BestInternet 2010 konverentsi esimene päev: neljapäev, 16.09.2010, kell 15:34 – enamvähem ajakavas.
Ülemaailmselt uuringut Digital Life tuleb lavale tutvustama TNS Emor uuringuekspert Kristina Randver. Uuring viidi läbi 46 riigis üle maailma – alates Euroopa riikidest kuni Aafrika, Aasia, Põhja- ja Lõuna-Ameerika riikideni ning Austraaliani välja. Oma ettekandes räägib Kristina, mida erinevate riikide internetikasutajad internetis teevad ning kuidas nad eristuvad. Miks nad just neid tegevusi teevad? Millised on (tuleviku)trendid? Kellega sarnaneb Eesti internetikasutaja?
Vaata lisaks ka:
> Kristina Randveri profiil LinkedIn’is
> TNS Emor koduleht
> Digital World, Digital Life – uuring aastast 2008
Kristina Randver ettekanne – “Digital Life uuring”
Juttu tuleb parimatest internetikasutajatest. Kõik tahavad olla parimad – naabrist tahaks olla parem, konkurentidest tahaks olla parem…
Milline on seis Eestis?
- Eestis on 1.34 miljonit inimest, internetikasutajaid (6+ vanuses) 880 000.
- 60+ elanikke on ligi 300K, netikasutajaid vaid 67000 (veerand), igal aastal lisandub 10-15000, mis ei mõjuta Eesti kogu internetikasutust.
- 6-14 aastaseid on 114K, internetikasutajaid 105 000 (pea kõik)
- 50-59 seas on netikasutajaid 59%, 40-49% 88% – Eesti interneti kasutajate hulk kasvab noore pealekasvava põlvkonna arvelt
Ajalooline taust:
- 1997 oli internetikasutajaid 10% – kuni24a, kõrgharidusega juhid-tippspetsialistid
- 2001 oli internetikasutajaid 21%, ametnikud ja spetsialistid
- 2005 50% kasutas internetti, lisandusid 35-49 aastased ja lisandus oskus- ja lihttööliste osakaal
- 2010 on käes ja internetist jäävad välja peamiselt pensioniealised
Interneti kasutamine sõltub täna võimalustest ja ka rahast, eriti teatud sihtrühmades.
2000 esimeses pooles oli ka mobiiltelefon harv nähtus, sama asi tõenäoliselt peaks toimima ka internetiga: abi nii kasutamiseks kui tehnoloogiat, mis seda võimaldaks.
Internetikasutajate osakaal kasvab samas rütmis internetiühenduse kasvuga – vahe 2010 on 3% arvutiomanike kasuks vs ühendusega arvutid, aastal 2002 oli vahe 12%.
Mobiiltelefonidega kasutatakse internetti vähe – põhjus lühikestes vahemaades ning traadita interneti heas katvuses. Eestis puudub vajadus olla kogu aeg onlines, sest punkti B ja A vahe on väike ning isegi pikamaatranspordis on wifi olemas (rongid, bussid). Teine põhjus on see, et mobiiliga internetis käimine on suhteliselt kulukas.
Lisaks seadmetele vajab inimene interneti kasutamiseks ka aega: Eesti täiskasvanud elanik kulutab internetis päevas 1:43 tundi (igapäevane kasutaja 3:02) , televiisorile 4:22 tundi, raadio kuulamisele 2:50. Raadio osakaalu tõstab see, et paljudes kontorites on raadio taustaks ja sama kehtib ka autos: tegemist ei ole alati teadliku meediatarbimisega.
Keskmiselt tarbib inimene samaaegselt vähemalt kahte meediat – 1:38 minutit päevas (telekas ja raadio on taustaks muudele tegevustele). Erinevused on ka vanuserühmiti nähtavad – nooremate seas on televiisori vaatamine endiselt väga pop (3:50 päevas), internetti kasutatakse 3:24 minutit, salvestatud muusika kuulamine võtab päevas 2:35.
Eakad vaatavad televiisorit ligi 5 tundi päevas (60+), teisena raadio pea 4h päevas; need, kes kasutavad internetti, kasutavad palju, üle 2h (sihtrühma keskmine on veidi alla poole tunni tänu mittekasutajatele).
Eestlased ja mitte-eestlased on televiisori vaatamises väga sarnased, eestlased eelistavad aga raadiot (4:17 vs mitte-eestlaste 2h). Internet on samalaadses suuruses taas.
Internetti kasutatakse ajaliselt kõige enam tööajal – langus on “kojuminekul” ja siis õhtune kodustarbimine.
Peamiselt tegeletakse internetis…
(on viimase nädala jooksul kasutanud)
- e-kirjad – 82%
- internetipanga kautamine 76%
- otsingumootori kasutamine 72%
- Eesti portaalid ja keskkondade lugemine 69%
- juhuslik surfamine 57%
- sotsiaalmeedia (v.a. blogid) 48%
- vaadatakse fotosid, skype ja msn suhtlus on seal sotsiaalmeedia ja juhusurfamise vahepeal
Trend on selles suunas, et juhuslikkus väheneb ja igaks tegevuseks leitakse konkreetsed sobivad kanalid – uudiseid ei tarbita juhukanalitest, suureneb süsteemsus. Koorumas on selged lemmikud.
Sotsiaalmeedia osakaal, s.h. ka blogide lugemine, kasvab kõige kiiremini! Blogisid on viimase nädala jooksul lugenud iga viies internetikasutaja.
Erinevused:
- Müüt – mehed teenivad raha. Internetis: internetipanka kasutavad rohkem naised
- Müüt – naised on lobisejad. Internetis: mehed kasutab rohkem suhtlustarkvara ja osaleb foorumites-jututubades
- Müüt – telekas ja raadio on naiste rida. Internetis vaatab teleprogrammi/videolõike ning kuulab raadiot rohkem mehi. Mehed teevad internetis rohkem meelelahutuslike ja naised praktilisemate asjadega.
- Müüt – naised armastavad shopata. Internetis: mehi ja naise on enamvähem võrdselt, kes külastab e-poode ja ostab sealt
Eestlased (E) ja mitte-eestlased (mE) tegevuste edetabel:
- E, mE e-kirjade saatmine/lugemine
- E internetipanga kasutamine, mE otsingumootorid
- E Eesti portaalid eja keskkondade lugemine, mE internetipanga kasutamine
- E otsingumootorite kasutamine, mE Eesti portaalide ja keskkondade lugemine
- E juhuslik surfamine, mE suhtlustarkvara kasutamine
- Mitte-eestlased külastavad rohkem välismaiseid portaale ning teeb ligi 3x rohkem telefonikõnesid üle interneti kui eestlased.
Võrreldes noori ja vanu, on tegevuste edetabel siin (ees noored, tagapool vanemad)
- Noored kuulavad muusikafaile, vanad internetipanka
- Suhtlustarkvara/e-kirjad
- E-kirjad / Eesti portaalid
- juhuslik surf / otsingumootorid
- otsingumootorid / juhuslik surf
Sotsiaalvõrgustikud on peamiselt 15-35 aastaste pärusmaa – sooline või rahvuslik eristumine ei paista välja. Neist 70% külastab vähemalt kord nädalas sotsmeedia keskkonda (Facebook, twitter, Rate, Odnoklassniki, Limpa.ru, Orkut), keskmisel päeval kasutab selles sihtrühmas vähemalt ühte neist 52% (211K).
Kõige aktiivsemad sotsiaalmeedia kasutajad on 20-29 aastased ehk noored täiskasvanud (n.ö. Ratest kasvanud põlvkond).
Väide: ORKUT on suurem kui FACEBOOK ja Eestis kõige populaarsem sotsvõrgustik. Tekitab saalis poleemikat see väide (staatusega kevad 2010). Väide 2: päris paljud FB ja sotsvõrgustike kasutajatest ei oma raha – kas neile tasub ikka turundada?
Eesti kaart: Tallinn, Tartu ja Pärnu eristuvad Facebookis. Orkutis on Tallinn, Tartu suuremad, siis Pärnu, siis Viljandi, Harju, Lääne-Viru, Läänemaa, Valga, Võru, Põlvamaa ka.
Odnoklassniki kasutajate jagunemine on Harjumaale (eeskätt Tallinn) ja Ida-Virumaale keskenduv.
Mis eristab sotsiaalmeedia kasutajat?
- sõpradel on oluline roll
- muusika on tähtis
- neid huvitab seltskonnaelu, sündmused, glamuur, mood ja rõivad, ilu
- nad käivad ostureisidel ja reisivad sihtkohtadesse, kus on aktiivne ööelku
- parim puhkus on koos sõpradega, väljas söömine või pidutsemine
Inimeste väärtushinnangud 15-35 aastaste sotsmeedia kasutajate sihtrühmas:
- oodatakse, et iga päev tooks uusi elamusi, neile meeldivad uued asjad, mis aitaks neid ennast arendada
- neile meeldib toime tulla ettenägematute ja keerukate olukordadega
- eelistavad vabal ajal väljas käia ja lõbutseda
- soovivad tulevikus tunda elust täit rõõmu
- oluline teiste õiglane arvamus – inimesed hindaksid neid õigesti janende tegemisi
- seksuaalelus peaks olema lubatud kõik, mis pakub naudingut
Soovitused ja ostuotsused sellele sihtrühmale:
- põrsast kotis ei osteta – tahetakse kuulda sõprade-tuttavate nõu ja septsialisti soovitusi. sooviks enne otsustamist toodet proovida või degusteerida
- soovituste osas ei ole nad arvamusliidrid – nad jagavad soovitusi oma ringkonnas ja see jääb suhtlusringi
- nad omavad paljude ostukohtade kliendikaarte ning iga teine valib ostukoha selle järgi, mille kliendikaarti omatakse
- nad eristuvad, sest on valmis valima sponsorlusega seotud pakkumisi – nt ostust mingi osa läheb heategevuseks või spordi või kultuuri vms ettevõtmise toetuseks
- neil läheb silm särama pakkumiste peale, kus ostuga kaasnevad kingitused või loterii (auhinnareisid, meened jms auhinnad)
Reklaamidesse suhtumine (ikka sama sihtrühma):
- valdavalt leitakse, et reklaamid on suunatud vaid inimeste eksitamiseks
- reklaami mõju tunnistab kolmandik ja sama paljud usaldavad rohkem tooteid, mida reklaamides on näinud
- iga teine peab oluliseks reklaamides hindade välja toomist
- reklaamid on neile meelelahutus ning need peaks pakkuma elamusi
- sellele sihtrühmale meeldivad reklaamid, mis on naljakad, lõbusad, meelelahutuslikud, aga ka selged, arusaadavad ja tõepärased
- reklaam peaks olema julge ja üllatav
Sotsiaalmeedia ei ole väikese niši asi, ent on siiski vaid üks kanalitest – ei tohi unustada ära teisi kanaleid ja sihtrühmasid, kes sinna gruppi ei kuulu.
Iga inimene, nii ka veebikasutaja tahab olla parim – olgu konkurentidega võrreldes või omade seas.
Diskleimer: Tegemist on otseülekandega BestInternet2010 konverentsisaalist – vabandame kõigi kirjastiili iseärasuste, kehvalt vormuvate lausete ning grammatika- ja näpuvigade pärast. Loodetavasti jõuame need kunagi tulevikus korda teha.
Märksõnad: #bestinternet2010, #bi2010, Best Internet, Emor, Kristina Randver
