GAP tuli käesoleva aasta novembris turule uudse lojaalsuprogrammiga Sprize™ ja pööras ambient reklaamikampaania käigus oma Vancouveri kaupluse sõna otseses mõttes pea peale.

Sprize™ kliendiprogramm võimaldab ostjatel hinnavahe tagasi saada, kui nende täishinnaga ostetud rõivaese peaks lähema 45 päeva jooksul allahindlusesse minema. “Väldime sel viisil nende ostjate frustratsiooni, kes ostavad toote täishinnaga ja näevad seda veidi hiljem kaupluses poole hinnaga müügil,” ütles Gap Brand North America president Marka Hansen.

Klient: GAP
Reklaamiagentuur: Cossette, Vancouver, Canada
Loovmeeskond: Bart Bachelor, Bryan Collins, Rob Sweetman
Produtsent: Wendy Moriarty
Projektijuhid: Bianca Knop, Nadine Wilson
Aeg: November 2009

: Jaga teistega

Grey London tegi Toshibale sellise reklaami, et saatis 30 km kõrgusele atmosfääri ühe biolaguneva balsapuidust tooli (Space Chair), mida  kandsid 4 heeliumballooni ja mille 83-minutilist teekonda jälgisid and 4 GPS süsteemi. Tooli lendu filmisid Toshiba IK-HR1S kaamerad. Reklaami filmimisel püstitati maailmarekord, nimelt on see kõige kõrgemal üles filmitud reklaamklipp. Tekib küsimus, et kas reklaamitav toode Toshiba 2010 REGZA SV LCD telekas ei jää klipis maailmarekordi varju? Igatahes imagoreklaamina peaks Toshiba sõnum >>Leading Innovation>> küll kohale jõudma.

Vaata klippi:

Siit saab näha, kuidas klippi tehti:

: Jaga teistega

Ma ei ole kunagi nii koledat poodi näinud, kui seda oli ühes Helsinki suuremas keskuses asuv naiste pesupood. Pood oli ca 30 m2, nii tihedalt kaupa täis, et raske oli sisse mahtuda, tooted pikkade ridadena küljega (!) külastaja poole: beež rida, must rida ja punane rida, suuruste järgi. Enim aga üllatas mind see, et pood on edukas ning suudab isegi rendiga ca 70 EUR/m2 kasumit teenida.

Mis võiks olla nende edu aluseks?

Kas see, et hinnad on odavad? Ei. Rinnahoidja hind, mis jääb 50-60 euro kanti, ei ole odav ka Soomes.

Kas moodne toode? Ei, sest tooted on pigem vanad laovarud.

Kas kaunis kontseptsioon? Ei, ka see mitte. Ainus remont, mis seal kunagi tehtud oli, oli tõenäoliselt aastaid töötanud keskuse alguspäevil seinte beežiks värvimine.

Kas see, et tegemist on kodumaise brändiga? Tõepoolest, see võib olla üks põhjuseid, kuna soomlane on väga lojaalne kodumaisele brändile.

Aga pigem julgen ma arvata, et edu aluseks on personaalne teenindus, mis nii väikseses poes, kus müüja on Sinust vaid paari meetri kaugusel, ei ole lihtsalt muud moodi võimalik. Kuna poes on kauba vaatlemine tänu tihedale väljapanekule ja külgvaates toodetele põhimõtteliselt võimatu, siis ainus võimalus sobiv toode leida, on teenindaja abi palumine. See aga tähendab, et teenindaja on sunnitud selgitama välja vajaduse ja tooma proovikabiini sobivad tooted. Nii töötatakse lojaalse kliendiga, kelle jaoks proovikabiini tuuakse tema suuruses tooteid, mida võis hinnanguliselt ühe suuruse ja värvi kohta olla ehk kuni paarkümmend. Valik missugune! Samas kui tahta seda kõike kaunilt välja panna võtaks see kordades rohkem ruumi.

Tundub, et nende valik loobuda iseteenindusest ja suurtest pindadest, mis jaekaubanduses järjest enam võimu on võtnud ning kus oluline roll on inspiratsiooni andmisel ja impulssostudel, on olnud põhjendatud. See tundub eriti põhjendatud olevat praegustel keerulistel aegadel, kus on vähe neid, kes teevad iseteenindavast poest endale impulssostu pesukomplektina, mille hind on ca 1500 krooni. Samas need, kellel on reaalne vajadus (abiellumine, mõne eriti piduliku kleidi alla, peale rinnaoperatsiooni, seljavalud valest rinnahoidja suurusest, vana pesu on liiga kulunud vms), ei jäta ostamata ja ootavad selles nõu ja abi.

Tõenäoliselt töötatakse ka erineva statistikaga: kui suures iseteenindavas poes võib olla tavaline, et ostab iga 15-20 külastaja, siis väikeses spetsialiseeritud poes ostab aga iga teine või kolmas. Praegusel ajal võivad müügid olla sarnased, kuid väiksemalt ruumilt saadav rendikulude kokkuhoid näitab kasumlikkuses suurt vahet.

Teeninduskontseptsioone võrreldes võiks paralleele tõmmata apteekidega, kus letiteeninduses saad alati küsida farmatseudi abi ja nõu, samas iseteeninduses oskad osta küll mõnda vitamiini või kreemi, kuid oluliste ravimite puhul tahad ikka nõu saada.

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

: Jaga teistega

Kokkuvõte Unilever Baltic turundusjuhi Ruth Aarma (fotol) ettekandest 2009. aasta 4. detsembri Best Marketing Club kohtumiselt:

Unilever pole mitte branded house, vaid house of brands – Lipton, Knorr, Hellmann’s, Dove, Rexona, Domestos, Cif jne. Märksõna – vitaalsus.

Unilever Baltic on turundusettevõte, mitte tootmisettevõte. Tegelevad Baltikumis kohapeal  brand building‘uga, mille sisendi ehk brand development‘i saavad ülevalt poolt.

Baltikum tarbib majoneesi sama palju kui kogu Poola! Sest leedukad teevad võileiba majoneesiga.

Kui kõrvutada eestlaste ja leedukate margariini ja või tarbimisharjumusi, siis eestlased kasutavad 60% margariini ja 40% võid (väga laias laastus). Leedukad kasutavad 70% võid, 30% margariini.

Unileveri Baltikumi turundustiimi ülesanne on panna globaalsed asjad sellisesse formaati, et kohalik reklaamivaataja tunneks, et kõnetatakse teda. Igale Balti riigile eraldi klippe teha pole ressurssi.

LIPTON

Miks on Liptoni teepakk püramiidikujuline? Sest siis tee infuseerub paremini, sellisesse teekotikesse mahuvad suuremad teetükid sisse.

Unilever tegi oktoobris 2009 üle Baltikumi Selverites kampaaniat – Liptoni riietuses tüdrukud pakkisid ostjate kauba Liptoni ökokottidesse. Maksma läks kampaania 50 000.- EUR pan-Balti. Sellise asja puhul on kõige tähtsam ettevalmistustöö. Ruth: “Kui sul on puu saagimiseks aega 8 tundi, siis 6 tundi sellest peaks kulutama sae teritamisele.” 
Kampaania eesmärk oli saada 45 000 kontakti , s.t. jagada 45 000 kingitust.

RAMA

Unilever Baltic tegi 2009. aastal Baltikumis teadlikele emadele Rama margariini kampaania, et selgitada, et margariin on lapsele ehk kasvavavale organismile vajalik, sest see sisaldab asendamatuid rasvhappeid. 30% lapse igapäevastest kaloritest peavad tulema rasvadest. Unileveri probleem: kodumaine või vs välismaine margariin.

Arvamusliidriks võeti Eestis Romi Hasa. Erilahendus koostöös JCDecaux’ga – lapsed said bussipeatustes välimeedia plakati kõrval mõõta, kui mitu Rama pakki nad pikad on. Lisaks intervjuud toitumisspetsialisti Mai Maseriga. Oli ka veebimäng. PR tugi – Hill&Knowlton.

Kampaania õnnestus, margariini populaarsuse langus saadi pidama. Delma+Rama on Eestis margariinituru liidrid.

CIF & DOMESTOS

2009 oli müügi suurendamiseks vaja Cifi pudel köögist välja tuua. Sellega saab puhastada näiteks ka lapse jalgratast või valgeid jalatseid. “Muuda lemmikasjad jälle uueks!”

Leedukate lemmiklõhn on sidrun. Alustades teest, lõpetades tualetipuhastusvahendiga.

PRIVATE LABELS ehk DISCOUNTER OWN BRANDS (DOB’s)

Unileveri toodete vaenlased poeriiulil. Isegi kodukeemia valdkonnas on kaubanduskettidel juba olemas private label’id ja omatooted pannakse ju parematele positsioonidele ja need ei vaja reklaami.

TURUNDUSÜLESANNE

Mida teha Domestose pudeliga s.t. kuidas rääkida tualetihügieenist?

Ideed:
- gripikampaania “Peske käsi!” mõjub hästi
- selgitustöö, kuidas Domestost kasutada – õhtul, enne magamaminekut oleks soovitav seda puhastusvaghendit tualetipotti panna ja ööseks seisma jätta
- võikski panna mõne reklaamklipi telesse õhtusesse aega, meeldetuletusega: “sul on üks asi veel tegemata – Domestos tualetti”
- ööklubide ja kontorite tualetid

Eile, 3. detsembril toimunud Läti Best Marketing Club kohtumisel esines Janis Spogis, Tele2 Läti turundusdirektor, kes rääkis Läti  Tele2 meteoriidikampaaniast. Best Marketingi juht Hando Sinisalu (fotol) tegi täna, 4. detsembril kokkuvõtte Läti Best Marketing Club’is räägitust:

- Inimesed jäävad igavusest magama kui Tele 2 tuleb välja järjekordse “eriti soodsa pakkumisega”;
- Vajadus muuta brändi kuvandit – odav ei ole igav ja halb;
- Muudeti radikaalselt ka Tele 2 esinduste kujundust, pakendidisaini, kommunikatsiooni;
- Ei olnud päris valmis nii suureks globaalseks meediakäraks;
- Ajaline vahe meteoriidi langemise ja uue toote turuletuleku vahel 3 nädalat;
- Algne plaan oli uus toode tuua turule Riia Valgusfestivali ajaks ja sellest peeti ka kinni;
- Kuna meteoriidikraater oli Eesti piiri lähedal, siis tagantjärele tark olles oleks võinud selle toote tuua turule ka Eestis.

: Jaga teistega

EMT 2009:

Coca-Cola 2004:

Mõlema klipi taga on sama agentuur – Divison. Mida arvate – kas on nagu kaks tilka vett või mitte?

: Jaga teistega

Kas 5% soodustuse saamine peab ikka nii keeruline olema? Kaks korda pidin lugema, et Selveri -5% allahindluse kampaania sisust aru saada. Eks praegusel keerulisel ajal otsivad paljud uusi võimalusi põnevate kampaaniate tegemiseks, kuid siiski on elu näidanud, et mida lihtsam, seda paremini töötav kampaania.

Segadust tekitav Selveri kampaania on selline:

1. osta vähemalt 400 krooni eest, et saada 4 sooduskleebist -5%. Iga täiendav 100 krooni lisab ühe kleebise.

2. Partnerkaardi esitamine annab ühe lisakleepsu.

3. Kleebi kleepsud oma poolt valitud toote triipkoodi kõrvale.

4. Selle toote eest saad kassas -5%.

Selle kampaania puhul on turundustiim püüdnud saavutada paljusid erinevaid eesmärke: kasvatada keskmist ostu, müüa kallimaid tooteid, kasvatada kliendikaardi kasutamist, hoida marginaali. Mul on aga kartus, et viimase eesmärgi saavutamine tuleb neil selle kampaania põhjal kõige paremini välja. Kuna kleepse jagatakse kassas, siis peavad kassapidajad masinlikkuseni selgitama kampaania reegleid minusugustele pika taipamisega klientidele, kellest paljud ainult mõnelt tootelt 5% soodustuse saamiseks tõenäoliselt ei viitsi ei süveneda ega ka kleepse kuhugi kleepima hakata.

Võrdluseks aga tahaksin esile tuua ERGO Kindlustuse kampaania, kus kaskokindlustusega saad liikluskindlustuse tasuta. Super lihtne lähenemine, mille puhul jääb vaid imestada, et nad varem sellise pakkumise peale ei tulnud!

Allikas: www.turundusproff.ee/blog

: Jaga teistega