26. novembril toimus Tallinnas Olümpia hotelli konverentsikeskuses turundus- ja reklaaminädala WAZZAP? 2009 raames sessioon „Reklaam & meedia 2010“, kus esinesid Eesti juhtivate meediakanalite, agentuuride ja suurimate reklaamiklientide esindajad. WAZZAP-i korraldajaks on turundusinfo ja –konverentsifirma Best Marketing.

Siinkohal ülevaade sellest, mida rääkisid suurte reklaamiklientide esindajad:

 
Piret Mürk-Dubout, EMT juhatuse liige, turundusdirektor:

Trendid 2010:
- Telekommunikatsiooni teenuste hinnad on Eestis võrdsustunud, vahe on kvaliteedis.
- EMT suurendab internetimeedia osakaalu meediakulutustes.
- Suurenenud on otseturunduse osatähtsus.
- Vähenema hakkavad jaemüügipindadele tehtavad kulutused, lõppevad jaepindade enampakkumised.
- Võitlus turupositsioonide pärast.
- Personaliseerimine! Võtmed on kliendi käes.
- Sündmusturunduse kasv
- Pisivormide osatähtsuse kasv, EMT tegeleb mikrosektoritega.
- Sotsiaalmeedia: kliendikeskne turundus, kliendid juhivad diskussiooni, negatiivne kliendikogemus levib plahvatuslikult, konkurendiluure ja kopeerimine.
- Digimeedia, veebitelevisioon.
- M-turundus.
- EMT osakaal sotsiaalmeedias on veel väike, aga juba tegeleb 2 EMT turundustöötajat igapäevaselt sotsiaalmeediaga

Erki Peegel, EAS-i turundus- ja kommunikatsiooniüksuse direktor:

EAS-i turundus – ja kommunikatsiooniüksus – 6 inimest. EASis on kokku ligi 60 inimest, kes igapäevaselt tegelevad turunduse ja kommunikatsiooniga. Peamised tegevusmahud suunatud Eesti tutvustamisele.

Põnev sündmus turundajatele – EXPO 2010. See on nagu Eesti saatkond Hiinas 6 kuu jooksul! Kestab 1. mai – 31. oktoober 2010.

Turundus 2010 – Eestist välja!
- Peamised sihtturud Soome, Rootsi, Saksamaa, Venemaa
- Turismi valdkonnas sihtturgudel kavas 94 üritust ja kampaaniat
- www.visitestonia.com turundamine
- Eesti turunduskontseptsiooni rakendamine kõikides oma tegevustes – tutvustaeestit.eas.ee
- Eelarve ligi 100 mln krooni

Hill&Knowlton (Samuel Sorainen) teeb EAS-i tellimusel Eestile Facebookis Soome suunal  kampaaniat.

2010: EAS-i + Kanal 2 koostöös äriplaanide konkurss „Ajujaht“.

Nõuanne: Ketiagentuurid võiks kasutada oma rahvusvahelist infot ja hakata nõustama Eesti väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kuidas välismaal turundada.

Karini Golubev, Rocki ja Carlsbergi brändijuht, Saku Õlletehas

TARBIJA: 2009 langus ligikaudu 10% vs. 2008.
Vaenlased: jaeketid,private labels ning tarbija hinnatundlikkus.
AKTSIIS: 2010 jaanuar +10% (2008 +30%)
SEADUSANDLUS: piirangud turunduskanalitele, alkoholi jaekampaaniad keelatud!
AVALIKKUSE MEELESTATUS: vastuseis alkoholiga seotud küsimustele – Saku peab end kaitsma, mõtlema sotsiaalsele vastutustundlikkusele ning samal ajal kasumit teenima.

Mure: dialoog tarbijaga puudub, tarbija jaoks on Saku lihtsalt üks toode Selveri riiulil.
Eesmärk: suurendada dialoogi tarbijaga.

Saku 2010 turunduseelarve jaguneb:
tele 80%
raadio 0%
internet 10% (2008 oli see vaid 0,3%)
print 9%
välimeedia 1% (2008 oli see 11,5%)

Kristjan Seema, Tele2 turundusdirektor:

2010:
- Halb uudis agentuuridele: Tele2 meediaeelarve väheneb -10%. Hindadel on veelgi langusruumi.
- Hea uudis loov- ja disainiagentuuridele: Tele2 panustab 2010 oma müügipunktidesse / jaemüügipindadele, et klient sealt võimalikult positiivse kogemuse saaks. Sama kehtib veebikeskkonna kohta.
- telekommunikatsiooni teenuste kvaliteet on Eestis võrdsustunud, vahe on hinnas

26. novembril toimus Tallinnas Olümpia hotellikonverentsikeskuses turundus- ja reklaaminädala WAZZAP? 2009 raames sessioon „Reklaam & meedia 2010“, kus esinesid Eesti juhtivate meediakanalite, agentuuride ja suurimate reklaamiklientide esindajad.

Hando Sinisalu, Best Marketingi tegevjuht, WAZZAP-i korraldaja:
“Minu jaoks jäi Turundusaasta 2010 prognoosidest kõlama kaks peamist trendi:
(1) Võrreldes 2009. aastaga suuri käibemuutusi ette näha ei ole ja suures osas jätkub tänane olukord;
(2) Järjest rohkem pannakse rõhku mõõdikutele ja analüüsile – eriti suurt arengut on oodata internetimeedias. Internetireklaami kampaaniate täpne analüüs muutub 2010 reaalsuseks.”

Siinkohal ülevaade sellest, mida rääkisid agentuuride esindajad:

Birjo Kiik, reklaamiagentuuri IDEA EURO RSCG tegevjuht:

“Kõik räägivad täna hinnast, isegi Stockmann. Aga peaks hoopis püüdma eristuda! Tarbija muutub muidu aina tundetumaks, harjub allahindlustega. Vaja on lisaväärtust!”

Meie läheme aastale 2010 vastu optimistlikult  ja hästi ettevalmistunult.
2009. aasta IDEA jaoks:
- Big Idea Group`i moodustamine: 15 kommunikatsiooniettevõtet Eestis, Lätis ja Leedus
- Vahetus omanike ringis, suurima kliendi (Keskerakond) lahkumine
- Restruktureerimine, meeskonna kasv

Fookus 2010. aastal:
- Klientidel eriti tugev vajadus selge positsioneeringu ja eristumise järele
- Sooduspakkumised ja hinnakampaaniad vajavad jätkuvaks toimimiseks lisaväärtust
- On taas aeg uute ettevõtete ja brändide turuletulekuks. Kaardid on sassi löödud, lihtsam on pääseda pildile.

IDEA eelarve 2010: kasvab +25% (uued kliendid, pidev osalemine riigihangetel).

Arno Pae, meediaagentuuri OMD starteegiajuht:

2009 alanud arengud jätkuvad. 2009 muutis põhjalikult tarbijaid ja ettevõtteid. See oli allahindluste aasta. Tarbijakäitumine jääbki mõneks ajaks ettevaatlikuks. Firmade oma ka. Võim ja meedia tarbija käes: tarbija jagab infot brändi kohta 100 sõbraga Facebookis.

Ehkki 2010 on raske ennustada tarbijaturu kiiret paranemist, võib juhtuda, et reklaamimaht hakkab siiski kasvama. Võimalik, et isegi kiiremi, kui me loodame. 2009 a meediakulutused olid lihtsalt põhjendamatult väikesed. Lisaks sõltume siin palju maailmamajandusest. Kui rahvusvahelised ettevõtted jaksavad uuesti investeerima hakata, on tõus ka eestis kiire tulema. 

Ja KUI nõudlus peaks pead tõstma, siis on üsna selge, et kõigepealt paistab see välja teles. Suurte reitingutega saated on defitsiitne kraam ja seal vahel olev 12 min sadade tuhandete inimeste tähelepanu kulda väärt. Teine trendikas kanal on internet kuid siin on turule jõudmas palju uut pakkumist väikeste ja välismaiste lehekülgede näol, lisaks on praegune lehereklaami mudel internetis selgelt raiskav ja seega võib turg tõusta ja hind siiski langeda.

Meediaagentuuri tähtsamad oskused on olnud need:
2005 – viia sõnum massimeediaga võimalikult paljudeni
2007-2008 – osta pinnad võimalikult kiirelt ära
2009 – leida “põhjahind”
2010 – OMD tegeleb meediakampaaniate mõju mõõtmisega ja brandikogemuste juhtimisega

Janar Toomesso, reklaamiagentuuri Age McCann tegevjuht:

Kui aasta algul ennustasin -25% reklaamiaraha langust, siis eksisin -13% enda kahjuks. Tegelik langus on olnud -38%. Agentuurid teevad praegu väiksema raha eest rohkem tööd. Kliente me kaotanud ei ole, 2010. aastale läheme vastu kindlalt, aga oleme valmis hullemaks.

Digimaailma osakaal suureneb. Loovuse taga tuleb osata näha ROI-d.

Kas Eestil on vaja 25 reklaamiagentuuri ja 100 üksiküritajat? Ei ole.

26. novembril toimus Tallinnas Olümpia hotelli konverentsikeskuses turundus- ja reklaaminädala WAZZAP? 2009 raames sessioon „REKLAAM & MEEDIA 2010“, kus esinesid Eesti juhtivate meediakanalite, agentuuride ja suurimate reklaamiklientide esindajad. WAZZAP-i korraldajaks on turundusinfo ja –konverentsifirma Best Marketing.

Kõlama jäi mõte, et kliendid on järgmisel aastal jätkuvalt hinnatundlikud, seega hinnatõusu oodata ei ole. Kui eelmise aasta WAZZAP? meediasessioonil prognoosisid Eesti juhtivate meediaettevõtete juhid 2009. aastaks 5 – 15% reklaamikäivete langust võrreldes 2008. aastaga, siis sel aastal tõdeti, et tookord oldi liiga optimistlikud ja tegelik langus osutus palju suuremaks.

Siinkohal ülevaade sellest, mida rääkisid meediakanalite esindajad:

Erik Roose, Postimehe peadirektor:

„Nii nõudlikku klienti kui käesoleval aastal pole ma veel enne näinud. Erilahendused on muutumas standardiks. Piltlikult öeldes, kliendid tahavad Stockmannist rätsepaülikonda Säästumarketi hinnaga.”

Probleem: reklaamikliendid jäävad ajalehele võlgu.
Aasta 2010 prindis:
- Hinnatõusu prindis ei tule, kliendid veelgi hinnatundlikumad.
- Lehed üritavad säilitada 2009 aasta reklaamikäivet.
- Tiraažid saavutavad stabiilsuse jaanuariks.
- Vene reklaamiturg on stabiliseerunud ja alustab esimesena tõusu.
- Fookus jätkuvalt  kliendil, hinnal ja efektiivsusel.

Mart Luik, Ajakirjade Kirjastuse juhatuse esimees:

“Kui eelmisel aastal ennustasin langust -15%, siis mõned kolleegid noomiasid mind pessimismi pärast. Tegelikult langes ajakirjade reklaamikäive 2009. aasta III kvartalis rohkem kui 60%.”Kõiki Ajakirjade kirjastuse ajakirju ei mõjuta reklaamikäibe langus eriti palju, näiteks Kodukirja ja Eesti Naise ilmumise maksab kinni eeskätt lugeja, mitte reklaamiklient. Kuigi meie ajakirjades on väga hea lehekülje hinna ja lugejate arvu suhe, ennustan, et järgmisel aastal Ajakirjade Kirjastuse reklaamikäibe langus jätkub, aga väiksemas mahus, kui konkurendil. Liigume riskide hajutamise eesmärgil  media house tüüpi ettevõtteks saamise poole, s.t. pakume kogu meediavalikut ühest majast, anname välja nii ajakirju kui kirjastame raamatuid. 2010. aastal toome internetti kõikide oma ajakirjade digitaalsed versioonid.

Priit Leito, TV3 ja Mediainvest Holding tegevjuht (nimetatud ettevõtete alla kuuluvad TV3, TV6, 3+, Star FM ja Power Hit Radio):

“Mida oodata aastalt 2010? Reklaamihinnad käituvad nagu Euribor! Nii nagu Euribor ei jää igavesti nii madalale tasemele kui praegu, ei jää seda ka reklaamihinnad. Tark klient võiks omale praeguse reklaamihinna lepinguga ära fikseerida.” Elektrooniline meedia suurendab turuosa.

Reklaamituru kasv 2010: 0%:
1 kvartal -10%
2 kvartal -5%
3 kvartal +3%
4 kvartal +10

Tele reklaamituru kasv 2010: +3%
Raadio reklaamituru kasv 2010: +4%                      
TV 3, TV6, 3+ eelarve 2010: +5%
Star FM ja Power Hit Radio eelarve 2010: +5%

2010. aastal teeme reklaami hinnakirja koostades senise 6 asemel 2 ajatsooni: prime time ja off prime time. Tahame suurendada tele ja raadio ühismüüki. Raadio + tele – katab kogu päeva, 34% suurem efektiivsus.

DigiTV-le üleminek tuleb üllatusena vast 10-20 tuhandele Eesti elanikule, usun, et enamus on 1. juuliks analoogsignaalist loobunud.

Heiki Abel, Sky Media müügidirektor:

Raadio reklaamiraha 2010:
- Esimene poolaasta 10 kuni 20% miinuses vs 2009.
- Teine poolaasta sama või väike kasv vs 2009.
- Kasv eeskätt teiste meediate arvelt, kui meil oma tubli tööga õnnestub klientideni viia raadioreklaami teada-tuntud (mitte kõigile) tugevused, mida järgides klientide rahulolu ja kampaaniate tulemuslikkus kasvab mühinal.

Raadioreklaami hind 2010:
- Raadiol puudub kogemus ja suund oluliselt suurema  allahindluse poole erinevalt prindi ja tele kuni 90% omast, mida alates 2009 rakendati hooga laiale kliendibaasile.
- Hinnad suuresti ei muutu, teatud korrektsioonid teeb kuulajanumbri muutus.
- Probleemiks on halb maksekorrektsus, mis jätab nii mõnegi kampaania toimumata.

Reklaamiturg 2010:
- Turu kasvumootorina näen arukaid ja sõnaõiguslikke turundusjuhte, kes oma ettevõtte tippjuhtkonna osana suudavad turunduskulud ettevõtte eesmärkide teenistusse rakendada, mitte ei ole kuulekad copy-paste-translate-discount funktsioonis kaasanoogutajad.
- Kasv eeskätt Eestis tehtud otsuste pinnalt.

Andrus Raudsalu, Delfi tegevjuht:

Delfi liigub päevapõhisest reklaaminäitamisest uute mudelite kasutuselevõtu suunas: unique user‘i põhine mudel, retargeting, CPM. Uuendused saavad teoks 10. jaanuaril 2010. Delfi hinnad eriti ei muutu. Kanalite konkurents toob koostöö.

Trendid 2010:
- Koostöö eri kanalite vahel suureneb. Nielsen (2009): paralleelne kampaania teles ja internetis tõstis brändi tuntust keskmiselt  ⅓ võrra rohkem võrreldes vaid teles tehtud kampaaniaga.
- Migratsioon telest internetti.
- Tasuline (reklaamivaba?) sisu.
- Maailma trend – raha tuleb internetti juurde, kuid bännerreklaam langeb. Suunatud reklaam (Google, MSN, YouTube, Orkut, Facebook jt) kogub populaarsust.

Klikkimisest:
- comScore (märts 2009): 84% kasutajatest ei kliki reklaamidel kunagi.
- Klikkijate arv on viimase 2 aasta jooksul vähenenud 2 korda.
- 67% klikkidest on tehtud 4% kasutajate poolt.
 -Referentslehekülgede kasutajate hulgas oli 90-96% neid, kes nägid reklaami kuid ei klikkinud sellel; vaid 0,2-1,6% oli neid kes klikkisid end lehele läbi reklaami.
- Mitteklikkijad külastasid uuritud lehekülgi ka hiljem märksa järjekindlamalt.

Mikk Maiste, Postimees Online’I reklaami müügijuht:

“Bännerreklaam peab olema sekundiga hoomatav!”
2009. Aasta lõpus läheb Postimees Online’il tööle uus reklaamimootor, mis võimaldab põhjalikumat statistikat: unique page view, reklaami klikkamised ja unikaalsed klikkamised. Saab mõõta ka seda, kui paljud kasutajatest nägid veebilehe allosas asuvat bännerit. Uued mõõdikud annavad kliendile kindlustunde, et reklaam on õiges kohas. Uuendusena hakkab Postimees pakkuma klientidele lisatasu eest ka RAM (research and analysis of media) uuringut, mis võimaldab reklaami mõju 15 küsimuse abil välja selgitada.

Postimees Online standardiseerib mitmed reklaampinnad, mida on siiani erilahendusteks nimetatud ja selle eest kliendilt arendustöö eest eraldi raha kasseeritud. Nüüd klient võidab rahas.

2009. aasta on olnud raske, käibekasvu ei ennusta ka 2010. aastaks.

Triin Tomingas JCDecaux Estonia müügijuht:

Märksõna: autostumine. Viimase 10 aasta jooksul on liiklusvool Eestis kasvanud igal aastal pea 10% (JCDecaux andmed pärinevad aastast 2007). Keskmine liikumiskiirus (s.h. fooride taga ootamine) on Tallinna südaklinnas 15 km/h, kesklinnas 30 km/h.

Elukeskkonna muutused: valglinnastumine. Harjumaalt Tallinnasse tööle sõitvad inimesed muudavat liikluse aeglasemaks. Seega märgatakse välimeedia plakateid paremini. Inimene märkab 4 välireklaami 10st, seega 40%. 9 suuremas Eesti linnas läbiviidav kampaania katab ära 80% Eesti elanikkonnast.

JCDecaux aitab klientidel  optimeerida reklaamilahendusi välimeediasse sobivateks. Algset loovlahendust välja ei paku, vaid aitame olemaolevat välimeedia jaoks sobivaks muuta.

Märksõna: mõõdetavus. Mõõdavad autosid. Jalakäijaid ei mõõda, need tulevad nö boonusena kaasa

2010 – välimeedia reklaamikäive jääb samaks kui 2009 või langeb -5%.

Eesti Posti juhatuse liige Aavo Kärmas:

TNS Emori ja Eesti Posti uuringu järgi on tarbijad endi hinnangul kõige enam kasu saanud otsepostiga saabunud reklaamist. Paradoks: kliendid ei taha saada adresseerimata kirju, samas oma andmeid nad avaldada ka ei taha. Eelistatakse tellitud reklaami ehk personaalset pöördumist.

Eelarve 2010:
- Otsepostituse valdkonna käive jääb samaks või veidi kasvab
- Võrreldes 2008. aastaga on langus olnud väga väike
- 2010. aastal hinnad ei muutu, küll aga tekib uusi võimalusi segmenteerimises

Lähitulevik:
- Andmed muutuvad väärtuseks
- Kliendiandmebaaside areng           
 - Andmepõhised teenused (sihtturunduse andmebaas)
- Geoturundus

Urmas Oru, Kanal 2 peadirektor:

2010 saab olema suurte ootuste, aga väikeste lootuste aasta. Kanal 2 pole kunagi varem nii palju oma stuudiosse ja tehnikasse investeerinud, kui 2009. aastal. Tulemas on ka uus veebileht. Kõige suurem muutus, mis 2010. aastal telekanaleid ees ootab, on üleminek digiTV-le 1. juuli hommikul kl 5.00. See tähendab seda, et osa inimesi ei näe ühel hetkel enam oma armastatud teleseriaale. Ennustan, et teles on tulemas reklaamikäibe kasv 2-5%. Printmeediale kasvu ei ennusta.

MinuEMT kampaaniasse oli algusest peale plaanis kaasata mina-kujudena nö inimesi tänavalt.   Sest kuidas muidu ehedalt väljendada kontseptsiooni „Mina“ ja jõuda inimestele lähemale?

Kampaania võttis suvel tuurid üles MinuEMT interaktiivsete üritustega Foorumi keskuse ees, kus MINA-tähtede vahel pildistasime ja filmisime üles kõiki, kes soovisid osaleda MinuEMT reklaamides ja/või foto- ja videokonkursil. Filmimist ja pildistamist kanti otse üle ka Foorumi keskuse LED ekraanilt, seega jooksis ekraanil pidevalt reaalajas MinuEMT MINA-reklaam.

Tulemused said üles meie galeriisaidile ning sellest kasvas välja suur fotokonkurss „Vali lahedaim mina-tegelane!“.  EMT galeriisaidil ja erinevates portaalides olid üleval ka bännerid, mis inimesi sinna osalema kutsusid. Ja veel – üritusest valmis väga lahe videomaterjal, mida saab vaadata samalt saidilt www.emt.ee/galerii/videod

Üritused jätkusid terve suvi erinevates Eestimaa paikades, kuna inimeste huvi oli väga suur ning see on siiani kasvavas trendis.  Muidugi said kõik need mina-üritused võimalikuks meie jube heale tiimile eesotsas meie üritusturundusjuhi Hille Hansoga, kes vaatamata trotslikule suveilmale kõike kordineeris ja ohjas:)

Pildil Hille ja Maivi

Pildistatud ja filmitud inimesi on juba kasutatud EMT erinevates reklaamides nii teles kui prindis. Mõneltki reklaami jõudnud inimeselt on tulnud tagasiside, et ta on nüüd oma tutvusringkonna staar – reklaamimodelliks saamine tundub (ja enamasti ka ju on) millegi väga erilisena… Positiivset tagasisidet ja tähele panemist on tulnud ka mujalt: näiteks märkas Saaremaa maakonnaleht, et EMT reklaamidesse on viimasel ajal sattunud nii palju saarlasi, et sellest võiks lausa artikli kirjutada.

Mis oli meie jaoks selle protsessi käigus kõige positiivsem? Kindlasti inimeste avatus ja valmidus selle mängulise formaadiga kaasa tulla. Igas eas, igas sotsiaalses staatuses inimesed poseerisid vägagi andekalt ja vaimukalt. Ühel tulijal oli pildile tulekuks kaasa võetud isegi hobune, ent enamasti saadi siiski hakkama erinevate pooside, liikumiste ja grupeerimistega. Ja kes julgeb veel öelda, et eesti inimesed ei oska riides käia või et fotosessioonideks on alati vaja stilisti?

Oluline on ka kampaania siseturunduslik aspekt. MINA-tähtede juures said end firmasisestel seminaridel pildistada ka oma töötajad ning nende piltide baasil valmib EMT lauakalender. Seal oleme pildid sidunud tekstiga, mis viitab pildil olevate inimeste tööle ja nende panusele nende oma ja meie kõigi EMT kujundamisel.

Nüüdseks on juba tuhanded eestimaalased  MINA-üritustel osalenud. MinuEMT kontseptsioon tervikuna on leidnud niivõrd sooja vastuvõtu inimeste seas ning see kasvab ja areneb edasi, sest tänapäeval pole just palju reklaame, mille inimesed  on ise loonud. Ja tead, kui oled ise seal mina-pildistamistel juures olnud, siis see positiivne energia, mis inimestest kumab, tekitab omakorda ise sünergia, mis annab jube palju lahedaid ideid edasiseks. MinuEMT oma kontseptsioonilt ongi ju midagi sellist, mida inimesed enda jaoks loovad – meie, turundusinimesed, aitame sellele lihtsalt kaasa ning võtame kogu oma kogemuste pagasi ja visiooni, et seda vormida tervikuks. Kulminatsiooniks on kindlasti meie vastvalminud imagoklipp „EMT on kõigile!“, mille leiad kiirelt üles YouTube’ist EMT turunduse konto alt.

Veel tasub lähiajal jälgida EMT fännilehte Facebookis, et ennast või oma sõpru sealt peagi üles leida!

Oleme väga tänulikud kõigile, kes oma vahva olekuga EMT reklaame on ilmestanud. Loomulikult läkitab jõuluvana  reklaamidesse jõudnutele ka  väikese aitäh-kingituse… aga see on praegu loomulikult veel saladus:)

“Kuidas nad jaksavad nii palju uuendada?” tabasin end piimatoodete riiuli ees, kui järgmise uue Farmi kohupiimakreemi olin proovimiseks ostukorvi ladunud. Suve alguses, kui Farmi uue kujundusega toodetega turule tuli, siis tundus see lihtsalt üks põnev katsetus kriisiajal uuendada just nii, nagu kooliraamatud seda õpetavad. Ja just nii, nagu paljud ettevõtted, kus koos turundusinvesteeringute kärbetega on kadunud kogu uuendusjõud, seda ei tee.

Juba alguses pani mind imestama uudistoodete rohkus ning sellega koos ka võetud riskitase. Seda ootamatum on aasta lõpus tõdeda, et nende tempo pole veel raugenud.

Ja tulemused? Eesti traditsiooniliselt kiiresti uuendusi omaks võtva tarbija silmis on Farmi kasvatanud oma silmapaistvust ja saanud juurde jõudu piimatoodete riiulites. Mida vähem on teised uuendanud oma sortimenti, seda lihtsam on Farmil silma paista olnud. Lühikese ajaga on tõustud nn väikevenna staatusest suurte tegijate hulka.

Müügimahu kasv 43% võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga räägib enda eest, kuid kahjuks ei ole teada, kas uued tooted on siin pigem vedurid või rohkem testimiseks ja maineprojektiks.

Igal juhul loodan väga, et Farmi annab kinnituse: koolitarkust tasub uskuda.

Allikas: www.turundusproff.ee/blog