Olin selgelt üllatunud, kui Ivar tuli mu käest nõu küsima. Kuidas turundada linnulaulu, mida ta on aastate jooksul lindistanud ja plaadistanud. Isegi kui olen elus pidanud mõtlema välja turundusstrateegiaid väga paljudele valdkondadele, siis linnulaulu teema võttis esialgu sõnatuks.

Hakates teemat aga täpsemalt lahkama selgus, et maailmas on ka palju teisi loodushelide lindistajaid, kuid Ivari omad on teistest seetõttu erinevad, et tegemist ei ole mitte nn looduse aabitsa moodi lindistatud juppidega erinevate häälte tundma õppimiseks, aga hoopis pikkade, kogu plaadi ulatuses kestvate ülesvõtetega, mil looduses põimuvad erinevate lindude, loomade, ilma jne ehk võttekoha kogu keskkonna hääled.

Kuna seni oli Ivari lindistuste kasutajaid olnud väga erinevates valdkondades alates spaadest, kontoritest ja koolidest ning lõpetades eraisikutega, siis turundajana oli minu soovitus pigem fokusseerida ühele kindlale valdkonnale ning peale korraliku kandepinna saavutamist liikuda järgmistesse segmentidesse.

Analüüsides erinevate võimalike sihtgruppide vajadusi, nende suurust ja ligipääsemise võimalust, tuli välja, et mitte linnulaulufännid, vaid hoopis muusikaterapeudid võiks olla esmaseks sihtgrupiks. Selgus, et Ivar oli ka kirjutanud uurimistöö loodushelide mõju teemal. Muusikaterapeutidest arvamusliidrite toel on lihtsam liikuda edasi ka suurde “wellness”-segmenti.

Analüüsides seni müüdud plaatide edu selgus ka, et nagu muudes valdkondades, annab tuntus olulise eelise. Ööbikulaul, vist kõige populaarsem linnulaul meie piirkonnas, on ka Ivari kollektsioonis olnud bestseller. Erinevate lindistuste turundamise riskide mõistmine aitab tal vältida suure plaadivaru tellimist vähemtuntud ja ülimalt erilistes ning seega ka aeglasemalt liikuvates lauludes.

Kui Ivar senini müüs oma plaate pigem esoteerikaga seotud kohtades, siis mõeldes muusikaterapeutideni jõudmise viisideni, on pigem oluline otseturundus muusikaterapeutide ühingute kaudu. Seda on aga hea teha koos esinemistega eriala-konverentsidel ning erinevate loodushelide mõju kaardistavate uuringute publitseerimisega.

Kindlasti on maailmas veel huvitavaid valdkondi, mida turundada, kuid linnulaul on minu jaoks olnud üks huvitavamaid mõtteharjutusi.

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

Saan aru, et Tallinna turundamiseks on raha vähe, kuid Tallinna tutvustav kampaania Rootsis tekitas minus mitmeid kahtlusi. Pressiteates räägitakse sellest, et aprillis seitsme päeva jooksul korraldatavas veebikampaanias kasutatakse lisaks Facebookile ja Adwordsidele ka portaale destination.se, aftonbladet.se, expressen.se, svd.se ja dn.se. Need juhivad tõenäoliselt kampaanialehele www.semester.tallinn.ee

Eestis oleks selline kampaania ülesehitus üsna OK, sest kasutatud on ju suurimate päevalehtede portaale (aftonbladet ja expressen = ca Õhtuleht, svd = ca Päevaleht ja dn = ca Postimees) ning ühte broneerimissaiti. Samas aga Rootsis, mis on Eestist oluliselt suurema turg, tuleb palju täpsemalt segmenteerida.

Kui interneti kampaanialehel on selge suunitlus ca 35+ mindsetiga naistele (spaa, toit, shopping ja kultuuriüritused), siis seda enam tekitab küsimusi kommunikatsioonikanalite valik. Ca 35+ naisi ei ole mõtet minna püüdma päevalehtede portaalides!

Rootsis on mitmeid suunatud väljaandeid, kus võiks saavutada oluliselt parema tulemuse. Selles vanuses ja mindsetiga naistele on suunatud ülipopulaarne www.amelia.se ja www.tara.se, mida saaks toetada Rootsi suurim reisiajakiri www.alltomresor.se, mille aluselt teevad paljud otsuse, kuhu reisida. Alles peale seda jõutakse broneerimisportaalini. Tõepoolest, kui raha on, siis võib näpuotsaga lisada Aftonbladetit või Expressenit, kuid enamus investeering peaks ikka väga konkreetselt sihitud olema.

Minu arvates on mittesegmenteerimine üks Eesti turundajate suurimaid probleeme. Oleme ju harjunud, et Eesti turg on nii väike, et segmenteerida pole tihti mõtet. Samas suurematel välisturgudel, kus meedia hinnad on kümnetes kordades suuremad kui Eestis, on turu segmenteerimine ning oma sihtgrupile täpselt suunatud lähenemine absoluutselt kriitilise tähtsusega. Seega, tähelepanu enne, kui hakkate välisriikides kampaaniad tellima ja meediaplaane kinnitama!

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

Gekokuubik, sebrakood, puujälg… Mis on kõigel sellel aga pistmist uuenenud Eesti Ekspressiga? “Ökoloogiline”, väidetakse reklaamis. See peab paika nende vahvate reklaamfotode puhul, kus on kokku sulatatud geko ja ruubiku kuubik, sebra ja triipkood, liblikas ja raamat. Aga Eesti Ekspressi kohta?

Loomulikult, uus formaat on loodussõbralik oma paremini põleva paberi poolest. Ning loogikavaba ei ole ju Ekspress kunagi olnud.

Vormimuudatus on suurepärane viis taas kord väljaanne tähelepanu keskpunkti tuua. Samas võiks siiski praegustel rasketel aegadel võtta sellest maksimumi reklaamis kommunikeerides taas kord oma positsiooni ning rõhutades väärtusi, mille eest seistakse. Teame Eesti Ekspressi kui tõekuulutajat ja tõelist arvamusliidrit, intrigeerivat, julget ja jõulist väljaannet. Seda oleks meile võinud järjest enam hoogu sisse saav reklaamikampaania mingist uues võtmes ju öelda.

Aga “ökoloogiline” kui kandev märksõna? Näitab küll soovi liikuda trendiharjal, kuid kas see ongi nüüd tõepoolest uuenenud Eesti Ekspressi kandev väärtus?

PS Esmane pilk reklaamile tekitas kahtluse, et Eesti Ekspress on ühinenud Maalehega.

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

Minu muljed laupäevasest õpilasfirmade laadast Kristiine keskuses on üle ootuste positiivsed: Junior Achievement’i korraldatud ürituse tase on oluliselt kasvanud. Kuigi juba tore on see, et noored mittemidagitegemise asemel katsetavad ettevõtlusega, siis eriti rõõmustavad aga need, kelle tooted Tallinna ühes tippkaubanduskeskuses oma nutika idee ja hea kvaliteediga silma hakkasid.

Minu eriliseks lemmikuks kujunes Lõuna-Eestist Varstu kooli poiste poolt valmistatud mootorratta osadest küünlajalg, millest üks ka mu elamist valgustamas on. Silma jäid ka kasutatud kohvipakenditest tehtud kandekotid Saku Gümnaasiumi tüdrukute poolt. Kuigi idee pole väga uudne, siis kottide kvaliteet avaldas muljet. Selle asemel, et ise ise õmmelda, olid nad julenud palganud selleks professionaalse õmbleja. Ja see tasus ära!

Tuletades meelde eelmiste aastate õpilasfirmade edulugusid valemivihikutest ja pehmetest helkuritest, tuleb tõdeda, et tulevikus leiva lauale toovad need ideed ja lahendused, mis on erilised, silmatorkavad ning suurepäraselt teostatud. Konkureeritakse ju paljude klientidele hädavajalike kulutuste hulgas ning äris õpilastele allahindlust ei tehta.

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

Peale paarikümne müüjakandidaadi intervjueerimist jäi mulle mulje, et paljud Eesti kaubanduse ettevõtetest on võtnud tööle poodide juhatajad, kelle tööaeg on E-R 9-17. Samas on aga kaubanduskeskuste poed tihti lahti õhtul üheksani ja sama ka nädalavahetustel.

Kuigi kõik teavad, et enamus müüki toimub peale töisel ajal ja nädalavahetustel, siis miks ei ole poodide juhatajad just sellel ajal tööl? Tööaja planeerimisel ütleb ju talupoja mõistus, et mida suurem potentsiaal ja tihedam võimalike ostjate külastamine, seda profimad müüjad peaksid olema tööl. Ja kes veel peaks olema oma professionaalsusega eeskujuks kui mitte juhataja?

Jack Mitchell oma tunnustatud raamatus „Kallista oma klienti“ on isegi nimetanud laupäeva The Game Day, kus kõik töötajad ja mitte ainult müüjad peavad keskenduma klientide teenindamisele. Kogu eelnev nädal on nagu treening sel laupäevasel võistlusel võidu võtmiseks. Me aga ei kujuta ette, et nädala tähtsaima võistluse ajal on treeneril vaba päev.

Kuna minu intervjueeritavad olid valdavalt nendest kauplustest, mis tänaseks on oma töö lõpetanud, siis ehk oleks selle nüansi jälgimine nende poodide eluiga pikendanud?

Allikas: www.turundusproff.ee/blog