Öeldes inimestele, et tegelen EMT-s siseturundusega, on üsna tavaline, et ka turundusinimesed vaatavad mulle ootava pilguga otsa, lootes, et ma asja ise lahti seletaksin. Pole just palju neid, kes teavad, mida see siseturundus siis õieti tähendab.  Ja ausalt öeldes polegi midagi imestada, sest kuigi siseturunduse kontseptsioon käidi esmakordselt välja juba 1970-ndate keskel ja tänaseks on siseturunduse kohta inglise keeles nii teooria kui ka ohtrate praktiliste näidetega raamatuid kirjutatud, ei ole neist eesti keeles ühtki ilmunud. Kogu siseturunduse kontseptsioon on Eestis suhteliselt uus asi ja selle roll pole meie juhtidele veel väga selge. Kuigi sisekommunikatsiooni peavad oluliseks paljud ettevõtted, on viimastel aastatel mõned suuremad firmad hakanud pöörama tähelepanu ka siseturunduse võimaluste ära kasutamisele ja mõned (nagu ka EMT) on loonud ka vastava ametikoha.

Siseturundus, mis oli algselt töötajate rahulolu tõstmisele ja kogu ettevõtte kliendikesksuse suurendamisele suunatud, on tänaseks jõudnud oma arengus niikaugele, et siseturundust rakendatakse organisatsiooni strateegiate elluviimiseks. Kuigi organisatsiooni kultuuris muudatusi saavutada ei ole üldse kerge, on siseturundus just see, mis aitab mõjutada töötajaid mõtlema ja käituma nii, et see toetaks ettevõtte eesmärke ja selleks kasutatakse turundusest teada tuntud võtteid. EMT-s seadsime selle aasta siseturunduse eesmärkideks: tugevdada töötajate sidusust EMT brändi ja ettevõtte väärtustega, panna nad aktiivsemalt soovitama EMT teenuseid, suurendada personaalset suhtlemist ja kliendikesksust nii majast väljaspool kui sees, parandada töötajate ja osakondade vahelist koostööd ning tõsta töötajate motivatsiooni ja rahulolu, et viia ellu korporatiivseid strateegiaid.

Eesmärkide täitmiseks pidasime heaks suurendada töötajate teadlikkust ettevõtte tugevustest ja konkurentsieelistest ning müügipakkumistest, kasutades selleks turunduslikke võtteid, kõiki sisekommunikatsioonikanaleid (siseveeb, e-kool, infopäevad, seminarid) ning erinevaid stiimuleid, müügivõistlusi ja koolitusi. Töötajate, osakondade ja divisjonide vahelise koostööd parandamiseks ning töötajate motivatsiooni ja rahulolu tõstmiseks hakkasime tutvustama osakondade töid ja projekte sisekanalites, samuti töötajate tegemisi (ühe tööpäeva blogid ja intervjuud), otsustasime kaasata töötajaid erinevatesse aktsioonidesse ning korraldada nii neile mõeldud üritusi kui ka anda neile rohkem võimalusi osa saada EMT klientidele mõeldud üritustest ja pakkumistest.

EMT tulemuslikud siseturundusprojektid

„Brändituur“ – käisime turundustiimiga ettevõtte kõikide osakondadega kohtumas ja tutvustasime neile näost-näkku turusituatsiooni, mis raskeid muudatusi tingib, ja lihtsas keeles rääkisime lahti ka brändi uue positsioneeringu, eesmärgiga töötajaid kaasates neid aktiveerida ideid jagama ja aidata seeläbi  muudatusi paremini ellu viia. Saime 101 ideed oma töötajatelt ja lõime parema aluse muudatuste elluviimiseks.

„Päev müügikonsultandina“ – see on juba traditsioonidega aktsioon, kus tagatoarahvas saab üheks päevaks minna eesliinile. See on aidanud koostööd parandada, aga ka kliendikesksust ja töötajate rahulolu, sest pakume midagi vaheldusrikast ja võimalust kõigil kaasa rääkida ja asju muuta.

MinuEMT kampaania sisekommunikatsioon – teadlikkuse tõstmiseks ja omaks võtmise suurendamiseks alustasime ettevõttes brändituuriga, hiljem kasutasime sisemiseks reklaamiks kõikvõimalikke sisekommunikatsiooni kanaleid nagu telerite ekraanid, suured ümmargused plakatid kontorite kohvikutes ja koridorides. Ettevõtte sügisseminaril korraldasime ülipopulaarseks osutunud MINA tähtedega pildistamise kõigile töötajatele, jõulupeol jõulukaardi pildistamise MinuEMT logoga, tegime lauakalendrid töötajate MINA piltidega ja kaasasime firma enda töötajaid reklaamidesse näitlejatena.

Ettevõtte maine sõltub väga otseselt sellest, mida iga töötaja teeb ja kuidas ta seda teeb, seetõttu peab ikka alustama firma seest. Kui ettevõte on suur, siis võib juhtuda, et kuigi keegi kuskil mõtles midagi tõeliselt head välja, aga kõik teised töötajad firmas ei ole sellest teadlikud või ei võta seda mõtet omaks, ei tule ka tulemusi. Turundusest teada-tuntud võtteid annab ka sisemiselt väga edukalt rakendada ettevõtte strateegiate elluviimise toetamiseks.

Evelyn Tenno

EMT siseturunduse juht

EMT sotsiaalmeedia vastutused

mai 26, 2010 Autor: EMT turundus ,

EMT on figureerinud sotsiaalmeedias pisut üle 6 kuu ning pikemate tegutsemispõhimõtete paikapanekuks on see aeg natuke lühike. Mitmed sotsiaalmeedia spetsialistid väidavad, et üks aasta on ehk kõige optimaalsem aeg, et luua kindel tegevuskava ja strateegiaplaan. Muidugi ei puudu ka lühema perioodi puhul väike eeskiri/reeglistik, mis on dokumendina väikeseks eeskujuks sotsiaalmeedia tegevuste järgimiseks olemas. Nimetagem seda siis strateegiliseks või taktikaliseks paberiks – mõlemad on olulised.

Inimesed soovivad enamasti ikka suhelda teise inimesega sõbralikus, meeldivas ja vabas vormis. Facebook ja Twitter annavad selleks väga hea võimaluse, kuna reageerimine on efektiivsem ja kiirem nii ettevõtte kui kliendi poolt. Sotsiaalmeedia on üsna võimas kanal ning seda tuleks targasti kasutada. Tegemist on pikaajalise panustamisega – kui sõrme annad, tuleb teemaga  ka pidevalt tegeleda. Kasu(m)likkus tuleb ilmsiks pikema aja jooksul, kuna ettevõtte sotsiaalmeedias eksisteerimine on ennekõike hea brändikuvandile ning imagoloogilisele poolele ja firma edukus baseerub headel kliendisuhetel. Oleme seal, kus on meie kliendid ning suhtleme nendega.

Kliendi abistamisrolli ilmselt täidab vähemal määral Twitteri keskkond, pisut rohkem Facebook ning täiel määral klienditoe rolli täitmaks on EMT loonud ka oma foorumi (http://foorum.emt.ee), mis on abiks tehnilistes küsimustes.

Kaalumisel on ka EMT blogi loomine, sest võrreldes muude sotsiaalmeedia kanalitega on blogi kindlasti ajamahukamat panust nõudev keskkond.

Lauri Toomsalu

EMT interaktiivse kommunikatsiooni juht

Ka hea kombineerimisoskusega saab sünnitada uusi tooteid:

saaremaa vodka

Saaremaa Vodka koduleht: www.saaremaavodka.ee

+

samurai
Samurai pudel

=
kase viin

Kaseviin: www.kaseviin.ee

Kuidas turundada linnulaulu?

mai 24, 2010 Autor: Best Marketing Team ,

Olin selgelt üllatunud, kui Ivar tuli mu käest nõu küsima. Kuidas turundada linnulaulu, mida ta on aastate jooksul lindistanud ja plaadistanud. Isegi kui olen elus pidanud mõtlema välja turundusstrateegiaid väga paljudele valdkondadele, siis linnulaulu teema võttis esialgu sõnatuks.

Hakates teemat aga täpsemalt lahkama selgus, et maailmas on ka palju teisi loodushelide lindistajaid, kuid Ivari omad on teistest seetõttu erinevad, et tegemist ei ole mitte nn looduse aabitsa moodi lindistatud juppidega erinevate häälte tundma õppimiseks, aga hoopis pikkade, kogu plaadi ulatuses kestvate ülesvõtetega, mil looduses põimuvad erinevate lindude, loomade, ilma jne ehk võttekoha kogu keskkonna hääled.

Kuna seni oli Ivari lindistuste kasutajaid olnud väga erinevates valdkondades alates spaadest, kontoritest ja koolidest ning lõpetades eraisikutega, siis turundajana oli minu soovitus pigem fokusseerida ühele kindlale valdkonnale ning peale korraliku kandepinna saavutamist liikuda järgmistesse segmentidesse.

Analüüsides erinevate võimalike sihtgruppide vajadusi, nende suurust ja ligipääsemise võimalust, tuli välja, et mitte linnulaulufännid, vaid hoopis muusikaterapeudid võiks olla esmaseks sihtgrupiks. Selgus, et Ivar oli ka kirjutanud uurimistöö loodushelide mõju teemal. Muusikaterapeutidest arvamusliidrite toel on lihtsam liikuda edasi ka suurde “wellness”-segmenti.

Analüüsides seni müüdud plaatide edu selgus ka, et nagu muudes valdkondades, annab tuntus olulise eelise. Ööbikulaul, vist kõige populaarsem linnulaul meie piirkonnas, on ka Ivari kollektsioonis olnud bestseller. Erinevate lindistuste turundamise riskide mõistmine aitab tal vältida suure plaadivaru tellimist vähemtuntud ja ülimalt erilistes ning seega ka aeglasemalt liikuvates lauludes.

Kui Ivar senini müüs oma plaate pigem esoteerikaga seotud kohtades, siis mõeldes muusikaterapeutideni jõudmise viisideni, on pigem oluline otseturundus muusikaterapeutide ühingute kaudu. Seda on aga hea teha koos esinemistega eriala-konverentsidel ning erinevate loodushelide mõju kaardistavate uuringute publitseerimisega.

Kindlasti on maailmas veel huvitavaid valdkondi, mida turundada, kuid linnulaul on minu jaoks olnud üks huvitavamaid mõtteharjutusi.

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

Liina Jaanson Best Marketing Club 8
Liina Jaanson, Rakvere Lihakombinaadi turundusdirektor

Täna räägib Best Marketing Clubi hommikuseminaril turundusest Rakvere Lihakombinaadi (RLK) turundusdirektor Liina Jaanson.

RLK-l on tütarettevõtted Leedus ja Lätis. Eestis kuulub RLK-le ka AS Ekseko ehk 22 seafarmi üle Eesti. Ekseko omanduses on 1800 ha põllumaad ja 200 ha metsa. Iga päev tuleb Ekseko süsteemist Rakveresse ca 1000 siga, aastas 250 000 siga. RLK-s realiseeritakse 60% Eesti sigadest ja 40% Eesti veistest. Kuus vurab majast välja ca 200 kaubaautotäit toodangut. Müük: lisaks Eestile ka Läti, Leedu, Venemaa, Ukraina, Rootsi, Soome jt. Kokku 430 erinevat lihatoodet ja 220 värske liha artiklit. Eestis pakub RLK tööd 928 inimesele. Eestis on RLK turuosa lihatoodete turul 32%, värske liha turul 50%. Lätis 8%, Leedus 5%.

RLK-l on tööl 147 lihameistrit, RLK lihaletid asuvad Selveris, Maximas ja ETK-s. Nad ei kanna mitte RLK värvides riideid, vaid vastava kaubandusketi omasid, väike RLK logo on ka rinnal. Nad on RLK palgal.

Turunduse on RLK-s  läbi põimunud ettevõtte kõikide operatiivtasanditega.

RLK-s töötab 12 veterinaarametnikku, kes hoiavad silma peal tootmise puhtusel.

Tapetav siga ei tohi olla närvis, muidu tuleb kuiv ja mitte eriti maitsev sink. RLK mõõdab sealiha stressitaset (pH). Kõik rümbad, mis ei ole liha ja singi jaoks piisavalt kvaliteetsed, liiguvad vorstivalmistamisse, kus liha kvaliteet ei ole nii määrav.

Kuigi enamus tootmis on mehhaniseeritud, siis osa asju tehakse ikka osaliselt käsitsi, näiteks naturaalseid grillvorste – sellest ka nende kõrgem hind.

Liina JaansonTurunduse roll on RLK-s liha väärindades pakkuda tarbijatele parimaid elamusi. Ka reklaam ja degusteerimine peavad olema elamus. Näiteks grilltoodete degusteerimisi teevad ostukeskuste ja poodide sissepääsude ees, nn grillimise road-show’d. Teevad koostööd Felixi ja Santa Mariaga.

RLK turundusosakond: turundusdirektor, 2 tootejuhti (värske liha portfell ja lihatoodete portfell), brändijuht, müügiedenduse juht, 3 tootearendajat. Turundusosakond tegeleb nii väli- kui sisekommunikatsiooniga.

RLK-le kuuluvad Eestis järgnevad kaubamärgid: Rakvere, Järlepa, Valla, Vinku.

RLK toob turule 40 uut toodet aastas (kõrgeim tase oli 2005. aastal 80 uut toodet aastas).

Aastas on 4 üle-Eestilist turundukampaaniat.

RLK müüb edukalt lihapalle Soome. Marinaadis liha võiks ka Soome müüa, sest soomlastel on tunduvalt väiksem marinaadide valik, eestlastel on aga palju erinevaid marinaade (mustikamarinaad jne).

Lätis valiti Rakvere viiner  kaubanduskettide poolt aasta parimaks tooteks.

Tänapäeval on 30% grillvorstide turust toores grillvorst.

Lätis armastatakse salaami vorsti. Eestlastele meeldib keeduvorst. Eestis müüb RLK 300 tonni keeduvorsti kuus. RLK-le kuulub 45% keeduvorsti turust Eestis.

Pakendid: ühtne rohe-valge kontseptsioon, isuäratavd pildid ja maitset kirjeldavad tekstid.

Diskussioon:

Algis Liblik: “Millised on teil eelistatud meediakanalid?”
Liina Jaanson: “Oleme tagasi jõudnud telesse. Sealt saame oma sihtrühma kätte. Vinkuga oleme aga ainult internetis, lastekas.ee ja Mängukoobas – sihtrühmaks lapsed.”

Silja Oja: “Koolid ei anna lastele viinerit süüa sagedamini kui kord kuus. Kas viiner on tõesti nii ebatervislik?”
Liina Jaanson: “See on TAI propaganda, mis põhineb nende tundel, et lapsed armastavad liiga palju viinerit süüa. Vaadake paki peale ja ostke lapsele viinerit, kus on liha sees, näiteks Vinkus on 60% liha. Private labelites võib olla aga mannat, kananahka…”

Ruth Aarma: “Kas teil on tooteid, mis on ilma E621 ehk naatriumglutamaanita?”
Liina Jaanson: “Kõik talvepraed ja värske liha. Lihapallid.”

Samppa Vilkuna: “Kas valmistoitu ei ole plaanis rohkem tootma hakata?”
Liina Jaanson: “Oleme seda teinud. Paljudel kaubanduskettidel on oma köögid, aga neil müük langeb. Eestlaste seas on ise kodus söögi tegemine populaarsust kogumas.”

Heiki Abel: “Mitmed kaubandusketid on ise oma valmistoidu maine alla viinud, andes kvaliteedis järele. Samas näiteks Stockmann suudab müüa kvaliteetset valmistoitu, neil on lõuna ajal järjekord valmistoidu leiti taga.”

Liina Jaanson: “Eestlane sööb aastas 70 kg liha, sellest enamus on siga, millele järgneb kana ja kõige vähem sööb eestlane veiseliha. Veiseliha sihtrühm on suhteliselt piiratud. Rakvere on müünud Selveri soovil ka krokodilli – müüdi 300 kg.”

Marika Jahilo: “Soovitan pakkuda lisateenusena lihaletis prae sidumist”

Aivar Voog: “Kas Facebookis olete?”
Liina Jaanson: “Oleme mõelnud selle peale, aga veel ei ole. Sotsiaalmeedias tegutsemine on täiskohaga töö ühele inimesele.”

Ruth Aarma: “Meie küll oleme Facebookis oma brändidega, näiteks Dove’iga, aga globaalselt.”

Marika Jahilo: “Postimees on ka nüüd Facebookis.”

BMClub8

Best Marketing Club #8 osalejad:

Siiri Same, Tallinna Tehnikaülikool
Heiki Abel, Sky Media
Arnika Ambos, Atria Eesti AS
Liina Jaanson, Rakvere Lihakombinaat
Kristina Randver, TNS Emor
Silja Oja, Best Marketing
Piia Sinisalu, Best Marketing
Algis Liblik, TV3
Ruth Aarma, Unilever Eesti
Marika Jahilo, Postimees
Marge Martjan, Postimees
Martti Nõu, Flashgarden
Katrin Männaste, TNS Emor
Jaana Helm, TNS Emor
Lii Bergström, Soov Kirjastus
Jana Vainola, Soov Kirjastus
Samppa Vilkuna, Drum&Louder
Kadi Roovik, MediaBroker
Annika Pajumäe, Kontuur LB
Triin Klaas, Mindshare
Agne Vilt, Mindshare
Aivar Voog, TNS Emor
Tiit Sarv, Profexpo
Airi Järvelaid, Postimees
Tiina Marandi, Newton


Järgmine Best Marketing Club hommikuseminar toimub 16. juunil, kui esineb Prisma turundus- ja kommunikatsioonijuht Kadri Lainas, kes räägib Prisma värskest turunduskontseptsioonist „Üks mure vähem“ ning selle lansseerimisest nii ettevõtte sees kui väljaspool.

kulda ja karda
Viru Keskuse välireklaam, mai 2010
Foto: Kalle Veesaar
Stilistika: Ester Kannelmäe
Agentuur: Vatson Wunderman


Miss Junkfood
Kuldmuna noortekonkursi “Rämpstoit koolis” Pesamuna 2009 võitja
Esitaja: Imagine (Kalev Külaase, Sven Luka)