Lisaks füüsilisele CD-le saame muusikat osta mp3 kujul e-poodidest, külastada mobiilset muusikapoodi, mis pesitseb operaatorite mobiiliportaalides jne. Aga kas Eestis on ruumi veel ühele muusikateenusele?

Ruumi on Eestis päris palju, pigem on küsimus, kas inimesed on valmis sellist teenust vastu võtma. Vaadates Eesti turgu üldisemalt on näha selget liikumist füüsilise plaadi müügist digitaalse muusika müügi suunas ja sellest suunast tuleks otsida  ka uusi võimalusi. Eesti turg on üsna „raske“ ning kasu(m)likkust silmas pidades tuleks välja mõelda olemasoleva ning uue kauba müügiks efektiivsemaid lahendusi. Suured ja mastaapsed tootjad hindavad Eesti turgu niivõrd väikeseks, et paljud neist ei pea vajalikuks siia oma jalga üldse tõsta. Samuti on Eesti turg suhteliselt eripärane ja vajab pidevat tööd, et musikaalane kaup hästi liiguks.

EMT on muusikarendi suunal turul ainuke pakkuja, mis annab võimaluse kindla nädalatasu eest piiramatult muusikat kuulamiseks soetada (EMT Music Player – http://www.emt.ee/muusika). Samuti tehakse erinevaid ühekordse allalaadimisvõimalusega ostukeskkondi. Esimene, kes sellise teenusega on ehk tulemas Eesti turule, on Spotify oma lahendusega, kuid ka see nõuaks nendelt teatud fokusseeritud tegevust. Arvestades, et tava eestlane tahab kuulata palju eesti muusikat ja pole nii palju ehk ka maailmale avatud kui teise riigi tavatarbijad. Siinkohal saab toetuda ka EMT Surfport´i muusikapoe statistika näitajatele – eestlane eelistab rohkem kodumaist muusikat välismaisele ja tänane suhe on ligikaudu 60/40.

Paljuski oleneb selliste uute lahenduste tulemine eesti muusikategijatest ja nende vastuvõtlikkusest uutele ärilahendustele – iga uus skeem ja ärimudel tahab/vajab harjumist.

5 aasta perspektiivis oleks Eestis kindlasti veel ruumi. Turule võiks tulla tegelikult ka praegu, kuid siis peab mõned aastad arvestama ootaval seisukohal olemisega ja vajadusel pealemaksmisega, kuna majanduslik olukord teeb täna efektiivselt tööd tarbimise ebasoodsa arengu suunal. Eesti turg üldiselt on muust maailmast erinev ja enamasti ei saa me lühiajalises perspektiivis eestile teisendada mujal maailmas toimuvaid arenguid üleöö. Saame võtta eeskuju ning tekitada nõudlust tarbijaskonnas, kes seda ostma hakkaksid aga turu n.ö ümberkasvatamine nõub pikaajalist ja osavat tööd.

Piraatlus on ja jääb, kuid samas kui maailm liigub ilma piiranguteta mp3-de poole ja hinnad näitavad langustrendi, hakkab see vähenema. Lihtsam, kindlam ja mugavam on muretseda omale õige asi.

Lauri Toomsalu
EMT interaktiivse kommunikatsiooni juht

: Jaga teistega

Kui oled otsustanud oma e-turundustöödega KIAF-il osaleda, on kasulik lugeda e-turundusagentuuri ADM Interactive loovjuht Erki Peinari kokkuvõtet 2009 aasta KIAF-i interaktiivse reklaami zhürii tööst ja tööde hindamise kriteeriumitest.

Meeldetuletuseks:  KIAF on Kiievis toimuv rahvusvaheline reklaamifestival, mis leiab aset 26. – 28. mail 2010. Tööde esitamise tähtaeg on pikenenud 30. aprillini, nii et soovi korral on võimalik veel osaleda!  Täpsem info festivali ja osalemistingimuste kohta Best-Marketingi lehelt ja KIAF-i kodulehelt.

Erki Peinar, ADM Interactive loovjuht, räägib KIAF 2009 interaktiivse reklaami zhürii töös osalemisest nii:  “Interaktiivseteid töid hinnati mitte niivõrd nende e-turundusliku sisulise väärtuse ja tulemuste järgi, kuivõrd just välise efektsuse järgi.  Ruulivad võimas visuaal ja efektikad dünaamilised lahendused. Hästi palju kasutatakse Flashi ja Javat nii suuremate veebikeskkondade loomisel kui kampaaniates, ka igasugused mängud on ülipopulaarsed.

(veel…)

: Jaga teistega

Rimi otsusele lõpetada Eestimaise liha müük oma kauplustes järgnes äge protest rahva poolt, loodi Facebooki gruppe, kus kutsuti üles Rimi kauplusi boikoteerima jne. Best Marketing küsis PR-spetsialistide arvamust:
“Kas kogu “sõda” Rimi vastu ei juhtinud ehk mõne konkurendi PR-meeskond? Vastuhakk oli nii hästi koordineeritud, et tundub uskumatu, et massid ise liikusid nii konkreetses suunas üksteisest sõltumatult.”

Jaan Vare, kommunikatsioonibüroo Vare & Jaakkola:
“Ma ei usu, et konkurendid oleksid sellesse segatud. See on ebatõenäoline, sest vastasel juhul oleks mõni konkurent kiiresti ohjad enda kätte võtnud ja juhtinud sõnumit nii, et tema pood oleks kõige positiivsemalt silma paistnud. Pigem on praegu näha, et konkurentide jaoks tuli „jama“ sama ootamatult kui Rimi jaoks – kõik vaikisid ehmunult ega osanud tekkinud võimalust ära kasutada, kuigi võimalusi selleks oli palju.

Masside pealtnäha koordineeritud liikumine annab aimu sotsiaalmeedia tugevusest ja võimekusest: heade ja/või põnevate algatustega minnakse alati kaasa. Kuna Rimi ei osanud ega suutnud tekkinud kriisisituatsioonis käituda, arenes olukord ja sõnum omasoodu. Õigeaegselt käivitatud kriisikommunikatsioon oleks olukorda palju päästnud.”

Indrek Raudjalg, kommunikatsioonibüroo Hamburg & Partnerid:
“Kuigi mõni konkurent või ühendus ehk andis oma lisakommentaaridega teemale veidi hoogu, siis Rimi-vastast organiseeritud kampaaniat näha on liialdus. Ettevõte tegi teadlikult jõulise liigutuse, aga hindas enda positsiooni üle ja tegi seda ajaliselt kehval hetkel. Vaadates, et Rimi esmasest pressiteatest on möödas pea kuu, siis on pigem üllatav, et teema üleskruvimine nii kaua hoogu võttis.

Minu jaoks on väga üllatav siinse turundus- ja PR-kogukonna mõnede liikmete käitumine. Tundub, et rasked ajad on muutnud nö. kiirabiauto järel jooksmise paljude jaoks aktsepteeritavaks tegevuseks.”

Aive Levandi, kommunikatsioonibüroo LH Concept:
“Ma ei usu, et see oleks olnud konkurentide poolt suunatud kommunikatsioon, mis ühiskonnas nii jõulise vastureaktsiooni tekitas. Vahel on asjad palju lihtsamad. Rimi jättis sortimeti planeerides kahe silmavahele vaid ühe olulise aspekti – ei suudetud prognoosida eestlaste poolehoiu maspaapsust Eesti “oma asjale”.  Siia alla ei kuulu mitte ainult toidukategooria vaid piisab, kui meenutada efekti, mida tekitas Hansapanga nimevahetus.

Aastaid on taotud trummi “Eelista Eestimaist” ja kõik uuringud näitavad, et see on andnud tulemust. Ilmselt oleks arukas ka ühel poeketil seda infot teadmiseks võtta, et tarbijate ootustele vastata ja mitte alustada Don Quijote’likku võitlust tuuleveskitega.”

Aune Past, Past & Partnerid:
“Ma arvan, et kui e-eestlasi välja vihastada, hakkavad kohe tööle erinevad foorumid, grupid, kogutakse allkirju, saadetakse petitsioone. Ja Rimi tegi siin kaks väga olulist viga.

Esiteks on Eesti põllumees eestlasele armsam kui Poola põllumees. Tekkis tugev meie-tunne.

Teiseks mõjutati elanikkonna aktiivsemat osa, kes hoolib tervislikest eluviisidest. Omamaine loom on siin kasvanud rohu peal kosunud, sobib kõige paremini toiduks ning kindlasti on vähem loksutatud liha kvaliteetsem.

Jim Grunig määratleb survegrupi tekke: probleemist teadlikolek, kaasahaaratus, arvamus, et midagi saab muuta. Ja nii see läks, siin pole vaja vandenõuteooriat otsida. 

Jälle pean kiitma Sirje Potiseppa, kes on lausa muster-juht erialaliidule. Mittetulundussektor on üldse väga võimas avaliku arvamuse kujundaja. Kaupmehel on õigus kasumi nimel otsuseid vastu võtta, aga firmades, kus suhtekorraldusjuht on juht otsustamise tasandil, võetakse vastu niisuguseid otsuseid, mis viivad eesmärkide saavutamiseni avalikkuse poolt aktsepteeritud viisil. Täna ei saavuta ükski legaalne organisatsioon oma eesmärke ilma avalikkuse toetuseta. Seepärast ongi suhtekorraldusjuhi tegevus organisatsiooni käitumise suunamine ja alles seejärel kõnelemine. Moto “Tee hästi tööd ja räägi sellest hästi”  viib kiiremini kasumisse kui moto”Avalikkus - mis see veel on? Avalikkus? Ma ei võlgne talle midagi.”

: Jaga teistega

Best Marketing Club #7 jätkus peale Coca-Cola ettekannet reklaamiagentuuride keti JWT Kesk- ja Ida-Euroopa juhi Tony Taylor’i ettekandega: “There’s never been a better time in advertising.”

“Necessity is the mother of invention” – Plato

“There’s never been more opportunity for more people to be more creative” – Tony Taylor

Tony räägib JWT edulugudest:

Kit Kat:

Heineken:

Vic Roads, CityGT, Australia – autoroolis mobiiliga rääkimise vastane kampaania, kus kasutati iPhone’i:

Nelka, Costa Rica, autorendifirma kampaania, mis kasutas kavalasti ära riigi kehvi teeolusid: ”If you drive through Costa Rica, do it with a car that’s not yours!” Sobiks hästi ka Eestisse.

Dominos Pizza - US

Thrifty – Australia, autorent:

Nokia, China, tribute to Bruce Lee:

Hando Sinisalu: “Is economic recession getting over?”
Tony Taylor: “I belive it is getting over. We have a “new normal” situation now.”

: Jaga teistega

Fotol: Annikky Lamp ja Marit Kroon, Coca-Cola

Täna toimus Best Marketing Club #7 kohtumine, kus esinesid Coca-Cola Baltikumi turundusjuht Marit Kroon ja avalike suhete juht Annikky Lamp, ettekande teemaks: “Coca-Cola turundus Baltikumis: tuim adapteerimine, loomingulisuse meistriklass või pragmaatiline manipluatsioon?”

Siinkohal väike kokkuvõte ettekandest:

Coca-Colat (CC) müüakse maailmas 206 riigis. (Ainult kullerfirma DHL on suuremas hulgas riikides esindatud). 

Coca-Cola – ettevõte ja selle tuntuim bränd kannavad sama nime. Turundus on ettevõtte keskmes. CC turundus on sümbioos teadusest ja kunstist. Aastaks 2010 plaanib CC oma sissetuleku kahekordistada.

Kõige rohkem juuakse CC-d maailmas per capita Mehhikos, järgmine on Malta. Ei olegi USA nr 1.

CC klassikaline reljeefne klaaspudel on üks äratuntavamaid käegakatsutavaid asju maailmas.

“Happyness Factory” on CC läbi ajaloo kõige edukam reklaamklipp:

Karl Multer: “Miks CC Eestis kõige armastatum bränd pole?”
Marit Kroon: “See on kompliment kohalikele tootjatele”.
Annikky Lamp: “Paradoksaalne - ei ole kõige armastatum bränd, aga juuakse ikka väga palju!”

Hando Sinisalu: “Kvaliteetne ja väärtuslik bränd – miks te müüte Coca-Colat hinnaga, suurtes plastpudelites?”
Annikky: “Keskmine tarbija ongi hinnatundlik. Me tahame, et meie jook oleks kõigile kättesaadav, ka rasketel aegadel. Turundajate süda jookseb sellistel puhkudel muidugi natuke verd.”

Globaalsed trendid kujundavad ümber tarbimismaastikku:
- vastutus keskkonna ees
- professionaalne tarbija – inimestel on rohkem raha ja aega ning infot
- nälg autentsuse järele
- tervise ja heaolu otsingud
- uued sotsialiseerumise viisid

Sihtgrupi definitsioon ei põhine enam demograafilistel näitajatel.

Anti Jürgenstein: “Täna kuulsin uudist, et Taani teadlased tegid kindlaks, et meestel, kes joovad nädalas 7 l Coca-Colat, võib olla probleeme sperma kvaliteediga. Kuidas sellele reageerite?”
Annikky: “Usun, et inimestel, kes joovad 7 l Coca-Colat nädalas, on ka muid elustiiliprobleeme Selliseid teateid võib iga tooterühma kohta väljastada. Kui midagi üle tarbida, siis tagajärg ongi negatiivne.”

Karl Multer: “Kas CC algses retseptis oli kokaiin sees?”
Annikky: “Seda on tänapäeval võimatu öelda, ei saa ju enam analüüsida tagantjärgi. Välistada ei saa, et kunagi esines joogis kokalehtede trace elemente“.

CC briifib agentuure Eestis ühiselt – korraga istuvad laua taga nii ettevõtte turundus, PR-, meedia- ja reklaamiagentuur.

Lastele turundamine.
Annikky: “CC ei suuna mitte ühtegi oma turundussõnumit mitte ühegi kanali kaudu alla 12-aastastele lastele. Ei näita alla 12-aastaseid ilma vanemateta meie toodet tarbimas. Koolides ei müü ega reklaami mulliga jooke..”
Mari-Liis Rüütsalu: “Kuidas te seda kontrollite?”
Annikky: “Anname endast parima. Kohati on raske kontrollida, ega mõne kooli puhvet seda ei tee. Reageerime kohe, kui midagi sellist teada saame.”

Karl Multer: “CC on Aafrikas pidujook, USAs vee asemel, Leedu korvpallurid joovad seda võistluse vaheajal, Eestis karastusjook. Mis jook CC siis on?”
Annikky: “Brändi positsioneering sõltub kohalikest oludest, aga eelkõige värskendav karastusjook.”

Karl Multer: “Paris Hilton ütles: “Diet Coke is for fat people” – kas on nii?”
Marit: “Inimestel on lihtsalt erinevad eelistused, mõned eelistavad suhkruga jooki, teised mitte. Light kategooria on üldiselt väike. Inimesed otsivad eelkõige õiget, autentset maitset.”

Annikky: “CC ei saa lubada endale vähemat, kui olla “klassi parim” ja “püham kui paavst ise”. Kui me seda ei ole, siis seda kohe märgatakse.

: Jaga teistega

Internetis on miljoneid veebilehti. Tegelikult isegi sadu miljoneid. Netcrafti andmetel oli tänavu veebruaris 207 316 960 aktiivset saiti. Mida tähendab see iga kodulehekülje omanikule, olenemata sellest, kas tegemist on eraisiku, mittetulundusühingu või äriettevõttega? Eelkõige konkurentsi.

Sisuliselt peab iga kodulehekülg võitlema piiratud hulga internetikasutajate tähelepanu nimel. Sageli sihitakse veel väiksemat sihtgruppi, kelle peale ihuvad hammast ka konkurendid ning sarnaste eesmärkidega organisatsioonid.

Forrester Research’i vanemanalüütikuna töötanud Jeremiah Owyang ennustab tulevikus edu eelkõige neile, kes on oma kodulehe loomise juurde kaasanud ka kliendid ning sihtrühma. Vaid endale ja oma soovidele keskendudes jääb tulemus ühekülgseks. Millal teie viimati oma klientidelt või sihtrühmalt kodulehe kohta tagasisidet küsisite või väikese uuringu korraldasite?

Veebil olgu selge eesmärk

Kaaludes kodulehe loomist on väga oluline teada, miks seda tehakse. Milliseid saidi omaniku eesmärke aitab see täita. Veebi näol ei ole tegemist võluvitsaga, mis mistahes kujul toob külastajad/kliendid ja raha/tähelepanu. Tähtis on läbi mõelda, kes sinna sattuma peaks (hiljem ka kuidas nad sinna tuua), mida ta veebist vajada või otsida võiks ning kuidas tema soove võimalikult efektiivselt rahuldada. Loomulikult tuleb sellega siduda ka oma sihid ja nende täitumine. Veebile seatud eesmärgid võiks ka üles kirjutada ja neid organisatsiooni sees jagada.

Häid ja põhjalikke näiteid saab tuua erinevatest valdkondadest. Näiteks Nokia kasutab erinevate riikide kodulehtedel sarnast visuaalset kontseptsiooni. Lisaks toodetele leiab neilt veebidelt ka vajaliku kontaktinfot, fakte ja tausta ettevõtte kohta, pressiinfot, ülevaadet organisatsiooni tegevusest erinevatel aladel – ühesõnaga tervikliku pildi.

Negatiivse poole pealt toon esile näiteks Coca-Cola, mille kodulehed üle maailma on suhteliselt kirjud ning ilma ühtse läbiva visuaalse identiteedita. Samuti on näiteks Eesti tarvis loodud lehe puhul raske mõista, kes on sihtgrupiks. Infot napib ning laiem taust jääb kättesaamatuks. Visuaalse atraktiivsuse ja lihtsuse nimel on ohverdatud sisu. Pigem ootaks sellelt lehelt mugavat kiirteed kõigi ettevõttega seonduvate külgedeni. Praegu aga tundub see poolik.

Heitke pilk korra ka oma organisatsiooni kodulehele ja mõelge, millise sihiga inimesed seal käivad ning kas ja kui hõlpsalt nad infot leiavad.

Raamatu “Website Owners Manual” kirjutanud Paul Boag tõstab esile, et hea koduleht peab tuginema tugevale selgroole ja selgele kontseptsioonile, mis ajas oluliselt ei muutu. Selle pinnalt on märksa lihtsam tegeleda ka arenduste ja täiendustega.

Struktuur

Väga tähtsat rolli mängib iga veebi juures avaleht, mis ei tohi oma kujunduse ja infohulgaga inimest ära ehmatada vaid peaks pakkuma lahendusi ning juhtima inimest loogilist rada pidi otsitava teabe ja pakutavate toodete/teenusteni. Püüdes kogu infot avalehele koondada võib tulemuseks olla keskkond, kus vaid teie orienteerute.

Teabe süstematiseerimisel võiks taas kord kasutada sihtgrupi arvamust ning võimalusel testida mitmeid lahendusi. Ühe hea näitena selgest ja arusaadavast struktuurist võib tuua Baltika kodulehe, mis on lihtsalt ja loogiliselt üles ehitatud.

Samuti on hea teemajaotusega püstitatud Solarise veebikodu, kuid paraku on esileht kaunistatud pidevalt vahelduvate detailidega, mis takistavad tervikliku pildi loomist ja kiirete otsuste tegemist.

Äärmusliku näitena liigsest disainimisest võib tuua Cafe Int’li veebi, atraktiivsuse (liigsed flash’i efektid) nimel on ohverdatud mugav liikumine ja selgus. Tekst on kohati arusaamatu ning pildi mitutpidi väänamine muudab teabe mõistmise aeglasemaks.

Selles valguses tasub aeg-ajalt ka endalt küsida (ja miks mitte ka testida) kas esmakülastaja mõistab teie veebis tulemuslikult navigeerida ja on see üldse võimalik?

Koduleht terve organisatsiooni jaoks

Eraldi tasub Paul Boag’i sõnul tähele panna ka seda, et koduleht töötaks kommunikatsioonikanalina organisatsiooni erinevate osade jaoks. Paljud ettevõtted koosnevad osakondadest või töörühmadest, millest paljud vajavad väljundit avalikkusega suhtlemiseks. Jättes kodulehe näiteks vaid müügimeeskonna meelevalda võib jääda suur hulk olulist teavet avaldamata ning ühtlasi võib see tekitada ka pingeid meeskonnas. Konkreetsete projektide tarvis võib alati luua eraldi „kampaanialeheti“. 

Mõtle ja tegutse

Kokkuvõttes võib öelda, et kodulehte plaanides tasub eelnevalt tõsiselt järgi mõelda, mis eesmärke see kandma peaks, millist sisu sihtgrupp vajab ning kuidas see loogiliselt üles ehitada ning visuaalselt atraktiivsesse vormi panna.
 

Kristiina Nikopensius, OÜ Control Disain

Erialase hariduse olen saanud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Meedia ja reklaamikunsti erialal. 2008. aastast olen juhtinud noori ja aktiivseid disainereid koondava CTRL Control Disaini tööd, millega kavatsen jätkata ka edaspidi. Muuhulgas olen ka Eesti esimese 4D filmi üks autoritest.

: Jaga teistega