusliidrit, intrigeerivat, julget ja jõulist väljaannet. Seda oleks meile võinud järjest enam hoogu sisse saav reklaamikampaania mingist uues võtmes ju öelda.

Aga “ökoloogiline” kui kandev märksõna? Näitab küll soovi liikuda trendiharjal, kuid kas see ongi nüüd tõepoolest uuenenud Eesti Ekspressi kandev väärtus?

PS Esmane pilk reklaamile tekitas kahtluse, et Eesti Ekspress on ühinenud Maalehega.

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

Kliendid õpilastele allahindlust ei tee

veebruar 15, 2010 Autor: Best Marketing Team ,

Minu muljed laupäevasest õpilasfirmade laadast Kristiine keskuses on üle ootuste positiivsed: Junior Achievement’i korraldatud ürituse tase on oluliselt kasvanud. Kuigi juba tore on see, et noored mittemidagitegemise asemel katsetavad ettevõtlusega, siis eriti rõõmustavad aga need, kelle tooted Tallinna ühes tippkaubanduskeskuses oma nutika idee ja hea kvaliteediga silma hakkasid.

Minu eriliseks lemmikuks kujunes Lõuna-Eestist Varstu kooli poiste poolt valmistatud mootorratta osadest küünlajalg, millest üks ka mu elamist valgustamas on. Silma jäid ka kasutatud kohvipakenditest tehtud kandekotid Saku Gümnaasiumi tüdrukute poolt. Kuigi idee pole väga uudne, siis kottide kvaliteet avaldas muljet. Selle asemel, et ise ise õmmelda, olid nad julenud palganud selleks professionaalse õmbleja. Ja see tasus ära!

Tuletades meelde eelmiste aastate õpilasfirmade edulugusid valemivihikutest ja pehmetest helkuritest, tuleb tõdeda, et tulevikus leiva lauale toovad need ideed ja lahendused, mis on erilised, silmatorkavad ning suurepäraselt teostatud. Konkureeritakse ju paljude klientidele hädavajalike kulutuste hulgas ning äris õpilastele allahindlust ei tehta.

Allikas: www.turundusproff.ee/blog