evian babies

Tantsivatest beebidest on raske mööda vaadata.  Sellest mõttest on lähtunud ka Danone gruppi kuuluva Eviani vee uus reklaamikampaania, mil nimeks “Live Young”. Rulluisutavate beebidega reklaamklipp on YouTube’is juba rohkem kui 20 miljonit vaatajat kogunud:

Klippide režissööriks on Michael Gracey ja agentuuriks Euro RSCG. Vaata, kuidas klippide valmistamine käis:

See pole muide esimene kord, mil Evian oma reklaamis beebisid kasutab. 1998 aastal tegid beebid Eviani reklaamis sünkroonujumist:

Mida arvate, kes need tantsivad beebid on armsad või tekitavad natuke õudse tunde?

Kaubamaja 50
Kujundus: Kaubamaja in-house AD Margus Tõnnov
kaubamaja 50

Viking Line 50
Kujundus: in-house, Viking Line’i peakontor Ahvenamaal
viking line 50

Ajalehereklaami tulevik tume

Autor: Best Marketing Team ,

koska

Täna toimub Best Marketingi korraldatud Horvaatia internetiturunduse aastakonverents FuturAD 2010 Zagrebis. Äsja esines Microsofit CEE regiooni juht Tomas Koska, kes muuhulgas näitas huvitavat slaidi erinevate meediumide reklaamimahtude kohta võrrelduna sellega, kui palju aega inimene sellele konkreetsele meediumile kulutab. Graafik näitab küll USA turu andmeid, aga on sellegipoolest üldjoontes kehtiv ka Eesti kohta.

Seda vaadates võib küll tõdeda, et ajalehereklaami tulevik on väga tume!
Edaspidi on ruumi vaid langusele. Kas nõustute või arvate teisiti?

Eelmisel nädalalõpul jagas Eesti Reklaamiagentuuride Liit parimatele kampaaniatele ja üritustele Kuld-, Hõbe- ja Pronksmune erinevates kategooriates. EMT kampaaniad ja üritused teenisid erinevates kategooriates ühe Kuld- ja kolm Hõbemuna.

„Iga kampaania edukuse peamiseks  mõõtmeks on loomulikult selle vastuvõtmine turul, kuid oleme väga õnnelikud, et masu ajal klientide poolt hästi vastu võetud pakkumised ja lahendused teenisid ka oma valdkonna professionaalse tunnustuse,“ ütles EMT turundusdirektor Piret Mürk-Dubout. „Kui EMT üheks oluliseks märksõnaks on innovatsioon, tahame uudset lähenemist rakendada loomulikult ka turunduse töös ning mul on hea meel, et see on ka korda läinud.“

Parima promoürituse Kuldmuna vääris „Minu EMT“ lansseerimine (agentuur Broadline).

Eesti Üritusturundusagentuuride Liidu juhatuse liikme Hardi Kinnase sõnul saavutasid parima tulemuse just need tööd, kus üritusturundusagentuur oli projekti kaasatud strateegilise partnerina. „Minu EMT jõuline emotsionaalsus ja sisuline täpsus toetub eelkõige EMT turundustiimi väga intensiivsele osalemisele protsessis. Omapärane ja sotsiaalne lansseerimissündmus muutis Minu EMT kiiresti isiklikuks ja lähedaseks, see oli lõbus, lihtne ning suunatud igaühele.“

MinuEMT lansseerimine (agentuur Division) saavutas Hõbemuna ka suurte kampaaniate arvestuses. „MinuEMT peamine saavutus on sisuliselt hoopis suuremgi kui ainult suurepärane kampaania,“ hindas Mürk-Dubout. „See oli kogu organisatsiooni hõlmav ja turgu muutev töö, millele agentuur ka suurepärase kampaania lõi.“

Digitaalse reklaami kategoorias saavutas kampaanialeht „Toeta head Eesti algatust!“ (agentuur Velvet DP OÜ) Hõbemuna. Tegu oli aastalõpu heategevuskampaaniaga, kus EMT kutsus üles toetama projekte, mis said tuule tiibadesse kevadistel „Minu Eesti“ mõttetalgutel.

Reklaami- ja üritusvaldkonna professionaalide tähelepanu pälvis ka kõnekaardi Simpel tegevus: üritusturunduse promolahenduse Hõbemuna sai agentuur Elamusstuudio Simpel X ürituse eest Summer Session.

EMT tänab koostööpartnereid suurepäraste kampaaniate ja õnnestunud ürituste eest!

Kaja Sepp
EMT avalike suhete juht

Suurel turul segmenteeri täpselt

märts 19, 2010 Autor: Best Marketing Team ,

Saan aru, et Tallinna turundamiseks on raha vähe, kuid Tallinna tutvustav kampaania Rootsis tekitas minus mitmeid kahtlusi. Pressiteates räägitakse sellest, et aprillis seitsme päeva jooksul korraldatavas veebikampaanias kasutatakse lisaks Facebookile ja Adwordsidele ka portaale destination.se, aftonbladet.se, expressen.se, svd.se ja dn.se. Need juhivad tõenäoliselt kampaanialehele www.semester.tallinn.ee

Eestis oleks selline kampaania ülesehitus üsna OK, sest kasutatud on ju suurimate päevalehtede portaale (aftonbladet ja expressen = ca Õhtuleht, svd = ca Päevaleht ja dn = ca Postimees) ning ühte broneerimissaiti. Samas aga Rootsis, mis on Eestist oluliselt suurema turg, tuleb palju täpsemalt segmenteerida.

Kui interneti kampaanialehel on selge suunitlus ca 35+ mindsetiga naistele (spaa, toit, shopping ja kultuuriüritused), siis seda enam tekitab küsimusi kommunikatsioonikanalite valik. Ca 35+ naisi ei ole mõtet minna püüdma päevalehtede portaalides!

Rootsis on mitmeid suunatud väljaandeid, kus võiks saavutada oluliselt parema tulemuse. Selles vanuses ja mindsetiga naistele on suunatud ülipopulaarne www.amelia.se ja www.tara.se, mida saaks toetada Rootsi suurim reisiajakiri www.alltomresor.se, mille aluselt teevad paljud otsuse, kuhu reisida. Alles peale seda jõutakse broneerimisportaalini. Tõepoolest, kui raha on, siis võib näpuotsaga lisada Aftonbladetit või Expressenit, kuid enamus investeering peaks ikka väga konkreetselt sihitud olema.

Minu arvates on mittesegmenteerimine üks Eesti turundajate suurimaid probleeme. Oleme ju harjunud, et Eesti turg on nii väike, et segmenteerida pole tihti mõtet. Samas suurematel välisturgudel, kus meedia hinnad on kümnetes kordades suuremad kui Eestis, on turu segmenteerimine ning oma sihtgrupile täpselt suunatud lähenemine absoluutselt kriitilise tähtsusega. Seega, tähelepanu enne, kui hakkate välisriikides kampaaniad tellima ja meediaplaane kinnitama!

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

Kui vaadata Eesti turul olevaid ettevõtteid, siis üldjuhul on neil suhtlemiseks kasutusel kõik elementaarsed kommunikatsioonivahendid – telefon, e-mail ning mõnel isegi tagasiside saatmise lahter/blokk oma veebis, kust siis saaks päringuid ja küsimusi esitada.  Aga on see piisav? Mõtisklesime meiegi läinud aasta lõpus, et kas suhtlemiseks on ikka kõik võimalused käiku lastud või võiks midagi veel juures olla. Kaalumisel olid kõik uudsed kommunikatsioonivõimalused, alustades sotsiaalvõrgustike täiendavatest võimalustest (Facebooki fännigrupp ja Twitter on juba kasutusel) ning lõpetades blogi ja foorumiga. Foorumi kasutuselevõtt tundus IT ja telekommunikatsiooniteenuste ning seadmete puhul kõige vajalikuma osana. Kliente on palju, seadmeid nende käes veel rohkem ning küsimusi ilmselt jagub samuti määramata ajaks.  Niisiis otsustasimegi, et teeme asja ära ning anname meie e-kanalite loetelusse ühe lisarea juurde.

Miks on  seda vaja?

Foorum ise lahendusena on juba üpris vana ning selle loomisel kedagi pahviks enam ei löö, küll aga annab selle olemasolu suhtlusele väga palju juurde.  Mida rohkem aeg edasi, seda enam tahavad kliendid suhelda inimesega, mitte ettevõttega. See loob läheduse, usalduse ning jääb ära ka korporatiivselt ametlik jutt, mis foorumi konteksti ja keskkonda arvestades pigem vastureaktsiooni tekitaks. Mitte, et seda ametlikku osa ei soovita kuulda, vaid pigem see, et lihtsas inimkeeles suhtlus on kõigile üheselt mõistetav ning üpris vabas ja viisakas vormis.

Kui foorum on saavutanud oma kasutatavuse ning postituste arvu poolest kõrgema staatuse, siis saavad spetsialistidest kasutajad juba teisi külastajaid ning küsimuste esitajaid aidata, mis on ka ühtlasi väikseks eesmärgiks, et kliendid omavahel suhtleksid ning infot jagaksid. Muidugi ei puudu foorumil haldus ning ettevõtte enda spetsialistide nõuanded ja soovitused ning abi.

Online suhtlus on inimeste vahel juba pikka aega olnud teema – veidi vähem võib-olla ettevõtte ja kliendi vahel, kuid seegi on kulutule kiirusel kasvanud ning järjest rohkem seda ka hinnatakse.

Täiendav reklaami- ning infokanal

Foorumi keskkondi annab visuaalselt väga edukalt ka ettevõtte võtmesse keerata ning brändida. Nagu ülalpool mainitud, peaks see olema pisut sõbralikum kui ettevõtte ametlik veebileht ise ja mitte kandma nii ametlikku ning esinduslikku „mantlit“. Foorumi ehitamisel tuleks anda sellele natuke sooja tooni ning teha ka kasutatavus võimalikult lihtsaks, et vältida suuri õpetusloenguid kasutajaks hakkamisel.

Foorumi tarkvaradel on brändimise ruumi erinevalt – mõnel rohkem, mõnel vähem, kuid kõik need oleks mõistlik ära kasutada vastavalt oma ettevõtte pakkumistele, kampaaniatele ning vajalikule infole. Teisest küljest ei maksaks sellega ka liiale minna ja seda reklaamiinfoga üle uputada, sest siis kaob foorumi enda eesmärk, milleks on siiski kliendi aitamine.

Vaadates sõsarettevõtte Elioni foorumit, siis võiks vist öelda, et see elab täisväärtuslikku ja iseseisvat elu. Inimesed on sellega juba harjunud, et sealt saab infot, abi ja suhelda spetsialistidega, kes siis suurema või väiksema mure korral appi tulevad. Tüüpmurede korral juba aitavad foorumi enda kasutajad üksteist ning jagatakse kogemusi reaalsest elust ühe, teise või kolmanda seadme kasutamisest.  See võiks olla ka ühe ettevõtte foorumi perspektiivikas eesmärk.

EMT foorumisse pääseb siit http://foorum.emt.ee

Lauri Toomsalu
EMT interaktiivse kommunikatsiooni juht

Password2010: suhtekorraldus (Palju Sina Jood?)

märts 18, 2010 Autor: Epp-Kristiina Keerov ,

paljusinajoodTervise Arengu Instituut – “Palju sina jood?” kampaania tutvustamine

Taustainfo: Eestis juuakse palju, 6l inimese kohta aastas – probleem on aga selles, et kui probleemi ühiskondlikul tasandil mõistetakse, siis omaks ei võta seda keegi. Uuringud, palju inimesed väidavad end ostvat ja palju tegelikult ostetakse, ei lähe kokku ja enamik alkoholi liigarbijatest ei näe endal mingit süüd: mina ei tee, minuga ei juhtu jne.

Alkoholi tarbimine kui nähtus on aktsepteeritud sotsiaalne tegevus, millega seotud positiivsed kogemused kaaluvad negatiivsed tugevalt üle – nähakse pigem lühiajalisi tagajärgi (purjus peaga tehtud üksikud lollused), mitte pikaaegseid. Kuna enamus ei pea end ise probleemseks tarbijaks, ei võeta vastu ka sõnumeid – seda enam, et enamus sõnumitest on väga ekstreemsed ja ei paku laiemale ringkonnale samastumisvõimalust.

Kellele: Kampaania sihtrühmaks valiti inimesed, kes enesele tead(vusta)mata joovad rohkem kui tervislik oleks – vanuses 25-45 aastat, teise eesmärgina oli teavitada avalikkust ja meediat. Eesmärgiks oli pnna sihtrühma mõtlema oma alkoholi tarbimisharjumustele ning hinnata seda reaalsemalt, lisaks ka teadvustada alkoholitarbimise tegelikku olukorda ja ärgitada diskussiooni sel teemal.

Strateegia: läheneda otse, ent samastumisvõimalust (ehk “normaalseid” inimesi kajastades) pakkudes. Põhisõnum oli “Palju sina jood?”, sekundaarsetena jagati infot teema kohta.

Kampaania: avalöögiks pressiüritus teatrietenduse vormis, kus mängiti läbi alkoholitarbimisega seotud teadaolevaid müüte. Kasutati mitmeid erinevaid kanaleid, alates prindist, outdoorist, bränditud pakendikogumispunktidest, ühistranspordis postrid. Suur fookus oli suunatud veebilehe, mis pakkus teavet ja aitas hinnata (kalkulaator) tarbitavaid koguseid.

Tulemused: 35% ütles, et kampaania pani mõtlema alkoholitarbimise harjumustele, 52% ütles, et nad on viimastel kuudel rääkinud Eesti alkoholitarbimise teemal pereringis või sõprade seltsis, kampaania mõjutas enim sihtrühma inimesi. Paljuräägitud müüt, et antud kampaania pani rohkem jooma/tekitas janu, kehtis vaid 4%  juhtudest ja 6% sai aru, et üldse ei tohiks juua.

Kampaania aktiivsel perioodil oli alkoinfo.ee lehel üle 150 000 külastuse, teemasid postitati edasi ja jagati, k.a. levis kampaania diskussioon Facebooki, Twitterisse jne, ehkki TAI ise sotsiaalmeediasse ei panustanud ja seal aktiivselt kaasa ei rääkinud.

Samuti suurenes alkoholiteema kajastamine meedias pea kolm korda.