Twitter’i kasutamisest konverentside ajal

veebruar 8, 2010 Autor: Silver Hage ,

Twitter'i kasutamine konverentsidel
(Pilt Scobleizer)

Eelmisel kevadel toimunud Pärnu Turunduskonverents oli üks esimesi üritusi, kus kasutati teadlikult Twitter’it osalejatevaheliseks suhtluseks. Peale seda muutus see praktika järjest tavalisemaks ja järjest enam hakkab olukord Eestis sarnanema USA konverentsidele, kus enamik inimesi mitte ei vaata esinejat, vaid on keskendunud oma läpakale või iPhone’le. (Loomulikult ei kehti see kõigi konverentside kohta – pean silmas peamiselt turundus-, tehnika-, ettevõtlusvaldkondade omi).

Kindlasti tekitab ülalkirjeldatud olukord, kus enamus vaatavad oma ekraane, paljudes vastakaid seisukohti. Selles blogipostis toongi mõned vastu- ja pooltargumendid Twitter’i kasutamisele konverentsidel. Kuid kõigepealt selgitaks lähemalt, mida Twitter’i kasutamine konverentsidel endast täpsemalt kujutab.

Twitter ja konverentsid

Tõenäoliselt teavad enamus, et Twitter on mikroblogimise platvorm, kus iga sissekande pikkus on piiratud 140 tähemärgiga ja mille sisu on kõigile internetis nähtav. Twitter’i kasutamise konverentside ajal teeb võimalikuks hashtag, mis on üks kindel sõna koos eelnevate trellidega (#), mida kõik konverentsil olevad inimesed oma sissekannetes kasutavad. Hashtag pannakse paika kas konverentsi korraldaja poolt või mõeldakse inimeste endi poolt välja. Näiteks Pärnu Turunduskonverentsi hashtag on #konverentsid, Altexi e!Meedia konverentsi oma oli #emeedia, TEDxTallinnal oli #tedxtallinn jne.

Et jälgida, mida samal konverentsil olevad inimesed räägivad peab kasutama Twitter’i otsingut või otsingut oma Twitter’i kliendis (nt Tweetdeck). Näiteks otsides Pärnu Turunduskonverentsi hashtag‘i Twitter’is leiab juba sissekandeid eesoleva konverentsi kohta.

Sisuliselt tekitab Twitter’i konverentsile metatasandi – uue kanali, kus osalejad saavad omavahel suhelda samal ajal, kui nad esinejat kuulavad.

Vastu

Peamine vastuargument Twitter’i kasutamisele konverentsi ajal on see, et see hajutab inimeste tähelepanu. Tundub see ju loogilisena, kui selle asemel, et rahus esinejat kuulata, kirjutavad ja loevad konverentsil osalejad hoopis midagi oma arvutist või iPhone’ist. Osadel konverentsidel kuvatakse Twitter’i jutt seinale, mis võib inimeste tähelepanu veelgi rohkem hajutada. Lisaks kui konverentsist kirjutavad Twitter’is ainult paar inimest, võib tekkida olukord, kus jutt on väga ühekülgne.

Poolt

Peamine pooltargument on aga see, et tähelepanu hajumise asemel Twitter’i kasutamine konverentsi ajal pigem paneb osalejad rohkem ettekandesse süvenema, sest Twitter’is dialoogi pidamiseks ja küsimuste esitamiseks peab esinejat väga tähelepanelikult kuulama. Miks muidu soovitatakse noortele koolis niisama tunnis istumise asemel märkmeid teha ja küsimusi küsida. Twitter on selle digitaalne analoog – inimesed kirjutavad sinna esinejat kuulates tekkinud mõtted, küsimused jne. Ma olen märganud, et kui konverentsil esineja väga hea point‘i välja toob, siis hakkavad paljud kohe arvutite taga klõbistama, et teistele ka seda mõtet jagada.

Lisaks võimaldab Twitter osalejatel näiteid tuua, küsimusi küsida ja ka kohe nendele vastus saada, kas teiste osalejate või esineja käest. Väga huvitav on see, et Twitter võimaldab konverentsil kaasa rääkida ka inimestel, keda pole konverentsil füüsiliselt kohal. Näiteks e!Meedia konverentsil rääkisid Twitter’is kaasa ka Kaupo Kalda ja Peep Laja, vaatamata sellele, et neid endid polnud kohal.

Kuid siiski on põhiline see, et Twitter teeb võimalikuks arutelu tekkimise osalejate (ja ka konverentsil mitte osalevate nimeste) vahel luues algeslt lihtsalt ühesuunalisest ettekandes palju väärtuslikuma, intrigeerivama ja põhjalikuma elamuse.

Mida esineja peaks tegema ?

Esinejal on tänu Twitter’ile võimalus saada reaalajas tagasisidet oma esinemise kohta. USA’s teevad mõned tundub blogijad oma ettekande ajal “Twitter’i pausi”, et lugeda üle, mida inimesed on siiani nende ettekande ajal rääkinud, mis küsimusi küsinud jne. Sellele vastavalt muudavad nad siis oma ettekannet.

Mina usun, et Twitter’i kasutamisest tulev positiivne efekt on oluliselt suurem kui tähelepanu hajumisest tulenev negatiivne efekt. Fakt on see, et kui ettekanne on igav, siis inimesed tegelevad niikuinii oma asjadega – vaatavad emaili, surfavad niisama, saadavad sõnumeid jne.

Kuidas sulle tundub, kas Twitter’i kasutamine konverentside ajal hajutab inimeste tähelepanu või hoopis paneb inimesed ettekandesse rohkem süvenema ?

Külalisautorist: Silver Hage on tehnoloogiahuviline, üliõpilane, ettevõtja, sotsiaalmeedia fanaatik ja Jaapani fänn. Silver peab ka blogi, kus kirjutab tehnoloogiast, turundusest ja sotsiaalmeediast

No tags for this post.

13 kommentaari

( RSSkommentaarid   TrackBack URI )

Matthias Vutt  on postitanud

veebruar 8, 2010 @ 11:42

Nõustun kirjutajaga.
Positiivne effekt on oluliselt suurem, kui negatiivne. Olen isegi jälginud üsna mitut konverentsi twitteri vahendusel, ise kohapeal viibimata.
Konverentsil kõnelejate peamine eesmärk võiks/peaks olema oma sõnumit võimalikult palju ja laialdaselt levitada ja seda minu arvates twitter just võimaldabki. Mis saaks olla parem kui tekitada nö “suminat” mõne teema või idee ümber mitte ainult antud konverentsi õhkkonnas (kus levik on tunduvalt piiratum) vaid ka väljaspool konverentsi ennast.

Silver Hage  on postitanud

veebruar 8, 2010 @ 12:26

Täpselt. Esineja jaoks pole vist paremat komplimenti kui see, et tema ettekande sisu liigub viiruslikult konverentsisaalist väljapoole.

kaur  on postitanud

veebruar 8, 2010 @ 12:41

Vastu. Kui ettekanne/konverents on nii igav, et sul pole paremat teha kui arvutit näppida, siis mine ära ja tee midagi muud.

Ainus vabandus – märkmete tegemine.

Hando  on postitanud

veebruar 8, 2010 @ 13:57

Üks futurist ja trendiguru (nimi kahjuks ei meenu) arvas seda, et konverentsid liiguvad tulevikus järjest rohkem praegusest “akadeemiline loeng” stiilis ettekannetega konverentsidest “show- teater” tüüpi eventideks. See tähendab, et kuulajad jälgivad täistähelepanuga esinejat ja naudivad showd. Teatrietenduse ajal ju inimesed ei hoia läpakat lahti, vaid naudivad etendust (kuigi ma olen saanud ka teatrisaalist tweete). Kõik sõltub ettekande sisust, auditooriumi suurusest jne. Aga õige on see, et esineja vajab saalist rohkem tagasisidet – liiga sageli juhtub nii, et esineja räägib mitte- relevantset juttu ja ta ei saa ise sellest aru.

Silver Hage  on postitanud

veebruar 8, 2010 @ 15:49

@Kaur – selles mõttes nõus, et kui ettekanne on igav, on ehk tõesti parem mõte ära minna. Samas otsisin sind Twitter’ist sind aga ei suutnud sind leida – kas sa oled proovinud üldse Twitter’it kasutada konverentsi ajal ?

@Hando – hea point. Tegelikult on ju nii, et ettekandeid on sisuliselt kahte sorti: meelelahutuslikud ja palju uusi teadmisi andvad. Sisuliselt raamatuanaloog oleks ilukirjandus või nt turundusteemaline raamat. Ilukirjandust lugedes olen ma täielikult lugemisele pühendunud, kuid näiteks turundusteemalist raamatut lugedes teen ma märkmeid, loen netist lisanäiteid jne.

Seega oleneb Twitter’i kasutus suuresti ka ettekande tüübist.

Ene Gutmann  on postitanud

veebruar 9, 2010 @ 14:17

Idee on intrigeeriv,
mõelda, kooliõpilased saaksid ju tunnis märkmeid twitteris teha.
samas, see võimaldab konverentsidel, koolitustel jm, osalejatel veelgi rohkem individuaalsust rõhutada – enam pole vaja nõusolevalt ümiseda ja üksteisele naeratada (või vastupidi), vaid külg külje kõrval erakluses teha nägu, et olen veelgi hõivatum… rääkimata esinejast, kes ei saa mingit tagasisidet auditooriumilt, kui just oma ekraani ei piilu? Minule ei meeldi avatud arvutitele esineda, tahan silmadesse vaadata ja näoilmet lugeda.
Lugesin hiljuti, et teadlased on tõestanud multitaskingu võimatuse (Stefan Klein: Aeg, aine, millest koosneb elu)ja olen mõelnud selle peale päris palju. Sealhulgas kavatsen nt oma töötajate töökorraldust muuta selliselt, et keskendusmist nõudvate tööde tarvis on neil võimalik end määrata kaugtööle (loe. kodutööle) ja rangelt soovituslik segajad ja sidevahendid vahendid välja lülitada.
Soovin selle kommentaariga rõhutada seda, et igasusugust efektiivsust peab tõstma (sh ka konverentsikasu), arvestades inimvõimeid.

Silver Hage  on postitanud

veebruar 9, 2010 @ 20:58

Intrigeeriv tõepoolest ja USAs on mõndades ülikoolides Twitterit loengutes kasutatud küll, kuigi mingeid success story’sid sellest kuulnud pole.

Ja miks sa arvad, et kui inimesed konverentsist tweet’ivad, siis nad nagu erakud käituvad. Kui hea koht on, siis ikka ümisetakse/naerdakse vms.

Multitaskingust – kui sa kuulad konverentsi ja samal ajal loed oma emaili siis ilmselgelt hajub tähelepanu. Samas kui sa kuulad konverentsi ja samal ajal teed märkmeid ning räägid kaasa Twitter’is, oled pigem rohkem keskendunud.

Eriti mugav esinejal ei ole jah, kui kõik ekraane vaatavad, aga eks sellega peab harjuma. Trend on selline lihtsalt.

Siim  on postitanud

veebruar 9, 2010 @ 21:36

Trend on selline…aga mis selle asja mõte on? Kellel nende segaste kildudega pärast midagi peale on hakata ja mille poolest selline tweetimine asendab varasemat märkmete tegemist või lihtsalt inimestega suhtlemist?

Allan  on postitanud

veebruar 10, 2010 @ 02:08

“Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal”. Kohe üldse ei meeldi kui olen keskendunud inspireerivale ettekandjale ja samal ajal keegi hajutab mu tähelepanu klõpsides arvutit, nutitelefoni jne. Seda saab teha kohe pärast ettekannet. Saata teele tweete online`s või 20 min hiljem – see ei muuda maailma. Olgem ausad, see 20 min ei muuda mitte midagi sinu äritulemustes.

Aivar Ruukel  on postitanud

veebruar 10, 2010 @ 08:18

Poolt! “Üks räägib, teised kuulavad” konverentsistiil on eilne päev. Homne kuulub suhtlemisele ja koosõppimisele. Kui on tark, huvitav ja kaasakiskuv esineja, siis seda enam on tviitimine (kaasa m6tlemine) omal kohal.

Silver Hage  on postitanud

veebruar 10, 2010 @ 16:47

@Allan – Nagu eelpool öeldud, oleneb ju kõik ettekandest. Näiteks TED’il ei tweetinud enamus saalist, kuna paljud ettekanded olid väga emotsinaalsed ja inspireerivad. Aga näiteks faktirohketel äriteemalistel ettekannetel lisab tweetimine väärtust.

Kusjuures tänapäeva real-time internetis võib 20 minutit küll su äritulemusi muuta. Aga see on teine teema juba.

@Aivar – täiesti ühel meelel sinuga.

Doing it right: üritusturundus TEDxTartu moodi - Silver Hage blogi  on Pingback-viide

veebruar 26, 2010 @ 13:25

[...] Twitter’it. Järjest enam kasutatakse konverentside ajal Twitter’it ning seetõttu tasuks kohe paika panna ametlik hashtag ja soosida selle kasutamist. Arvad, et [...]

Minu viimased külalispostitused - Silver Hage blogi  on Pingback-viide

märts 17, 2010 @ 12:35

[...] Marketing’i blogisse kirjutasin Twitter’i kasutamisest konverentside ajal. Paljude meelest väga vastuoluline teema (kas tähelepanu hajub või hoopis suureneb?), seega [...]

Lisa kommentaar





Spam Protection by WP-SpamFree