EMT uue kontseptsiooniga esindustes on üheks mastaapseks uuenduseks kasutuskogemuse pakkumine. Sülearvutid ja popimad mobiiltelefonid on asetatud demolettidele, et toodet parimal moel tutvustada ja pakkuda potentsiaalsele omanikule proovimisvõimalust. Mobiilidega koos eksponeeritakse ka erinevaid EMT teenuseid. Sülearvutit ja mobiiltelefoni on muidugi igaüks kasutanud, kuid rohkete erinevate teenuste ja põnevate võimaluste kasutamisoskuse kohta nii väita ei saa. Sama kehtib ka uute mudelite kohta, kui tuttava tootja uue seeria mudel on nägemata/proovimata. Märkimist väärib kindlasti see, et EMT demolaudadel on eksponeeritud tooted päris tooted (mitte maketid), nii et esinduses käinud klient saab öelda, et on uudistoodet oma käega proovinud ja teab paar sõna sellest juba tuttavale rääkida. See toimib omaette reklaamivõimalusena, sest teatavasti on parim reklaam just suust-suhu ehk tuttavalt kuuldud teave. Enamasti käib huvipakkuva toote ja teenuse juurde ka spetsialisti nõuanne ja soovitus meie teenindajalt, mis aitab ka tehnikakaugemal inimesel uutest tehnoloogiasaavutustest ülevaadet saada..
Tööiseloomust sõltuvalt käin tihti esindustes ning olen jälginud, kuidas klient jõuab ostutehinguni. Laias laastus jagunevad kliendid kaheks – need, kes tulevad ja küsivad kohe konkreetset toodet/teenust, ning need, kellel on küll vaja toodet, kuid ta täpselt ei tea, millist.

Kord sisenes poodi soliidne keskealine härra. Üks müügikonsultant oli hõivatud, teine just vabanes ja noogutas tervituseks, andes märku, et on valmis teda teenindama asuma. Härra asus kurtma muret, et tahab osta telefoni, kuid ei tea, milline see peaks või võiks olla. Konsultant viis meesterahva tootekapi juurde ja näitas talle elustiilil põhinevaid valikuid, samal ajal uurides kliendilt ootusi uuele telefonile. Kohe hakkaski üks noobel musta värvi mobiil kauemaks kätte jääma. Kliendi huvi nähes viitas konsultant, et sama telefon on ka demoletil, juhuks kui on soov seda sisselülituna ja töötava SIM-kaardiga proovida. Paari sekundi möödudes oligi demotelefon kliendi käes ning oma häid omadusi välja kiirgamas. Kümmekond minutit juteldi telefoni headest omadustest, konsultant jagas kasulikke näpunäiteid teenuste ja pakettide osas ning siis liikusid mõlemad leti juurde ostu vormistama. Klient läks esindusest ära naerulsui.
Kliendi vaates julgen väita, et tema ootused said ületatud. Võib-olla ei olnud klient esiti valmis ostma just seda konkreetset, küllaltki kallist telefoni, vaid võtnuks midagi soodsamat või tavalisemat.Kuid nähes võimalusi ja tundes kasutuskogemust, otsustas ta teha investeeringu parema kogemuse nimel. Suure tõenäosusega tuleb sama klient samasse esindusse ka järgmise sooviga tagasi, kuna sai positiivse kogemuse.

Vaadates emotsioonide kõrval ka ratsionaalset poolt, näitavad numbrid, et paremini müüvad need esindused, kus töötavad telefonid on välja pandud. Samuti müüakse natuke kallimast hinnaklassist telefone rohkem just neis esindustes, kus telefone saab eelnevalt proovida.

Paljud meie emotsioonid, arusaamad ja ka valikud põhinevad kogemusel. Ja EMT kogemusele tuginedes – kliendi kogemusse tasub investeerida, see toob tagasi.

Lauri Toomsalu, AS EMT Mobiilse meedia projektijuht

No pealkiri sai vägev…
Mind ajendas kirjutama Sampo Panga “Isekas” kampaania, mille tuntuim element on Peikeri teleklipp Hannes Võrnoga peaosas.

Sampo peamaja küljes on ka suur outdoor- reklaam, mida täna Pronksi tänava/Narva maantee ristmikul autoaknast pildistasin (sorry, magasin ühe rohelise tsükli maha ja minu taga ootajad olid põhjusega pahased)

Pilt ise on selline:

Müüd siis teema diskussiooniks. Maailma juhtivad reklaami- ja meediagurud räägivad sellest, et hea reklaam peab olema IDEE keskne ja see keskne idee peab olema channel-neutral ehk rakendatav erinevates kanalites (TV, print, web, events, jne).
Sampo kampaania teleklipp on lahe, isegi kümnendal vaatamiskorral ei teki tahtmist kööki võileibu tegema minna. Aga see outdoor tekitab küsimusi.
Teleklippi nägemata ei saa sellest muhvigi aru. Kanali- neutraalseks seda lahendust ka nimetada ei saa.
Aga kas kanali-neutraalne idee on ikka ja alati vajalik? Ja kas teleklippide screenshottide  kasutamine outdooris on ikka patt?

Läti saladuslik meteoriit osutus Tele2 kampaania teaseriks. 26. oktoobri öösel alla sadanud “meteoriit”, mis maailmas palju kõneainet põhjustas, osutus turundustrikiks. Tele2 Läti esinduse turundus- ja müügidirektor Jānis Spoģis teatas, et ettevõte omab Mazsalaca “meteoriidikraatriga” otsest seost ning et tegu on tõepoolest lavastusega. Samuti väitis Spoģis, et meediatrikiga soovis ettevõte tõmmata maailma tähelepanu Lätile uudisega, mis ei oleks seotud halva majandusliku olukorraga. Spoģis kinnitas ka, et Tele2 maksab kinni kõik kulud, mis riigiametitel seoses juhtunuga tekkisid.

Facebookis kütab teema täna kirgi üles - on lätlaste trikist vaimustujaid ja lollitamise pärast solvujaid. Siinkohal mõned tsitaadid Facebookis aset leidnud aruteludest:

Olav Osolin, Zavod BBDO: ”Läti turunduses on masu viimasegi aru viinud. Tele2 juhtkond peab nüüd võimlema, et neid ennast riigi maine hukutamise eest auku ei aeta.”

Rait Milistver, DDB Eesti: “Mulle sellised armsad huligaansused sümpatiseerivad. Veel toredam oleks, kui meie Vabadussamba autorid tunnistaks lõpuks üles, et tegemist on peatselt tegevust alustava loomakrematooriumi valgusreklaamiga.”

Endrik Randoja, Fastleader.com: “Kui ma toodaksin teravaid vorstikesi, siis lansseeriksin oma uue extra spicy tootesarja ühe korraliku Vihterpalu metsatulekahjuga!”

Aive Levandi, LH Concept: “Huvitav, aga samas ma tõmbaks veidi hoogu maha. Esmapilgul on jah tegemist extra crazy turundustrikiga, aga iga turundustegevus peab olema mõtestatud ja strateegia elluviimisele rakendatud, sest kasutab ettevõtte eelarve-ressursse. Kui teema veidi laagerdub, ehk saab selgemaks, mis oli tegijate idee, aga kui see oli vaid “turn attention to Latvia” projekt, siis kas ta on social responsibility kategooria või ikka Tele2 enda tähepanu püüdmise projekt? Ilmselt aeg annab arutust ja aitab ka selgust saada.”

Andres Jõesaar, Tele2: “Super tegu! Ütle üks turundus-idee, mis nii suurt meedia tähelepanu on saanud? NPNK oli midagi analoogset, aga riigipiire see ei ületanud.”

Allan Martinson, MTVP: “Varem võtsid plahvatuste eest vastutusi terrorirühmitused, nüüd telekomid. Tavaliselt laekus pommi puhul mitu pressiteadet võistlevatelt rühmitustelt, kes kõik au omale tahtsid. Veel pole hilja, et mõni firma teataks, et hoopis tema on Läti meteoriidi taga.”

Katrin Kull, Dreamers: “See ju 100% Läti huumor. Heas maitses pole lätlasi kunagi saanud süüdistada. Vt ka Läti Eurovisioon, Golden Hammeri g(k)alad jms. “Marketingu” mõttes ei saa seda analüüsida, see on kultuuriküsimus:)))”

Palun avalda arvamust:
- Kas see on hea või halb turundus?
- Kas inimesed annavad andeks selle, et nad ennast hetkeks rumalana tundsid?
- Millega LMT võiks vastata – kas maavärinaga?

Twitter on tore mänguväljak turundajatele – sõltuvust tekitav sotsiaalvõrgustik, kus kasutajate vahel liigub katkematu joana erinevaid sõnumeid. Pane see vaid enda jaoks õigesti tööle. Aga kuidas siis säutsuda nii, et sisestatud lühiteated paneksid inimesi ka reaalselt toodet või teenust tarbima? Suurt hulka ärisid uurides ja sotsiaalmeedia gurusid küsitledes leidis Forbes.com, et neid viise, kuidas Twitter oma äri jaoks tööle panna, on üüratu hulk.

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna magistrant Ave Lepik on kokku kogunud mõned Forbes.com’i poolt välja toodud näited ja soovitused, mida saab lugeda Best Marketingi veebilehelt: “Kuidas Twitter ikkagi enda jaoks tööle panna?”

Palun avalda arvamust!
· Millised on siinsete firmade trikid – jaga oma tähelepanekuid!
· Kes on Sinu arvates Eesti kõige aktiivsem ja tõhusam säutsuja?

„Teid ootab tõeline üllatus…“ algas ühe Rimi kodupoe siseraadio reklaam, kus räägiti uuest Kalevi tikrite ja pähklitega šokolaadist. Üllatus oli tõepoolest suur, kui šokolaadi poes müügil polnudki. Kui vigu juhtub sellises suures, kogenud ja õlitatult töötavas organisatsioonis nagu seda on Kalev, siis tasub ka paljudes teistes ettevõtetes igaks juhuks mõelda läbi, kuidas veel parandada müügi ja turunduse koostööd parima tulemuse saavutamiseks. On ju vähene turunduse ja müügi koostöö üks tihedamini esinevad probleeme paljudes ettevõtetes.

Ma ei tea, kuidas on struktuur Kalevis, kuid paljudes organisatsioonides on jõutud sellini, et müük ja turundus on ühes osakonnas, mis on kõige lihtsam viis omavahelise koostöö parandamiseks. Kui aga ettevõtte struktuuris ei ole võimalik müüki ja turundust kokku panna, siis on võimalik ka muid viise kasutades saada tulemusi.

• Kõigepealt peaks turundus ja müük koos seadma ühised eesmärgid ning neid tuleb mõõta samade kriteeriumite alusel. Tihti tehakse see viga, et kui turundus tegeleb suurte, loominguliste ja auhinnapotentsiaaliga kampaaniatega, siis on müügiosakond oma müügieesmärkide saavutamises täiesti üksi jäänud. Mõjutavad aga nii turundus kui müük ühe ja sama protsessi erinevaid osi: kui turunduse rolliks on kontaktide l(t)oomine, siis müügil nende samade kontaktide realiseerimine.
• Turundus peaks kindlasti osalema müügikoolitustel ja käima regulaarselt kaasas müügikohtumistel. Nii on neil palju lihtsam aru saada müügiprotsessist ning nende endi rollist selles.
• Turundus ja müük peaksid oma tegevusplaanid koos tegema ning jälgima ühiselt ka nende elluviimist. Siia hulka kuulub nii igapäevatöös operatiivsete muudatuste tegemine kui ka vajadusel pikaajaliste plaanide koos ümbermängimine.
• Kindlasti tasub kasutada ühist CRM-I, et näha kliendikontaktide ajalugu ja seisu. Kui mõlemal tiimil on harjumus koguda ühtsesse süsteemi nii kampaaniate kui ka klientide infot ja seda ka igapäevaselt kasutada, siis on lihtne teha ka operatiivselt tegevustes muudatusi.
• Väldi igal võimalusel osakondade vastandamist, sest lihtne on luua negatiivseid hoiakuid, kuid palju keerulisem koostöösuhteid taastada.

www.turundusproff.ee