Peale paarikümne müüjakandidaadi intervjueerimist jäi mulle mulje, et paljud Eesti kaubanduse ettevõtetest on võtnud tööle poodide juhatajad, kelle tööaeg on E-R 9-17. Samas on aga kaubanduskeskuste poed tihti lahti õhtul üheksani ja sama ka nädalavahetustel.

Kuigi kõik teavad, et enamus müüki toimub peale töisel ajal ja nädalavahetustel, siis miks ei ole poodide juhatajad just sellel ajal tööl? Tööaja planeerimisel ütleb ju talupoja mõistus, et mida suurem potentsiaal ja tihedam võimalike ostjate külastamine, seda profimad müüjad peaksid olema tööl. Ja kes veel peaks olema oma professionaalsusega eeskujuks kui mitte juhataja?

Jack Mitchell oma tunnustatud raamatus „Kallista oma klienti“ on isegi nimetanud laupäeva The Game Day, kus kõik töötajad ja mitte ainult müüjad peavad keskenduma klientide teenindamisele. Kogu eelnev nädal on nagu treening sel laupäevasel võistlusel võidu võtmiseks. Me aga ei kujuta ette, et nädala tähtsaima võistluse ajal on treeneril vaba päev.

Kuna minu intervjueeritavad olid valdavalt nendest kauplustest, mis tänaseks on oma töö lõpetanud, siis ehk oleks selle nüansi jälgimine nende poodide eluiga pikendanud?

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

: Jaga teistega

Olin rõõmsalt üllatunud saades ühelt oma lemmiksaidilt üleskutse ühineda nende fänniprogrammiga. Iga ostu eest, mille nad saavad minu lehekülje kaudu pakuvad nad 20% tasu. Näiteks Skype annab 25% müügist, kui saadad oma kodulehe kaudu neile ostjaid.

Kui näiteks 1996 aastal Amazon oma fänniprogrammiga alustas, siis arvati, et see võikski olla internetireklaami üks põhilisi mudeleid. Praeguseks on Amazonil oma programmis üle 500 000 liikme.

www.100best-affiliate-programs.com pakub kõige populaarsemateks fänniprogrammide turgudeks reisid, veebimajutuse, kasiinod, krediitkaardid, tutvumisteenused, tervise, muusika, e-raamatu jms valdkonnad.

Mulle tundub, et kui jälgida klassikalist loogikat, siis võiksid sellisest turunduse lähenemistest kas siis online või offline võita kõik valdkonnad, kus on toote või teenuse valikul on oluline kellegi soovitus. Niisiis täienduseks eelnevalt mainitud valdkondadele julgeksin lisada restoranid, konsultandid, moetooted, tehnika, mille ostul on soovitusel väga tugev roll.

Kuna tasumine toimub vaid reaalsete tehingute eest, siis on nii võimalik leida kõige efektiivsemad koostöökohad ilma riskita lihtsalt bännerile klikkimise eest raha kulutada müüki saamata.

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

: Jaga teistega

Ilmselt on nii mõnigi meist uue telefoni ostuotsuse eel mõelnud, et milline see uus kaaslane olema peaks – et võimalikult mugavalt, lihtsalt ja kiiresti saaksid tehtud kõik tööga seotud toimingud ning ka töövälised toredad asjaajamised.

Turundusvaldkonnaga seotud töö on juba nii spetsiifiline, et tavatarbija mobiil võib jääda pisut „lahjaks“. Kõne ja sõnumid on elementaarne mobiiltelefoni funktsionaalsus, turundaja vajab sageli ka kvaliteetset kaamerat (nii pildistamiseks kui videolõikude tegemiseks), piisavat mälumahtu, võimalust salvestatut edasi saata ja teiste saadetisi vastu võtta, e-kirjade lugemist ja neile vastamist, interneti kasutamist… Igaüks võib siit ise jätkata.

Olles rääkinud paljude kolleegide ning tuttavatega, panin kokku väikese ülevaate, milliseid telefone kasutatakse, miks just neid ja milleks. Siinkohal tutvustan eeskätt maksimaalsete võimalustega telefone, millega saab tehtud tõesti palju turundusvaldkonna töid.

iPhone: bränd ja kasutusmugavus

Turundusinimeste lemmik tundub olevat iPhone – ja seda mitte ainult brändi ja ilusa väljanägemise, vaid ka kasutusfunktsionaalsuse osas. Viimase mudeli 3GS-i puhul räägime juba 32GB suurusest mälust, mis reklaami valdkonnaga tegelevatele inimestele on oluline klippide ning mahukate pdf failide salvestamise jaoks. 3,2Mpix kaamera võimaldab teha häid pilte näiteks outdoor reklaamidest ning neid ka vajadusel kohe meili teel sündmuskohalt asjaosalistele edastada. 3GS-il on ka kuni 2x kiirem protsessor, mis hõlbustab telefoniga tööd veel enamgi. Lisaks tehnilistele parendustele on ta ilus ja üpris lihtne kasutada. Värvivalikutest on nii musta kui valget. Mõlemad värvitoonid on mõlemas soos väga jõudsalt esindatud. Ainuke miinus, mis on, on see, et piltide uploadimiseks on vaja alla laadida  eraldi soft. Kui see aga tehtud, on töö iPhone´iga lihtne ning ülimalt mugav.

Nokia N97: arvuti, millega saab ka helistada

Nokia poolelt tõuseb esile N97 Mini, mis on oma olemuselt multimeediatelefon ning mõõtmetelt kompaktsem kui tema suur vend N97. 5Mpix kaameraga saab tänu välklambi olemasolule jäädvustada tööks vajalikke pildifaile ka pimedas ja sellega tehtud pilte kannatab kvaliteedi poolest juba ka arvutiekraanilt vaadata.  Sõnumite ja meilide mugavamaks kirjutamiseks ja veebis surfamiseks on võimalus kasutada arvutilt tuttavat QWERTY klaviatuuri, mis avaneb telefoni keskelt lahti lükates. Kui telefon lahti klõpsata, tekitab ta mõneti sellise miniatuurse televiisori efekti, kuna pilt ekraanil pöörab samuti kaasa. Mälukaardi lisamise võimalus kuni 16GB, mis on mahukate tööfailide jaoks oluline. N97 Minil on peal ka Office pakett – Word, Excel ja PowerPoint. Olen isegi ühe hädavajaliku PowerPointi presentatsiooni auto tagaistmel sõites valmis teinud ning seejärel endale meilile edastanud. Arvuti taha jõudes oli 90% tööd tehtud – vaja oli lisada vaid visuaalset materjali ning background. N97 Mini ekraanilt ei puudu ka suhtlusvõrgustike otsetee lingid. Näiteks Facebook´i saab ühe nupuvajutusega, et teha postitus oma ettevõtte fännilehele ning hoida end seal toimuvaga ennast pidevalt kursis. Või olla lihtsalt online oma sõprade ja tuttavate jaoks, mis paljudele väga oluline.

Samsung: multimeedia võimalused

Samsungile mõeldes mainiks ära i5700, mis on uus ja uhke telefon Android operatsioonisüsteemiga. Android on Google-i poolt tehtud operatsioonisüsteem. Nagu Google brauser ise, on ka tema poolt loodud OS  väga kiire, lihtne ja töökindel. Avatud mobiiliplatvorm Android areneb võrreldes teiste platvormidega väga kiiresti.

Seda pole praegu veel turundajate kasutuses eriti näinud (tegu ka üpris vastse mudeliga), kuid mida julgeks soovitada.

i5700 annab võimaluse luua kontaktide gruppe telefoniraamatus. Hea on seda kasutada siis, kui soovitakse luua eraldi list kolleegide, koostööpartnerite, pere ja sõprade jaoks.

Samsungi mudelitest tooks esile ka S8000 ja i8000, mis on väga võimsad multimeedia telefonid. Eriti i8000, mille üles laadimise kiirus on kuni 5,7Mbps. Mis viga sellise kiirusega pilte näiteks Facebook´i laadida:)  Viimane mainitud mudel kasutab Windows Mobile 6.1 tarkvara. Android OS tuli just hiljuti välja, kuid Windows Mobile on kasutusel juba aastaid. Selle ajaga on tekkinud sellele OS-ile oma kindel kasutajaskond, kes siis täna soovivad ainult Windows´iga telefoni. Lisaks muidugi selle ajaga on tehtud sellele OS-ile väga palju rakendusi.  Kaasas on Microsoft Office Windows Mobile versioon, millega saab hõlpsasti luua ja redigeerida Wordi, Exceli ning Power Point´i faile. Ka sellel mudelil ei puudu 5MPix kaamera kvaliteetsete piltide tegemiseks.  3.7“ ekraan annab hea võimaluse filmide ning kõikvõimalike klippide vaatamiseks, kuna toetab  Divx/Xvid videoformaati. Tänu suurele ekraanile on hea ka visata pilk peale meilboxi sisse sadanud kirjadele, millel kaasas manustena suured pdf failid.

S8000 kasutab näiteks Samsungi enda operatsioonisüsteemi. Sisemälu on 2GB ning lisada saab  kuni 16GB mälukaardi. Jällegi vajalik nüanss, kuna mahukad e-kirjadest alla laetud manused kipuvad olema ruuminõudvad. Toetab samuti  Divx/Xvid filmiformaati, mis lisaks töö tegemisele  annab võimaluse näiteks lennujaamas oma lendu oodates filmi vaadata või viimased töösse minevad reklaamklipid ära kinnitada. S8000 pakub lisaks väga palju erinevaid raputamise ja liikumisandurite seadistamise võimalusi. Üritusturundusega tegelevad inimesed vast liiguvad oma töös kõige rohkem ringi ja see ehk neile ka oluline detail. Ka kõik suurimad suhtlusportaalid on oma vidinatega selles mudelis sees olemas, alates Facebookist kuni PicasaWebini.

Sony Ericsson Satio: multimeedia lipulaev

On keegi kunagi suutnud ette kujutada, et telefonil võiks olla 12Mpix kaamera? Ausalt öeldes, mina väga ei osanud. Sony Ericsson tuligi möödunud aasta lõpu poole välja sellise mudeliga nagu Satio – 12Mpix kaamera Xenon välguga – tee pilte sellega kus iganes soovid – pimedas, päevavalges või otse päikese käes. Tarkvaraks on Symbian S60, mis ärikasutajale ilmselt ka kõige tuttavam on. 3,5´´ ekraan jällegi väga sobilik kõikvõimalike mahukate klippide ning dokumentide vaatamiseks. Aku vist veidi lahja võitu, aga eks iga inimese käes kestab ka aku erinevalt – oleneb mida ja kui palju kasutad. Mälukaardi lisamise võimalus samuti olemas ja seda kuni 16GB-ni. GPS-idest ja Wi-Fi´dest rääkimata – need samuti olemas. Satiol isegi mõõtühikute konverter – saab teisalda mõõtühikuid ühest teise kui selleks vajadus peaks tekkima. Satiol jagub vidinaid veelgi. Tasub kindlasti  proovimist.

LG: ilusa telefoni ihalejatele, aga mitte ainult

Ei saa mööda vaadata ka LG-st. LG multimeedia lipulaev BL40 on 4“ HD ekraaniga  telefon. Lisaks 5MPix kaamera ilusate piltide tekitamiseks ning GPS ja 1,1GB mälu. Mälukaardiga võimalus seda tõsta kuni 32GB-ni. Klipid, videod, dokumendid – kõike võid hoida telefonis alles ning vaadata neid healt ja suurelt HD ekraanilt. Downloadi kiirus tasuks samuti välja toomist, selleks on kuni 7,2 Mbps. Meilimanused  tulevad 3,5G võrgus alla sekunditega.

Navigeerimisest saame rääkida kõikide eeltoodud mudelite puhul. Lähetuses olles olen mina näiteks pidanud üpris palju kasutama telefonis olevat GPS-i ja võin kinnitada, et on ikka mõnus abimees küll, kui võõras linnas või riigis vaja kuhugi jõuda.

Ootame teie tagasisidet: millist telefonimudelit oma töös kasutate ja kuidas sellega rahul olete? Mis on olulisim funktsioon, millest näiteks puudust tunnete ja vastupidi, milline on suurim positiivne üllatus sellest, kuidas telefoni abil on olnud võimalik oma tööd teha?

Lauri Toomsalu

EMT Interaktiivse kommunikatsiooni juht

: Jaga teistega

2009.aasta märksõnaks majanduses peetakse üsna konsensuslikult efektiivsust. 2010.aasta on alanud ning on paras aeg mõtiskleda 2010.aasta tõenäoliste jõujoonte üle. Nii mõnedki pakuvad ka 2010.aasta kujundajaks efektiivsust, aga on ka neid, kes pakuvad märksõnaks asjade teistmoodi tegemist. Paraku ei ole neil teistel valdavalt aimu, kuidas asju teistmoodi teha. Ning seetõttu on need teised oma praktilises tegevuses äravahetamiseni sarnased nendega, kes näevad 2010.aasta kujundajana jätkuvalt efektiivsust. Ja see asjaolu teeb mind põhjusega murelikuks, sest tundub, et taaskord on meid alt vedamas kujutlusvõime. Kujutlusvõime puudumine põhjustab paraku aga kõige tõsisemaid tagajärgi. Vahest üks kuulsamaid kujutlusvõime puudumise tagajärgi on 9/11 nime all tuntuks saanud rünnak kaksiktornidele. Uurimiskomisjoni raport nimetab nimelt just failure of imagination’it 9/11 rünnaku võimalikuks saamise peamise põhjusena.

Mis siis aga ikkagi teha, et me aasta lõpus ei peaks noruspäi tõdema, et ka 2010.aastat kujundas peamiselt ikkagi efektiivsus. Kes nüüd küsib, et mis sellel efektiivsusel siis häda on, sellele vastan teemasse pikemalt laskumata, et efektiivsus (ingl. k. „efficiency“) on hea tööriist majanduse jooksutamiseks normaaltingimustes. Aga majandusele uue hingamise andmise tööriistaks ta ei sobi, sest sama asja lihtsalt odavamalt tegemine ei muuda sisuliselt midagi.

Et mu vastus esitatud küsimusele ei jääks abstraktsele tasemele, võtan järgnevalt vaatluse alla 2010.aasta internetireklaaminduses ehk siis valdkonnas, mida tõesti tunnen. Internetireklaamindus on suurepärane näide veel ka seetõttu, et siin möllas efektiivsuse diktaat terve 2009.aasta ning paistab, et lõviosa tegutsejaid on minemas sama meelestatusega vastu ka 2010.aastale. Maakeeli öeldes, tegutsetakse hinnatasemel, mis on kohati isegi alla omahinna (sellest on põgusalt kirjutanud ka Jüri Kaljundi oma blogis), ette vaadatakse vaid kuu või paar, kärbitakse kõikjalt ja kõike, kasumiootust sisuliselt ei ole, püütakse lihtsalt ellu jääda. On vaid lootus, et nälg teeb nutikaks.

Enamus eestlastele on teada, kust pärineb ja mida tähendab ütlus – kord Vestmann peal ja Piibeleht all, siis jälle Piibeleht peal ja Vestmann all. Internetireklaaminduses on Piibeleheks olnud reklaamitellija ja Vestmanniks reklaampindade omanik. Kuni 2008.aastani oli Eestis reklaampindade omanik selgelt peal, dikteerides kõiki olulisi turu arenguid. MASU toel pääses aga peale reklaamitellija. Ja igati ootuspäraselt ning isegi teatud mõttes ju õigustatult nõuab ta nüüd kõikide nende aastate eest, mil ta all oli, kompensatsiooni. Selleks kompensatsiooniks on siis need samad omahinnast madalamad hinnad. Reklaampindade omanikud ei oska vastata muuga kui püüda muutuda aina efektiivsemaks ja efektiivsemaks. Aga sellel kõigel on oma hind, nagu eelpool mainisin. Paistab nagu tegemist oleks nõiaringiga. Aga tegelikult paistab see nõiaringina vaid neile, kel puudub kujutlusvõime. Need, kes suudavad näha muudki, kui vaid seda, mida silm hoomab, näevad, et kogu see Vestmanni ja Piibelehe omavaheline võitlus on ise üldse üks tõsine kõrvalekalle reaalsest pildist. Nimelt on vähemalt Eestis algusest peale sellelt pildilt puudunud veebikülastaja s.t. tegelane, kes peaks ju olema kogu selle loo peategelane. Kuidas ikka on nii kaua olnud võimalik mööda vaadata tõsiasjast, et internetireklaaminduses on jätkusuutlikud vaid lahendused, mille keskmes on veebikülastaja ehk potentsiaalne tarbija. Käsi püsti, kes arvab, et Delfi, Postimees.ee, Äripäeva Online jne valitud lahenduse keskmes on veebikülastaja. Ja käsi püsti, kes on reklaamitellijana tõepoolest rahul neis keskkondades läbiviidud kampaaniate ROI-ga? Kusjuures, ma ei ole siinkohal üksnes kriitiline nende keskkondade valitud lahenduse suhtes. Olen kriitiline ka veebikülastajate suhtes, sest ilma nende otsatu tolerantsita poleks see asi nii kaua saanud kesta.

Seega, mis võiks aasta 2010 tuua internetireklaaminduses? Veebikülastaja põhisuse kõiges ja kõikjal. 2010 võiks olla reklaamide sihitamise ehk veebikülastaja osas austuse ülesnäitamise aasta ja seda mitte mingi kampaania korras. Majanduses tuleb rääkida ikka tegude keeles. smartAD’i nimel julgen ma kinnitada, et me teeme ka 2010.aastal kõik endast sõltuva, et Vestmanni ja Piibelehe omavahelises võitluses ei jääks peategelane pildilt sootuks välja. Kusjuures, ma olen üsna kindel, et varem või hiljem tulevad meid selle eest tänama ka reklaamitellijad ning reklaampindade omanikud, sest vaata kuidas tahad, internetireklaaminduse võrrand on kolme muutujaga võrrand ning Tambovi koefitsiendi kasutamine kolmanda muutuja asemel pole jätkusuutlik lahendus.

Mis võiks tuua aasta 2010 teie ärivaldkonnas, seda öelge mulle juba teie. Kusjuures ma tõesti loodan, et need teie vastused saavad olema kujutlusvõime hea nime väärilised.

Priit Kivinurm
smartAD

p.s. Külastajapõhisusest & viisakusest internetis sai kirjutatud mõni aeg tagasi ka siin

——————————

smartAD on Eesti suurim internetireklaamivõrgustik, kuhu kuulub üle 200 veebisaidi ning mille kaudu on võimalik tabada üle 800 000 unikaalse külastaja nädalas.

: Jaga teistega

Mitmel viimasel Turundusproffi koolitusel on kuumaks diskussiooniaineks olnud „konks“ ehk sisenemistoode, mis on kliendile lihtne ja soodne kasu, millest on raske keelduda. Paljud ettevõtjad on jäänud mõtisklema selle üle, mis võiks olla nende puhul selline konks, mis paneb telefoni lakkamatult helisema või ummistab mailboxi tema tootest või teenusest huvitatud klientidest.

Minu arvates on Manpower leidnud elegantse lahenduse karjääripäevade näol, mis töötab personalivahendaja mõlema sihtgrupi, nii värvatavate kui ka värbajate jaoks:

„EKA tudengil on eelnevalt valik erialaga seonduvaid „tööpakkumisi“, milledest ta valib enda jaoks kõige huvitavama ja vastavalt sellele valmistab ette kandideerimisdokumendid ning tuleb „tööintervjuule“.
Tudengid saavad personaalselt tagasisidet personalijuhtidelt ja nõuandeid, kuidas paremini ennast tööintervjuul esitleda, millele rohkem tähelepanu pöörata (teadmised, oskused, kogemused) ja mida pigem vältida nii paberitel kui intervjuul. Osalemine tasuta!“

Mis on Sinu ettevõtte konks?

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

: Jaga teistega

Mõnus medaliline suusaelamus Otepäält on selja taga, kuid nii mõnegi jaoks jääb kripeldama mõte: mis oleks olnud siis, kui suur osa suusatippudest siiski kohal oleks olnud? Nooruke suusatuur ja olümpiaaasta lähenevad väljakutsed on meie koduse, küll tipptasemel korraldatud võistluse, positsioneerinud mõningate kriitikute arvates lausa „külavõistluseks“. See on valus seis iga turundaja jaoks.

 
Analoogne on klassikaline Pepsi ja Coca võitluse näide, kus Pepsi oma „for the new generation“ lähenemisega positsioneerid Coca joogiks „for the old generation“. Või Riia käitudes Baltikumi metropolina positsioneeris end kui Baltimaade pealinn lükates Tallinna ja Vilniuse automaatselt teisejärgulisteks „mittepealinnadeks“.

Turundaja jaoks on see õudusunenägu. Niisuguse konkurendi poolt positsioneerimise ohvriks võib ootamatult saada igaüks. Mida sellises olukorras teha?

Minu arvates on üheks parimaks mõttelõngaks siin Al Ries ja Jack Trouti positsioneerimise teine reegel: kui sa ei saa olla esimene omas kategoorias, siis loo uus kategooria, kus Sa oled esimene.

Otepää MK etapp kui parim koht (ja aeg) koondiste katsevõistluste korraldamisel enne suurvõistlusi; Tallinn kui Läänemere disainipealinn vms.

Kindlasti aitab niisugust kiirreageerimist nõudvat olukorda vältida brändi positsioneerides sellise positsiooni otsimine, mis on nii suur, et suurem enam olla ei saa. Olgu selleks siis Eesti esimese asemel Euroopa esimene või moevaldkonna asemel loomemajandusest rääkimine või õlleturu asemel joogitööstuse rõhutamine.

Ainus konks on sellise positsiooni tõsiseltvõetavus. Kas sisu ikka kannab välja?

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

: Jaga teistega

Küsimus, kuidas kasutada oma müügi- ja teeninduspindasid võimalikult efektiivselt ning võtta sealt maksimum nii reklaami, toodete väljapaneku kui kliendisõbraliku teeninduskontseptsiooni osas, on tuttav kõigile pinnaomanikele või –rentnikele.

Viimase 1,5 aastaga on EMT uuendanud pea kogu oma jaemüügi võrgu. Tegemist ei ole pelgalt välise disainimuudatusega, vaid täiesti uue kontseptsiooniga, kus muutunud on praktiliselt kõik. Võitjateks on nii kliendid kui ka meie teenindajad.

Varasema modernse, kuid pisut külma üldmulje asemel on tänased esindused soojades toonides, hubased, kutsuvad, täis proovimis- ning avastamisvõimalusi. Juba kontseptsiooni loomise algusfaasis oli oluline, et suudaksime kaasas käia ärisektori kiire arenguga ning pakkuda teenuste ja toodete proovimist ja kasutusmugavuse testimist. Silmas tuli pidada ka teenindajate soove ja vajadusi. Väljakutseks oli mitte ainult uus keskkond luua, vaid see ka igapäevaselt toimima panna. Läbi sai mõeldud kogu uus teeninduskontseptsioon, digitaalsete kandjate juhtimine, demotoodete eksponeerimise protsess ja vahetus, teenindajate käitumisjuhendid jne. Peab rahuldustundega ütlema, et see õnnestus suurepäraselt. Kui algselt oli hirm, et kas töötavate telefonide eksponeerimine esinduses on liialt suurte turvariskidega, siis tuleb rõõmuga tõdeda, et riski võtmine õigustas end ja ühiskond tundub selliseks eksponeerimiseks valmis olevat.

Kui ma mõtlen ennast tagasi 1,5 aasta tagusesse aega ning mõtlen, kui palju on uus jaekontseptsioon mõjutanud ka turunduse tagatoa tegemisi, siis võin öelda, et ka see on peaaegu 100% teine pilt.

Mis siis muutunud on?

Terve EMT tänane esindus on turunduskommunikatsioon selle kõige otsesemas mõttes. Iga viimnegi detail on läbi mõeldud nii oma kaubamüügi ja eksponeerimise vajaduse, kui taustal ka vajaliku EMT kommunikatsiooni seisukohalt.

Kui võrrelda vana ja uut kontseptsiooni, siis turunduskommunikatsiooni juhtimise seisukohalt on uue kontseptsiooniga elu lihtsam. Enam ei ole vaja toota paberplakateid, saata neid esindusse ja siis veel kontrollida, kas need ka üles on pandud. Uues esinduses käib enamus kommunikatsioonijuhtimist distantsilt – ligi 60 ekraani juhitakse EMT peakontorist ühest arvutist sisevõrgu kaudu. Ekraanidel saab kuvada nii videoid, kui tavalisi slaide. Korraga võib kuvada mitut kampaaniat või siis ühte ja sama kõikides esindustes.

Esinduste välisklaasid on samuti lahenduse leidnud. Vabadele pindadele on kleebitud kampaaniakujundusega kleebis, mille muudab atraktiivseks sellesse paigaldatud ekraan. Ekraanil saab mängida kampaaniaklippi koos heliga. See tõmbab möödujate tähelepanu ning samas muudab ka tühja klaasseina atraktiivseks.

Lihtsamaks on muutunud ka teenindajate töö. Ei ole vaja enam printida ja käsitsi lõigata hinnasilte. Kuna hinnasildid on nüüd elektroonsed, siis hinnasildid tehakse valmis juba peakontoris – need muudetakse korraga nii kodulehel, müügiprogrammis, kui ka esinduste tootekappides. Teenindaja rolliks on õige silt õige toote juurde panna. Enam ei ole võimalik eksida, kui just tehnika alt ei vea.

See aeg, mis rutiinsetest töödest vabaks jääb, vabaneb aga teenindajal oma põhitöö – klientide nõustamise peale.

Üks menukamaid uuendusi teenindajate jaoks on aga nn kliendiekraan nende töölaual. Kui varem oli vaja hunnikutes brožüüre ja kampaania abimaterjale, et kliente kompaktselt nõustada, siis täna kasutatakse väga palju elektroonilisi abimaterjale, mis on valmis tehtud kontoris – teenindaja saab erinevatest infofailidest klientidele ekraanile kuvada just seda infot, mida klient parasjagu küsis ja samal ajal saab teisel ekraanil lepingut vormistada. Seda kiidetakse teenindajate poolt pea iga päev.

Kontseptsioonijuhina muidugi mõtlen, et kuhu edasi?

Õnneks tulevad turule pidevalt uued lahedad tehnoloogilised võimalused, mis aitavad veelgi paremini kampaaniaid ja pakkumisi klientidele edasi anda.  Ja paremad ideed tuleb siis üles noppida

Reimo Unt
EMT jaekontseptsiooni juht

: Jaga teistega