Best Internetil tõi Matt King emailiturunduse peamise probleemina välja selle, et meile saadetakse välja massiliselt, pimesi ja kliente segmenteerimata.
Matti arvates oleks esimene asi, mida teha tuleks kasvõi üsna algelisel tasandil kliente segmenteerida: eraldada ostjad mitteostjatest, diferentseerida sõnumeid vastavalt kliendi mineviku ostukäitumisele jne jne.

Küsimus: kui suurel määral võimaldavad praegused Eestis pakutavad emailiturunduse lahendused kliente segmenteerida? Kui hästi ühilduvad need süsteemid ettevõtte CRM süsteemide (kliendihaldusega)? Ootame kommentaare!

No tags for this post.

11 kommentaari

( RSSkommentaarid   TrackBack URI )

Meelis Ojasild  on postitanud

september 22, 2009 @ 11:47

Epostel võimaldab segmente luua ükskõik millistele parameetritele tuginedes (s.t. andmetele, mis on konkreetse kontaktiga seotud).

Peale saatmist saab kätte ka need inimesed, kes avasid kirja või klikkasid mõnel konkreetsel lingil – vahel on vajadus neile siis kas uuesti e-maili saata või klikitud lingi järgi uut pakkumist väga täpselt sihtida.

Hando Sinisalu  on postitanud

september 22, 2009 @ 12:10

Aga kui hästi on võimalik epostelit CRM tarkvaraga ühendada? Kas need kaks süsteemi “räägivad” omavahel või on vaja mingeid spetsiaalseid lisamooduleid?

Marko Juhandi  on postitanud

september 22, 2009 @ 18:39

Tervitused siis Overline Marketingist- oleme Interspire Email Marketer`i maaletooja Eestis.

Kliendigruppide-segmentide loomine pole probleemiks. Lisaks tavalisele segmenteerimisele on veel kuhjaga võimalusi, mis on seotud just täpse sihtimisega.
Selle teema juures võiks ära märkida ka personaliseerimise ning Triggerid ( mida mainis ka Matt King), mille läbi luua täpsemini sihitud sõnumid.

Ühildavus ja CRM – Interspirel olemas XML API, läbi mille on võimalik andmeid liigutada.

Mikk Orglaan  on postitanud

september 23, 2009 @ 10:17

Matt Kingi esinemine tõi välja hulga detaile, mida MIKARE NET konsultandid oma igapäevatöös seni jaganud on. Hea oli see, et Matt-i ettekandes oli kõik summeeritult koos. Tõsi, ettekanne oli pikk ja seda saaks ehk lühemalt edastada. Samas osa punkte tahab aega ja läbimõtlemist saada.
Ka mitmed MIKARE CSI uudiskirja tarkvara tänased kliendid väärtustavad oma vähest aega rohkem, kui õigetele inimestele õigeid sõnumeid õigel ajal edastamist. Siinkohal tean omast käest, et areng nõuab ohvreid :) Ja kutsun ka üles natukene liberaalsemale lähenemisele tehniliste inimeste poolt.

MIKARE CSI tarkvara luues analüüsisime põhjalikult erinevaid maailma tipplahendusi. Paljude kiidetud tarkvarade, ka Interspre puhul, jäid meile kitsaskohtadeks tarkvarade loogika ja ülesehitus. Tahame tuua natuke selgust tarbijatele ja alustame seetõttu ka erinevate uudiskirja tarkvarade analüüsimist MIKARE NET kodulehel. Sealt saab siis lugeda meie seisukohti, miks meile mõni tarkvara meeldib või mitte.

Hiljuti on tekkinud uuem mõiste: Turunduslik CRM. Seni teati klassikaliselt: operatiivset, analüütilist, kollaboratiivset CRM-i, mis kõik olid selleks, et parendada ettevõtte suutlikkust suhtes kliendiga. CRM-ide üheks tugifinktsiooniks on oma klientide parem defineerimine, et me saaksime sealt välja võtta just õigeid segmente. Miks? Just selleks, et saada maksimaalset tulemit, pöördudes kliendi poole “õigesti”.
Ja selle vastandiks on saata kõikidele vähegi klientidele täselt sama sisuga kiri.

MIKARE CSI on ehitatud selliselt, et saame sinna kerge vaevaga luua liideseid suhtlemaks erinevate uute andmehaldusrakendustega. Mida pole, selle teeme lisaks, Xml vms lahenduse kaudu. MIKARE CRM-iga on liides olemas. Lisaks on tehtud veel hulgaliselt erilahendusi. Käsil on liides Apollo Raamatukauplusele majandustarkvara Directo kaudu kliendiandmete sünkroniseerimiseks.
Oluline on aspekt, et infovahetus ei ole enamasti ainult ühes suunas. Uudiskirja tarkvarasse – andmebaasi laekub kliendi viimaseid olulisi sõnumeid ja need tuleb saada pea-andmebaasi tagasi.
MIKARE CSI on eilse uuringu kohaselt hetkel Eesti kontekstis selgelt parim ja detailseim lahendus. Detailset infot http://csi.mikare.net

Mikk Orglaan  on postitanud

september 23, 2009 @ 10:22

Lisan veel sellise detaili, et e-maili turunduse tarkvara võib, aga ei pruugi olla parim koht segmenteerimise tegemiseks.
MIKARE CSI-s oleme sellega arvestanud, meil on topelt tunnustega segmenteerimine. Lisaks valimites erinevate tunnuste alusel sisse ja välja arvamine.

Kui on olemas CRM rakendus, soovitame segmenteerimise teha seal. Valimid aga sünkroniseerida uudiskirja tarkvaraga.

Marko Juhandi  on postitanud

september 23, 2009 @ 13:15

Tuletaks Hr Orgnlaanele meelde , et teema oli püstitatud küsimusega “Kas emailiturunduse tarkvara võimaldab kliente segmenteerida?”
Ei saa ma ilma irooniata:
Tänase uuringu põhjal on Interspire selgelt kõige tugevam ja parim toode Eesti turul.

Rein Iida, Taevas Ogilvy  on postitanud

september 23, 2009 @ 13:25

Ärge palun liiga tarkvarakeskselt lähenega ainult.

Keegi peab mõistma ka, et millised vajadused milliseid lahendusi vajavad.
Ja eriti oluline on, et kastid mille vahel tarkvara valib peab keegi ka täitma …
Puuduvad kliendi andmed on täna suurem probleem kui säravad tarkvarad.
Kaadrid ei ole viitsinud andmete sisestamisega vaeva näha ettevõtetes.

Keegi ütles kord lihtsalt –
Arvuti annab täpselt nii targa vastuse kui tark küsimus on sinna sisestatud.
Interpretatsioonid saab iga üks ise teha.
Lisaksin vaid, et ükski tarkvara ei lahenda probleemi kui pole andmeid millele tugineda.

Mikk Orglaan  on postitanud

september 23, 2009 @ 15:48

Marko Juhandile, ok, läksin hoogu ja kaldusin natuke mööda teemast ja Eesti konteksti all pidasin silmas Eesti arendajaid, minu sõnastuse viga. Vabandused.
Interspire – see, et keegi kiidab, ei tähenda, et see on minule lihtne ja minu eesmärkide realiseerimisel parim.

Rein Iida-ga nõus. Mul on endal hulganisti näiteid mittesihtotstarbeliselt kasutatud CRM rakendustest.
Kas siis on probleem juhtkondades, kes ei suuda oma inimesi juhtida tegema tööd targalt?

Erkki Markus  on postitanud

september 23, 2009 @ 21:56

Meie Sendsmaily tarkvara on veel päris uus ja kindlasti toorem kui nt Mikare Client Spam Interface, ent loodud kindlaid eesmärke täitma, mitte iga vajadust rahuldama.

Enamik turundusvahendeid on lõppkasutaja jaoks liiga keerulised. See aga hakkab otseselt rakenduse enda võimekusele vastu töötama. Oluline ei ole igale täpselt tema jaoks koostatud sõnumit saata (tulemused sellest ju väga palju siiski ei muutu – aadresside taga on inimesed, kel on iga päev erinev tuju ja väga palju oleneb pakutavast “kaubast” ka). Tuleb leida tasakaal piisavalt hästi sihitud sõnumi ja selle vahel, et programmi edukaks kasutamiseks ei pea väljaõppinud spetsialist olema.

Ehk siis, päris nn üksikmüüki me ei usu, kuigi sõnumit on võimalik personaliseerida. Loomulikult ka A/B kampaaniaid ja minikursusi korraldada, automatiseeritud järelpäringuid saata (nn triggerite alusel) jpm.

Sendsmaily üks eesmärk on leida võimalus, kuidas saata sõnum just sellisele sihtgrupile, mis nõutud kriteeriumitele kõige paremini vastab, kuid teha seda nii, et Sa ka ise aru saaksid, mida teed. “Sa” all mõtlen ma tänapäeva tüüpilist isehakanud turundajat, ehk peaaegu iga ettevõtjat, nii suurt kui väikest. Meie arvates mahub sellesse kategooriasse hinnanguliselt ca 90-95% “turundajatest”. Seetõttu pakume võimalust kõigile, kasutada piisavalt head tarkvara, minimaalsete vahenditega.

Liidestamise poole pealt on ka Sendsmaily’l XML-põhine sisse-välja andmeside võimalus. Katsetame seda teatud loetud klientide peal. Kas see info on seotud CRMiga või millegi muuga, Sendsmaily’t otseselt ei puuduta.

Indrek Saul  on postitanud

september 26, 2009 @ 14:33

Diskussioon on väga laiaulatuslik. Algsed küsimused olid

1) kui suurel määral võimaldavad praegused Eestis pakutavad emailiturunduse lahendused kliente segmenteerida?

Alustama sellest, et kliente ei segmenteeri tarkvara vaid ettevõttes töötavad inimesed, kes siis tulemusi üritavad tarkvaras meelde jätta.

On tarkvarasid, mis segmenteerivad (klasterdavad) kliente etteantud tunnuste alusel, kuid need tehnilised segmendid vajavad alati inimese sekkumist, tõlgendamist.

Kui tarkvaras on 100 välja kliendi iseloomustamiseks, on seda rohkem kui küll. Probleem ei ole selles, mida tarkvara võimaldaks ega ka selles, kui lihtne või keeruline on neid välju täita, kasutada, filtreerida ja moodustada sihtnimistuid

Probleem on väljade sisus ja tähtuses. Mida kliendi kohta teadma peab? Milline info on tõeliselt tähtis. Hätta jäädakse nimelt andmetel tähenduse andmisega, teisisõnu, andmete muutmisel infoks.

Toon näite – tegime projekti Balti Logistikas, eesmärk oli määrata, milliseid kliente tahetakse, st kellele suunata turundus ja müük. Puhas sihtnimistu koostamise ülesanne.

Otsides vastust küsimusele “mida peab kliendist teadma” jõudsime 43 (!) dimensioonini, st CRM tarkvaras peab kliendikaardil olema 43 erinevat välja. Näide, mis liiki tunnustest oli jutt

* Ettevõtet (klienti) iseloomustavad tunnused
* Kliendi esindajat iseloomustavad tunnused
* Kliendisuhet iseloomustavad tunnused
* Kliendi tarbimist ja oste iseloomustavad tunnused
* Saadetises olevat kaupa iseloomustavad tunnused
* Tarbitavat teenust iseloomustavad tunnused

Igas tunnuste rühmas oli 5-10 alamtunnust

Analüüsides, millised on kõige olulisemad tunnused, selgus, et neid on 10-15 ja enamus neist on süsteemist puudu. Küsides, mida peab teadma klientidest selleks, et turul kasumlikult kasvada, selgus, et tähtsust omavad näiteks sellised tunnused
* kui põhjalikult valitakse logistikapartnerit
* kas logistikaotsused langetatakse Eestis
* kas on olemas eraldi logistikajuht
* kas on keskendunud ainult põhitegevusele

Kui see on teada, siis saab postitusnimekirja ka Outlookiga teha. Kui ei ole teada, ei aita kui tahes suure segmenteerimisevõimalustega tarkvara.

Järgmine probleem tunnustega – kas ettevõttes saadakse aru, milliseid tunnuseid mis puhul kasutada. Tüüpiline eksimus – kliente üritatakse “lõplikult” ära segmenteerida lootuses, et siis saab iga segmendiga teha sarnaseid tegevusi. Paraku see ei ole võimalik.

Uute klientide hankimisel on tähtsad ühed, lojaalsuse kasvatamisel teised, ristmüügil kolmandad, hinnapoliitika kujundamisel neljandad jne. Mistõttu võib öelda, et kogu püüe kliente segmenteerida on põhimõtteliselt võimatu. Ei ole vaja segmenteerida, on vaja osata kasutada klientide kohta teada olevat infot erinevate juhtimisülesannete lahendamisel. Igapäevases töös võib kliente segmenteerida tuhandel eri viisil, sõltuvalt tööst, mida on vaja teha. Ehk siis – kui soovite tingimata segmenteerida, siis nimetage seda dünaamiliseks segmenteerimiseks.

On vaid kaks suhteliselt püsivat, staatilist segmenteerimise viisi:

1) vajaduspõhine segmenteerimine, mis on määratud ettevõtte strateegia – millised on meie kliendid, millistele vajadusele me vastama, kes meie kliendid ei ole. Selliseid segmente ei peaks olema üle viie

2) väärtuspõhine segmenteerimine – kes on e/v jaoks suurima, kes vähima väärtusega kliendid. Ka siin ei ole mõtet rohkem kui 5 segmenti moodustada

Kuna kliente iseloomustavad tunnuseid on väga palju (kümned dimensioonid) siis ongi ettevõtete segmendid tavaliselt üks puder ja kapsad. Ükski CRM ega CSI siin ei aita. Ja vastupidi – peaaegu iga märgitud tarkvara on võimeline “vastu võtma” vähegi arukalt segmenteeritud klientide kohta käiva info.

Eraldi teema on meelde jätta, millistes turundusüritustest/kampaaniates on klient juba osalenud, aga see on nii väike ja lihtne asi, et ei hakka siin lahkama

Kui hästi ühilduvad need süsteemid ettevõtte CRM süsteemide (kliendihaldusega)?

Tahaks küsida vastu, mis on “hästi” mõõdupuuks? Aga siin ei ole palju võimalusi:

a) igal ettevõttel peab olema kliendikaart, kus on kirjas nii kliendi püsitunnused – millega klient tegeleb jms, kui muutuvad tunnused – kliendisuhte ajalugu või selle kokkuvõte

b) turundust ja müüki juhtides peab olema võimalik kliendikaardil oleva info abil moodustada nimistuid (kui soovite, nimetaga neid segmentideks) kuhu kuuluvad tõesti need ja ainult need kliendid, kellega on mõtet “kõneleda” ja kus tulemused saavutatakse kõige tõhusamal – tulemus suhtes kulu

c) postitaja peab olema suuteline nimistu alusel välja saatma posti, jälgima selle kohalejõudmist, reaktsiooni. võimaldama “opt-outi” ning aitama vigaseid aadresse parandada

Ja soovitavalt võiks olla see automatiseeritud, st nimistuid ei pea käsitsi liigutama ühest softist teise

sts  on postitanud

juuni 8, 2010 @ 00:03

Hello dude, can i post articles to your website ? Let me know if you are interested

Lisa kommentaar





Spam Protection by WP-SpamFree