Sampo Peiker ja channel-neutral lähenemine

oktoober 29, 2009 Autor: Best Marketing Team ,

No pealkiri sai vägev…
Mind ajendas kirjutama Sampo Panga “Isekas” kampaania, mille tuntuim element on Peikeri teleklipp Hannes Võrnoga peaosas.

Sampo peamaja küljes on ka suur outdoor- reklaam, mida täna Pronksi tänava/Narva maantee ristmikul autoaknast pildistasin (sorry, magasin ühe rohelise tsükli maha ja minu taga ootajad olid põhjusega pahased)

Pilt ise on selline:
sampo peiker

Müüd siis teema diskussiooniks. Maailma juhtivad reklaami- ja meediagurud räägivad sellest, et hea reklaam peab olema IDEE keskne ja see keskne idee peab olema channel-neutral ehk rakendatav erinevates kanalites (TV, print, web, events, jne).
Sampo kampaania teleklipp on lahe, isegi kümnendal vaatamiskorral ei teki tahtmist kööki võileibu tegema minna. Aga see outdoor tekitab küsimusi.
Teleklippi nägemata ei saa sellest muhvigi aru. Kanali- neutraalseks seda lahendust ka nimetada ei saa.
Aga kas kanali-neutraalne idee on ikka ja alati vajalik? Ja kas teleklippide screenshottide  kasutamine outdooris on ikka patt?

No tags for this post.

4 kommentaari

( RSSkommentaarid   TrackBack URI )

Katrin Kull  on postitanud

oktoober 30, 2009 @ 00:40

Telereklaami screenshot väli- ja printmeedias is sooo yesterday…

Gert Lee  on postitanud

oktoober 30, 2009 @ 13:32

Olen kindlasti “juhtivate gurude” paadis ja usun, et paremini töötab meediaülene idee, millel on “jalad all”. Samuti usun, et sellel arvamusel on ka mõõdetud põhjendus.

Eesti kontekstis puudub mul kogemus, et keegi turundajatest oleks investeerinud teadmisse, milline on ühe screenshoti üle meediate kasutamise versus iga meedia omapärale vastava meediaülese idee alt loodud layoudi kasutamise n.ö. mõõdetud majanduslik efekt. Tänu Eesti väiksusele tundub, on seda ka pea võimatu mõõta ehk sarnases kultuuriruumis samaaegselt kahe erineva kampaania tegemine tundub küll võimalik Ameerika ida- ja läänerannikul, aga mitte Eestis. Võib-olla ma eksin ja turu-uurijad saavad mind metodoloogiliselt kohe parandada :)

Samas argument, mis võiks rääkida meediaülese idee kasuks – loodan, et kõik nõustuvad, et töötavale reklaamile näiteks erinevates 2D meediates on üldlevinult erinevad nõudmised – kui hea printreklaam peab “looma sekundeid” ehk peab lugeja peatama lehekeeramiselt ja haarama endasse pikemaks ajaks, siis välireklaam peab kolme-nelja teksi/pildi elemendiga looma imekiireltkiirelt mõistetava unikaalse kuvandi. Sellest tulenevalt võin väita, et ühe tele screenshoti kasutamine on kindlasti patt ja see screenshot suurema tõenäosusega ei tööta oma soovitud rollis kummaski näiteks toodud meediakanalis.

Kui aga rääkida konkreetsest Sampo välireklaamist siis kas küsimus pole siin pigem selles, et reklaamiidee arendusel valitud klipist valed tegelased?

Ja loomilikult paistab kaugele ka Eestis leviv üldine pandeemia – firmastiilielementide ülevõimendamine ja nende jäik näpuga järjeajamine reklaamikommunikatsioonis. Selle tulemus siin – tume visuaal tumesinisel taustal. Kulla turundajad, väidan, et 90% nendest disaineritest, kes neid manuaale loovad pole kunagi ühtegi meediaülest reklaamiideed loonud ega seda üle meediakanalite laiendanud. Käsitlege neid manuaalide reegleid palun mitte “piiblina” vaid suunava töödokumendina:)

Evelin Pullerits, Mediapool  on postitanud

november 2, 2009 @ 00:49

Eesti reklaamiagentuuridel on sageli kas väga hea prindi- või teleidee alustuseks ja sinna ümber siis üritatakse muud kampaaniat aretada. Väli ja internet on miskipärast pähklid. Head kommunikatsiooniideed, mis igalpool hästi töötaks, kohtab harvem. Meediat teha sellest asendist on üsnagi keeruline – sihtrühmani jõudmiseks oleks seda või teist “muud” kanalit ka vaja, aga head lahendust ei tule ega tule. Rahast hakkab kahju, muud miskit :)

Välireklaami telest või prindist alustades ongi väga keeruline saada, ei tule välja ka paremates peredes. Ma ei oska öelda, kas tele screenshoti kasutamine on patt või mitte, see las jääda spetsialistide lahendada :) Küll on välis patt kasutada asja, mis ei ole ilma muid kanaleid nägemata mõistetav, mis on väga teksti- või detailirohke, või mis lihtsalt ei paista oktnotsebrist välja, sest keegi kunstiinimene on teinud ülistiilise toon-toonis lahenduse, hullem veel kui tumeda.

Peikerist rääkida, siis ma selle ühe suure seina üle pikalt ei nuriseks. Kampnaaia sõnum on väga nutikas, tele on hea ja las see üks suur pind siis olla telele väikeseks reminderiks. Kurvemaks tegi see, et sama motiivi oli kasutatud ka veebis. Seal oleks küll saanud üsna lihtsa vaevaga “ise valimist” pisut interaktiivsemalt esitada, näiteks ühe peikide poe bännule püsti panna kasvõi.

Aleksander Vilu, JCDecaux  on postitanud

november 18, 2009 @ 09:45

Nö “screenshoti” kasutamine võimaldab paremat sünergiat erinevates meediates ISEKA kampaania lõikes ja mitmetes teistes kampaaniates. Ka Tele 2 on kasutanud edukalt oma seriaalitegelasi välimeedias ning saavutanud häid tulemusi. Ja neid näiteid on veel ja veel. Kui investeeritakse juba viie-kuuekohaline rahasumma teleklipi tootmisesse, siis on mõttekas mõni element sellest ka korraliku liiklussagedusega tänavatele tuua. Selleks sobib nii pangamaja sein kui mõni “pakendatud” efektiivne välimeedia võrk. Kaitsen igati Sampo ja agentuuri otsust panna Iseka sõnum õue värsket õhku hingama ja tänavaruumi ilmestama. Välimeedia spetsiifikat tasub muidugi igal juhul arvesse võtta ning optimeerida screenshot hästi nähtavaks ja arusaadavaks kampaaniaelemendiks. Kuna Sampo on pidanud Iseka tõttu hoidma kontoriuksi klientide päralt kauem lahti kui tavaliselt, siis on kampaania on korda läinud.

Et Iseka reklaami kasutati vaid pangahoone enda küljes, siis tema mõte oli pelgalt teiste meediakanalite toetamises ja inimestele oma sõnumi meeldetuletamises. Meeldetuletamise eesmärk polegi selles, et mööduv inimene sõnumi igakordselt algusest lõpuni läbi loeb, vaid piisab lühikesest meenutusimpulsist oodatava tegevuse algatamiseks. Mõni klient hakkab sellepeale liigutama, mõni mitte. Samuti nagu internetibännerit mõni inimene klikib, mõni jätab lihtsalt midagi meelde ja mõnel brauser lihtsalt bännerit ei näita. Õues liikudes inimestel küll võimalust silmi kinni pigistada pole välireklaami ees, mistõttu on näiteks poliitreklaam 40 päeva enne valimisi karmilt keelatud, aga mujal meedias võib veel valimiseelse päevani üritada inimeste tähelepanu köita.

Loomulikult annab tulemusele juurde kujunduse korralik optimeerimine, kontrastsete värvikombinatsioonide kasutamine ja parem äratundmine. Optimeerimist oli ka Iseka plakati puhul näha, aga võibolla oleks saanud paremini. Paremini tähendab teinekord eelarve mõttes ka kulukamalt nii raha kui aega arvestades, mistõttu jäetakse plakatitele viimane lihv andmata.

Viimase lihvi andmata jätmine võib aga teine kord tähendada 2,5 korda kehvemat plakatite elementide märgatavust, mida on ilmekalt näidanud JCDecaux läbi viidud OCOptimizeri uuringud. Optimiseriga peaksid tänasel hetkel enamik Eesti agentuuridest kursis olema, sest seda on tutvustatud kinosaalis kõikidele soovijatele 2007. aastal ning samuti eraldi kohtumiste käigus paljudes agentuurides.

Alati tasub küsida põhjendatud arvamust-soovitusi ka välimeedia ekspertide käest oluliste kampaanite läbiviimisel, sest nemad teavad oma meediat kõige põhjalikumalt ja oskavad nõu anda, kuidas mõne elemendi õigesse suurusesse ja kohta tõstmine annab parema tulemuse ka kampaaniale tervikuna. See võib kunstnike jaoks mõjuda shabloonsena ja kunsti pärssivana, aga kui inimesel tänaval on kunsti süüvimiseks aega 2-3 sekundit, siis see kunst peab olema väga kiirelt arusaadav.

Loomulikult on paljudes ketiagentuurides olemas oma oskusteave plakatite kujundamise kohta, sest tegu on ju ühe vanima ja siiani efektiivse meediaga. Välireklaam oli olemas enne ajalehti, raadiot, televisiooni ja internetti ning jätkab tegutsemist ka edaspidi ja elab nii mõnegi eelmainitud kanali üle. Selge on see, et tänapäeval on efektiivne välireklaam rohkem turuliidrite või nendeks pürgijate pärusmaa, kuid ka välimeedias on piisavalt näiteid, kus Taavet suudab Koljatile ära teha ühe linguheitega. Tihti osutub selleks lihtne, selge ja nähtav plakat, mis annab sihtrühmale olulise info edasi ning paneb nad tegutsema. Ka JCDecaux võrgus on olnud piisavalt juhtumeid, kus peame plakatid planeeritust varem tänavatelt ära korjama, kuna reklaamitud toode on otsas. Sellise plakati kujundamiseks on kuulda võetud asjatundjate soovitusi ja sõnum on koostatud sihtrühmale arusaadavas keeles nii sõnastuse kui disaini mõttes.

JCDecaux küll ühtki plakatit ise algusest lõpuni valmis ei disaini, kuid toormaterjali ettenäitamine enne kampaania algust ja nõu küsimine pole meie klientidele ega agentuuridele siiani midagi maksnud. Meie tänuks on jäänud kordaläinud kampaania ja õnnelik klient ning rõõmuga õigeaegselt tasutud välireklaami eksponeerimise arve.

Lisa kommentaar





Spam Protection by WP-SpamFree