Väljavõte The Guardianist:

The UK has become the first major economy where advertisers spend more on internet advertising than on television advertising, with a record £1.75bn online spend in the first six months of the year.

The milestone marks a watershed for the embattled TV industry, the leading ad medium in the UK for almost half a century. It has taken the internet little more than a decade to become the biggest advertising sector in the UK.

UK advertisers spent £1.75bn on internet advertising in the six months to the end of June, a 4.6% year-on-year increase, according to a report by the Internet Advertising Bureau and PricewaterhouseCoopers. To put this in perspective, in 1998, when the IAB first measured internet advertising, just £19.4m was spent online.

The internet now accounts for 23.5% of all advertising money spent in the UK, while TV ad spend accounts for 21.9% of marketing budgets.

The IAB’s figures show that of the total of £1.75bn spent on internet advertising, £1.05bn, or 60%, was spent on search advertising on websites including Google, up 6.8% year on year.

Online classified advertising grew by 10.6% year on year to £385m, about 22% of total internet ad spend. But online display advertising, such as banners on websites, fell by 5.2% year on year, to £316.5m. This was an 18% share of all internet ad spend.

The ray of light within the online display ad sector was the nascent, but rapidly growing, online video advertising sector. The IAB estimated that this sector grew by close to 300% year on year, to almost £12m.

Thinkbox, the UK TV marketing body, has taken exception to the IAB’s figures, arguing that the internet is now mature and diverse and it is inaccurate to collate all the figures as if it is one single medium.

“It is interesting but meaningless to sweep all the money spent on every aspect of online marketing into one big figure and celebrate it,” said Lindsey Clay, marketing director at Thinkbox. “Online marketing spend is made up of many things, including email, classified ads, display ads (including online TV advertising) and, overwhelmingly, search marketing. They should be judged individually.”

Guy Phillipson, the chief executive of the IAB, reckoned that there is still significant growth potential left in the internet ad market.

“We could absolutely see it grow to being a 30% medium [of share of ad spend], to go past £4bn to even £5bn annually,” he said. “Online display advertising has plenty of room for growth.”

Täistekst on siin: http://www.guardian.co.uk/media/2009/sep/30/internet-biggest-uk-advertising-sector

No tags for this post.

22 kommentaari

( RSSkommentaarid   TrackBack URI )

Best Marketing Team  on postitanud

september 30, 2009 @ 19:49

Eestiga on siinkohal raske võrdlust tuua, sest otsimootori-reklaami meil ei mõõdeta (Google kui selle valdkonna turuliider Eesti kohta andmeid ei avalda).
Huvitav kuidas UKs Google andmed kätte saab?

Huvitav on ka artiklis välja toodud mõte, et Internetireklaam on niivõrd lai valdkond, et seda ei olegi mõtet ühe tervikuna mõõta.

Ja online video – on see siis TV reklaam või Internetireklaam?

Ja kuidas mõõdetakse Eestis online classifieds´i?

Toomas  on postitanud

september 30, 2009 @ 20:05

Kas peale Google üldse keegi teine search- reklaami pakub? Sisuliselt tähendab see ju, et Google ongi UK reklaamituru peamine kanal?

Jüri Kaljundi (Oi!)  on postitanud

september 30, 2009 @ 21:41

Kindlasti on tähtis jälgida erinevaid netiturunduse valdkondi ja nende mahtusid eraldi. Suured koos numbrid on ilusadm kuid väga erinevaid tegevusi ühte patta panna on mõttetu. Graafiline reklaam, otsiturundus, videoreklaam, reakuulutused, uudiskirjad jne olgu ikka eraldi.

Raske küsimus on, kuhu panna käsitöö ja teenused. Üha rohkem netiturundust on oma ja partnerite töötunnid ja ajakulu, mitte meedia ostmine.

Üks huvitav asi mida siin jälgida on see, et enamus sellest netireklaami rahast ehk otsireklaamist peaks olema uued reklaamijad: firmad, kes enne tegid vähe või mitte üldse reklaami. Otsireklaami eristab ka see, et seal liigub raha otse kliendilt võrgustikku – meediaagentuuridele Google vahendustasu ei maksa.

Classifieds reklaam oli mingi aeg Eestis umbes sama suur kui bänner- jms reklaam. Hetkel on see osa aga kindlasti väiksem, võib olla nii rohkem kui ka sama UK 22%’ga. Kristina EMOR’ist oskab täpsemalt rääkida, ehk selgitab.

Toomas: Google osa otsireklaamis oli USA’s suvel 76%, alla veerandi jäi Yahoo, Microsofti jt väiksemate kätte.

Hanno Kindel  on postitanud

september 30, 2009 @ 21:50

Tegemist on paradigma muutusega. Nüüdsest tuleb UK kontekstis uuesti lahtimõtestada kogu massimeedia reklaami puudutav taustsüsteem. Antud positsioonide muutusega pole tegemist mõne väiksema meediakanali edestamisega, tegemist on senise reklaamikuninga enda seljatamisega. Ma ei nõustu Thinkboxi kriitikaga, sest massimeedia tavatarbija ei teadvusta endale, et nüüd on tegemist just selle Online kategooria reklaamiga (search, classified, e-mail või display), tema jaoks on üks digital kõik. Paraku. Tänu EAS-i http://www.visitestonia.com kampaania kogemusele UK-s võiksin kommenteerida otsingu (vaikimisi siis Google) domineerivat osakaalu digitaali võidukäigus UK-s. Tegemist on üliküpse turuga, kus domineerivad aastakümnetega tarbija teadvusesse kinnistunud brändid. Otsing on edukas just hästi sissetöötanud brändidega, vähese tuntusega Eestit ära turunda UK turul (ainult) Google abil. Ma lihtsalt tean seda. Aga hästi sissetöötatud brändide nõiaringi saaks kommenteerida maailma juhtiva reklaamianalüütiku John Philip Jones’i näite abil. Miks ehitatakse olemasolevatele sissetöötatud brändidele samanimelisi sub-brande mõnes teises tootekategoorias? Sest praktiliselt kõik juhtivad brändid kuuluvad börsifirmadele. Jonesí näide – keskmiselt iga kümnes täiesti uue nime ja ajalooga bränd võib ellu jääda. Kujutate endale ette operatsiooni, mille eel anestesioloog rahustab teid väitega: meil õnnestub iga kümnes operatsioon! Sellisest “rahustusest” ei taha üks domineeriv börsifirma kuuldagi. Võetakse sissetöötatud bränd ning tarbijatele antakse teada: nüüd saate selle nime alt osta ka neid tooteid. Nii garanteeritakse kindla peale minek ning ühtlasi ka otsimootorite võidukäik. Sest otsimootorid on edukad teatavsti hästi sissetöötatud teemade puhul. Nõiaring, mis hoiab otsimootorite veskid käimas. Nüüdsest juba õige suure raha eest, kusjuures.

Arno Pae (OMD)  on postitanud

september 30, 2009 @ 22:55

Julm arvutus:

- UK display on 18% internetireklaamist

- Eestis mõõdab Emor enam-vähem ainult display’d (tegelikult võib Emor seda nüüd küll kommenteerida, lahmin juhuslikult aga arvestades, et suurt osa reklaamist nad ei registreeri ja samas registreerivad mingi osa classified’se, siis äkki on kokku umbes nii)

- Seega kui Eesti internetiturg meenutaks UK oma, oleks selle suurus 2008 a 187/0.18=1041 mio EEK.

Meenutan, et tele oli tühised 469, print 798.

Mida siit siis nüüd järeldada?! Welcome to e-Estonia? ;)

Rein Iida, Taevas Ogilvy  on postitanud

oktoober 1, 2009 @ 09:13

Kommenteerin Eesti mätta otsast.

Täna kohalikes TV kanalites reklaami ja infot avaldades jõuab see Eesti vaatajani.
Vaataja kvaliteet ei ole väga täpselt defineeritav. Andmed mille alusel TV vaatajat “defineeritakse” on väga väike hulk “keskmist” televaatajat kelle alusel väidetakse kogu vaatajaskonda just sellist olevat. Kas ja kui palju Sinu info või reklaam kellegini jõudis on tegelikult küsitav. Ma ei väida, et tele on jama aga väidan, et andmed mida pakutakse on “väga udused”. Teleprogrammide sisu jätan kommenteerimata …

Internetikeskkonnas avaldatav info on oluliselt laiapõhjlisemale “vaatajaskonnale” ja koheselt soovi korral ka kasutajaskonnale avatud.
Edastatav info annab võimaluse väärtuslikumaks ning põhjlikumaks kontaktiks.
Info on soovi korral “vaatajale” ka korduvalt kasutatav.
Mõõdikud mille abil mõista edastatava info (mida tellija poolt on välja asetatud) kvaliteeti, kasutatavust, huvitatavust jne jne on kordades paremad. Internetis avaldatud info on ka tellija jaoks ka vajadusel kiiremini ja lihtsamalt muudetav.
Loogiline on, et turundajatele on internetikeskond järjest atraktiivsem “rahapaigutamise” keskkond. Selle tulem on objektiivsemalt mõõdetav ning onlines nähtav. Seda ei tuletata väikese arvu “keskmise” kasutajate pealt.

TV ei kao kuhugi aga turundajatel on tv kontakti sisulist kvaliteeti (eriti Eestis) järjest keerulisem mõista.

Ja kahjuks tuleb ka tõdeda, et vaadates viimasel ajal tv-st näidatavate reklaamide sisulist kvaliteeti siis ei paista sealt ka kuidagi välja, et tellijad tv-sse saadetava sisu osas pingutusi teeksid.
Samas vaadates internetis avaldatavat materjali näen päev päevalt oluliselt kvaliteetsemat tellija poolset sisu.

Pika jutu kokkuvõtteks:
turundusraha liigub sinna kus on tarbija ja kus on paigutatavat raha täpsem mõõta.
Täna on tv selles võistluses kehvemas seisus.

Hanno Kindel  on postitanud

oktoober 1, 2009 @ 09:51

Ärme siinkohal massimeediauuringute metodoloogiasse lasku, see käib teiste terminite alusel. Aga digitaalist. Eestis müüakse bännerpinda päeva alusel (kombineerituna garanteeritud page view’de arvuga per päev), mis on tegelikkuses väga ilus käibekasvataja. Taanis käidi läbi klikipõhise bännerpinna müük ning käivetele mõjus see katastroofiliselt. Display osakaal kogu digitaali käivetest on Eestis võrratult kõrgem kui UK-s. Kohe kordades kõrgem. Üks ohumärk display tugevusest või nõrkusest oli Q2 2009 ülikõrge langus versus Q2 2008. Senini arvati Internetist päästjat olevat, kuid käib temagi ühte sammu teiste massimeediakanalitega. Eesti oludes.

Jaanus Lillenberg, Postimees.ee  on postitanud

oktoober 1, 2009 @ 09:55

Seda, et internetireklaami kogumaht ületab tele oma, kirjutasid britid kaks aastat tagasi kui esimese segmendina kasvas noorte internetis veedetud aeg pikemaks telekavaataamise ajast. Nüüd on see siis justkui käes.
2008 aasta Cannes’i Wundermani workshopil presenteeritud uuringust selgus, et interneti reklaamituru kasvu taga on tõik, et internet ise on massimeedium. Massimeedium selles mõttes, et läbi tehnilise kommunikatsiooniplatvormi pakutakse väga erinevaid tooteid – sama info mida ka Thinkbox kinnitab. Iga teenusepakkuja konkureerib nii enda nishiga kui ka kogu online panustatava raha pärast. Sellises konkurentsisituatsioonis ja tehniliste võimaluste toitelahuses on teenuste kiire areng üsna normaalne. Seepärast ongi kogu interneti reklaamikäibe võrdlemine telega mõneti sarnane olukorraga, kus me võrdleksime kõikide raadiolainete abil levivate kommunikatsioonivormide reklaamikäivet näiteks välimeedia käibega. Erinevates internetimeediumides põhineb nii info kui ka reklaami tarbimine üsna erinevatel alustel – võrdle näiteks emaili reklaami ja otsingumootori reklaami. Kummagi reklaamivõimaluse edu kindlustamiseks on meil turul olemas eraldi teenusepakkujad, kes nõustavad antud alal.
See, et praegu teisi interneti reklaamisektoreid peale display ei mõõdeta on muidugi hale. Loodame, et sellele tuleb ühel või teisel moel varsti lahendus. Mis Emor kostab?

Internetireklaami mahud UK’s ületasid tele omad | OKIA Blogi  on Pingback-viide

oktoober 1, 2009 @ 09:58

[...] Shampust? Miks mitte. Best Marketingi blogi kommentaariumis toob Arno välja huvitava arvutuskäigu: võib-olla Eestis on see [...]

Inglismaal suri tele ära! « DreamGrow internetiturundus  on Pingback-viide

oktoober 1, 2009 @ 13:03

[...] kirjutas, et Best Marketing Team* kirjutas, et Mark Sweney, The Guardian’ist, kirjutas, et Suurbritannias möödus internet [...]

Best Marketing Team  on postitanud

oktoober 1, 2009 @ 13:33

Minu arvates ei saa Internetireklaami mõõta samade parameetrite alusel kui TV või printreklaami.
Kui “vanas meedias” tehakse reklaam valmis ja siis näidatakse seda (mõõdetava) raha eest meedias, siis Internetis käivad asjad teisiti.
Raha kulub veebilehe tegemisele, sisu tootmisele, sotsiaalsetes võrgustikes suhtlemisele, bännerreklaamidele (jah, ka sinna!) jne.
Seda, kui palju ettevõte kulutab (palgaraha)sisu tootmisele, ei ole võimalik väljastpoolt niikunii mõõta.
Kokkuvõttes: Reklaamikulutuste uurimise metoodikat tuleks muuta ja võtta arvesse ka kaudsed kulud. Kuidas ja kas seda saab teostada – ei tea?

Rando  on postitanud

oktoober 1, 2009 @ 14:30

Päris üks-ühele ei saa paralleeli tuua UK turuga. Nagu Hanno ütles, siis Eestis on display osakaal suurem kui muudel valdkondadel. Kui Eestis saad mõne krooni eest osta pea kõiki otsingusõnu, siis UK’s maksad populaarsemate eest pea 10x rohkem.
Kui arvestada, et EMOR ei mõõda kõike s.h. ka reklaamivõrgustikke, siis võib internetireklaamituru suurusjärk olla samaväärne TV omaga ehk poole miljardi kanti.
Enda mätta otsast vaadates on muidugi kõige huvitavam küsimus, et millal jõuab Eesti oma turu arengutasemelt suurriikidele (UK, USA) järgi – teadupärast võtavad reklaamivõrgustikud enda alla ca 1/3 turust. Millal see aeg Eestis kätte jõuab? :-)

Henrik Aavik  on postitanud

oktoober 1, 2009 @ 14:54

Sõnaga, Eesti internetireklaam ei lähe niikaua mitte kellestki mööda, kuni mõõdetakse ainult peavoolubännereid. Vaatasin mis kanalites ma klientidele see nädal meediat ostsin – Google ja MSN. Uuringud ei aima ka.

Arno Pae (OMD)  on postitanud

oktoober 1, 2009 @ 15:24

Lisaksin nüüd vahelduseks ühe provokatiivse soovituse: Kasutagem alternatiivmeediat! Televisiooni pean siis silmas.

Tele GRPde korrelatsioonid müükidega on täna siiski lihtsamalt leitavad kui pageview’de omad. Disclaimers apply.

Priit Kallas  on postitanud

oktoober 2, 2009 @ 00:02

Leidsin ühe põhjaliku uurimingu, mille oli läbi viinud IBM. Pealkiri väga tagasihoidlik “The end of advertising as we know it”. Lühiülevaate ja viited failidele leiab siit http://www.dreamgrow.com/ibm-study-the-end-of-advertising-as-we-know-it/

Hanno Kindel  on postitanud

oktoober 2, 2009 @ 00:08

Tele GRP/TRP-de korrelatsioon müügiga leidis tõendamist P&G Nielseni USA telepaneeli eksperimendiga aastatel 1990-1992. Sellest eksperimendist tekkisid teleplaneeringu klassikalised parameetrid, continuity ehk kampaania järjepidev muster olgu üks näidetest. Miks ja kuidas – küsige Procter&Gamble’i või nende meediaagentuuri käest. Kumb neist vastab?
Täpsem andmestik ju nende kasutada. Arno märkus paganama õige . digitaalis vastav katse tegemata. Ma pean silmas P&G Nielseni telepaneeli eksperimendiga sarnast mastaapi. Kes teeb?

Hanno Kindel  on postitanud

oktoober 2, 2009 @ 00:17

Viimase 5 aasta jooksul on tele leidnud märkimisväärset põhjendatust. Eelkõige tasub ettevõtta Robert Heath’i kirjutised. Suurimaks abimeheks “The Hidden Power of Advertising”. Uute brändide ehitamisel ei ole telele vastast. Et vanal Albionil uue tootmisel probleeme on, sellest kirjutasin juba paar postitust varem.

Reklaam muutub kardinaalselt « DreamGrow internetiturundus  on Pingback-viide

oktoober 2, 2009 @ 10:24

[...] Üha tihedamaini tuleb infot sellekohta, et jälle on internet meediakanalina mõnest teisest kanalist möödunud. Viimati juhtus see Suurbritannias. Kindlasti ei kao tele kuhugi, aga edasi toimimiseks muutub ta internetisarnaseks. Seal näidatavad reklaamid muutuvad kontekstuaalseks ja vaataja huvidega arvestavaks. Ses mõttes ei saa ma küll Hanno arvamusega nõus olla, et „Uute brändide ehitamisel ei ole telele vastast“. [...]

Hanno Kindel  on postitanud

oktoober 2, 2009 @ 11:57

Ilmselt läheks vastus Priidule DreamGrows? Esitasin meelega utreeritud näite tele tugevusest, et ärgitada arutelu Interneti rollist brändi arenduses. Kõige vähem on põhjust neid kahte meediakanalit vastandada. Pigem juhinduda ühest Admapi tele ja Interneti sünergiale keskenduva artikli pealkirjast: Marriage Made in Heaven.

Best Marketing Team  on postitanud

oktoober 2, 2009 @ 12:15

Kuulan parasjagu Zagrebis Peter Fieldi esinemist ja just äsja tuli jutuks TV roll. Peter väidab, et “TV reklaam on efektiivsem kui kunagi varem, sest TV hinnad on märkimisväärselt langenud. Ja kõige efektiivsem kombinatsioon on TV + Internet”

Ain  on postitanud

oktoober 3, 2009 @ 17:03

Olen Peteriga täiesti nõus, internet on tänapäeval väga edasi jõudnud.

Jüri Kaljundi (Oi!)  on postitanud

oktoober 6, 2009 @ 17:06

Panin kirja ka oma mõtted valearvamusest, nagu oleks bännerreklaam mõeldud klikkimiseks:
http://netireklaam.com/2009/10/bannerid-pole-klikkimiseks/

Palun siis harige oma kliente, tuttavaid, partnereid, turundusinimesi selles osas ka. Bännerid pole klikkimiseks!

Lisa kommentaar





Spam Protection by WP-SpamFree