Kommentaarid Eesti suuremate ajalehtede online tulevikust 2010 kohta

Kirjutas white ceramic watches

white ceramic watches — Sat, 17 Jul 2010 12:00:11 +0000

Hi! This is great for sure! Go to go but I will be back (T2 style… if you feel what I mean).

Kirjutas white ceramic watch

white ceramic watch — Fri, 16 Jul 2010 18:18:59 +0000

Hello there! This is nice for sure! Go to go but I will be back (T2 style… if you understand what I mean).

Kirjutas sts

sts — Sun, 20 Jun 2010 13:44:08 +0000

Great info, thanks for useful post. I am waiting for more

Kirjutas AshleySHARON23

AshleySHARON23 — Thu, 29 Apr 2010 15:26:02 +0000

Specialists tell that lowest-rate-loans.com help a lot of people to live their own way, just because they are able to feel free to buy needed goods. Moreover, various banks offer car loan for young and old people.

Kirjutas Milline on Postimehe tasulise sisu levitamise strateegia? | Kristjan in Tallinn™

Mon, 01 Feb 2010 08:17:50 +0000

[...] on Postimehe tasulise sisu levitamise strateegia? January 6, 2010 – 12:41 pm | by kristjan Best marketingi blogis on huvitavat lugemist teemal kuidas arenevad suuremate ajalehtede veebid 2010. aastal. Kui EPL ja [...]

Kirjutas Milline on Postimehe tasulise sisu levitamise strateegia? | Kristjan in Tallinn™

Mon, 01 Feb 2010 08:17:50 +0000

Kirjutas Marti Laurimaa

Marti Laurimaa — Sat, 09 Jan 2010 16:43:50 +0000

Väga põnev arutelu tõepoolest! Ilmselt tabab ajakirjanduspõldu järgmise kümnendi jooksul ka üks tormilisemaid arenguid ajaloos. Võlusõnaks saab siin tablet – kiire netiühendusega õhuke ja kerge ekraanike või vakstusarnane tahvel, mille saad õhtul voodisse sirvimiseks mugavalt kaasa võtta. Hetkel on see paljudel firmadel (sh. apple) alles arendusjärgus ja paljudel juba tootmises, aga sellest kujuneb tõenäoliselt kümnendi üks hitte. Sisulistest muudatustest toob see kindlasti kaasa video võidukäigu – klassikalise ajalehe ja televisiooni segunemise, millist suunda hetkel esindavad ehk enim cnn ja bbc. Time Inc. jagab oma visiooni lähituleviku osas siin: http://www.youtube.com/watch?v=ntyXvLnxyXk

Ja kindlasti on see kõik lugejale tasuta. Ellu jääb ikka see kes oskab oma lehte reklaami müüa, mitte lugemistasu koorija. Tundub kummaline, aga eestisse ei ole online-reklaam veel jõudnudki (kui mitte arvestada trükimeedia ideest kopeeritud “bännereid” ja “erilahendusi”). Millegipärast ei näe ma spordipoodide suusahindu, kui ma loen artiklit Otepää MK etapist. Ilmaennustuse juures ei näe ma lumelabidate reklaami ega kinnisvaraartikli juures kodusisustaja reklaami. Aga “content related” reklaam ongi ju ainukene online-reklaami võlu tavapärase printmeedia ees! Lisaks puuduvad elementaarsed 5sek klipid online-videote alguses, mis on mujal juba samuti content-related.

Online-ajakirjanduse tehniliselt poolelt võtab eelmainitud mobiilmeedia juba praegu pigem vastavaid tehnilisi tingimusi nõudva kanali, kui eraldi nähtuse kuju. cnn-time-bbc on hetkel enamvähem mõnusalt mobiiliga loetavad (ja kohati juba ka reklaamiga varustatud). Kui ei soovi siseneda just eelarvemahukale aplikatsioonide-turule, siis kohanda lihtsalt olemasolev sisu mobiiliga lugemiseks ja miljardeid pole esimese sammu astumiseks tarviski:) Mõnusalt tähendab muidugi siinkohal seda, et nende kasutajakeskkondade disain on puuteekraani sõbralik ja arvestab erinevaid ekraanisuurusi. Tekstid on varustatud piltidega ning töötavad kõik tavapärased share-funktsioonid, millele on lisandunud SMS-võimalused.

Kokkuvõttes on väga palju eesootavate uuenduste edukast ärilisest ärakasutamisest lihtsalt visiooni ja lähenemise küsimus: kas nähakse online-kanalites lihtsalt paberversiooni peegeldust, kus printreklaamide asemel on bännerid, või osatakse ara kasutada selle eripärasid – kasutaja võimalust koheselt reageerida ja võimalust teada, millisest infost kasutaja huvitub ja kes ta on.

Kirjutas Igor Rõtov

Igor Rõtov — Fri, 08 Jan 2010 17:58:33 +0000

Ise olen ka hädas sellega, et Äripäeva veebid mobiiliekraanil kohmakad. Mobiillahendus on meil paberil olemas ja ootab investeeringu õiget ajastust. Lennujaamas oodates, aga julgeksin soovitada meie lihtversiooni wap.aripaev.ee. Muide esimesed wap uudised Eestis ja tehnoloogia tänini muutumatu. Samas lihtne ja kiire.

Kirjastajad maailmas on matnud paaril viimastel aastatel miljardeid mobiilmeediasse, aga neid äriplaane on tabanud üks ebaõnnestumine teise järel. Kuid küllap näeme lähiajal ka mõnda edulugu.

Kirjutas Tanel Erm

Tanel Erm — Fri, 08 Jan 2010 16:36:32 +0000

Siin on korduvalt püstitatud teema, et ÄP-d ei saa netbookidest ja mobiilist lugeda. Äkki hr. Rõtov selgitab, et miks see asi unarusse jäänud on?

Kirjutas Igor Rõtov

Igor Rõtov — Fri, 08 Jan 2010 15:44:31 +0000

Handole, ma läheme siin ehk liiga detailidesse, vabandust. Üldiselt sinuga nõus, kuid ei tihka vaadata kõiki nii must-valgelt. Eriti tulevikku silmas pidades, veeb muutub üha tähtsamaks. Kuid tänasel päeval jääb ta oma mõjukuselt veel paberlehele kõvasti alla. Paberleht on täna nagu hyperkvaliteetne foto, internet aga pikk ja veniv dokumentaalfilm. Ehk ka nagu Meelis üleval ütleb, ajaleht loob agenda, tekitab teemad, mis loob inimeste vahel ühise kommunikatsiooniruumi.
Ajalehte reklaamikanalina prügikasti visata on samuti varavõitu. Euroopa ja USA kirjastajate 2009. aasta üldlevinud valearvestus oli panustamine netireklaami võidukäiku, mis pidi kompenseerima paberilt tuleva käibe vähenemist. Sügiseks sai selgeks, et netireklaam vähenes samades proportsioonides kogu turuga. Sama sauna saime ka Eestis.
Mis puutub kontakti hinda, siis ka see ei saa olla omaette eesmärk. Autumüüja saab ühest kanalist 1000 kontakti ja teisest miljoni, kuid ikka ühtegi autot müüa ei suuda. Ma ennustaksin, et tulevased reklaamikliendid ei mõõda enam kampaania mõju kontaktinumbritega vaid neile muutub oluliseks palju üks või teine kampaania otseselt käivet tekitab? Kuidas seda aga saavutada, on võtmeküsimus nii turundajatele kui kirjastajatele.
Ja veel Handole täienduseks. Minu arusaamist mööda ei saa üks üheselt võrrelda unikaalsete userite ja tellijate hulka.
Näiteks Äripäeva puhul on makstud tiraazh ca 15 000 ja unikaalseid kasutajaid ca 30 000 tööpäevas. Ometigi on otsustajate hulgas (nemad ka keskmiselt aktiivsemad internetikasutajad)paberlehe pidevaid lugejaid 2 korda rohkem kui veebis.