Diskussioon on väga laiaulatuslik. Algsed küsimused olid
1) kui suurel määral võimaldavad praegused Eestis pakutavad emailiturunduse lahendused kliente segmenteerida?
Alustama sellest, et kliente ei segmenteeri tarkvara vaid ettevõttes töötavad inimesed, kes siis tulemusi üritavad tarkvaras meelde jätta.
On tarkvarasid, mis segmenteerivad (klasterdavad) kliente etteantud tunnuste alusel, kuid need tehnilised segmendid vajavad alati inimese sekkumist, tõlgendamist.
Kui tarkvaras on 100 välja kliendi iseloomustamiseks, on seda rohkem kui küll. Probleem ei ole selles, mida tarkvara võimaldaks ega ka selles, kui lihtne või keeruline on neid välju täita, kasutada, filtreerida ja moodustada sihtnimistuid
Probleem on väljade sisus ja tähtuses. Mida kliendi kohta teadma peab? Milline info on tõeliselt tähtis. Hätta jäädakse nimelt andmetel tähenduse andmisega, teisisõnu, andmete muutmisel infoks.
Toon näite – tegime projekti Balti Logistikas, eesmärk oli määrata, milliseid kliente tahetakse, st kellele suunata turundus ja müük. Puhas sihtnimistu koostamise ülesanne.
Otsides vastust küsimusele “mida peab kliendist teadma” jõudsime 43 (!) dimensioonini, st CRM tarkvaras peab kliendikaardil olema 43 erinevat välja. Näide, mis liiki tunnustest oli jutt
* Ettevõtet (klienti) iseloomustavad tunnused
* Kliendi esindajat iseloomustavad tunnused
* Kliendisuhet iseloomustavad tunnused
* Kliendi tarbimist ja oste iseloomustavad tunnused
* Saadetises olevat kaupa iseloomustavad tunnused
* Tarbitavat teenust iseloomustavad tunnused
Igas tunnuste rühmas oli 5-10 alamtunnust
Analüüsides, millised on kõige olulisemad tunnused, selgus, et neid on 10-15 ja enamus neist on süsteemist puudu. Küsides, mida peab teadma klientidest selleks, et turul kasumlikult kasvada, selgus, et tähtsust omavad näiteks sellised tunnused
* kui põhjalikult valitakse logistikapartnerit
* kas logistikaotsused langetatakse Eestis
* kas on olemas eraldi logistikajuht
* kas on keskendunud ainult põhitegevusele
Kui see on teada, siis saab postitusnimekirja ka Outlookiga teha. Kui ei ole teada, ei aita kui tahes suure segmenteerimisevõimalustega tarkvara.
Järgmine probleem tunnustega – kas ettevõttes saadakse aru, milliseid tunnuseid mis puhul kasutada. Tüüpiline eksimus – kliente üritatakse “lõplikult” ära segmenteerida lootuses, et siis saab iga segmendiga teha sarnaseid tegevusi. Paraku see ei ole võimalik.
Uute klientide hankimisel on tähtsad ühed, lojaalsuse kasvatamisel teised, ristmüügil kolmandad, hinnapoliitika kujundamisel neljandad jne. Mistõttu võib öelda, et kogu püüe kliente segmenteerida on põhimõtteliselt võimatu. Ei ole vaja segmenteerida, on vaja osata kasutada klientide kohta teada olevat infot erinevate juhtimisülesannete lahendamisel. Igapäevases töös võib kliente segmenteerida tuhandel eri viisil, sõltuvalt tööst, mida on vaja teha. Ehk siis – kui soovite tingimata segmenteerida, siis nimetage seda dünaamiliseks segmenteerimiseks.
On vaid kaks suhteliselt püsivat, staatilist segmenteerimise viisi:
1) vajaduspõhine segmenteerimine, mis on määratud ettevõtte strateegia – millised on meie kliendid, millistele vajadusele me vastama, kes meie kliendid ei ole. Selliseid segmente ei peaks olema üle viie
2) väärtuspõhine segmenteerimine – kes on e/v jaoks suurima, kes vähima väärtusega kliendid. Ka siin ei ole mõtet rohkem kui 5 segmenti moodustada
Kuna kliente iseloomustavad tunnuseid on väga palju (kümned dimensioonid) siis ongi ettevõtete segmendid tavaliselt üks puder ja kapsad. Ükski CRM ega CSI siin ei aita. Ja vastupidi – peaaegu iga märgitud tarkvara on võimeline “vastu võtma” vähegi arukalt segmenteeritud klientide kohta käiva info.
Eraldi teema on meelde jätta, millistes turundusüritustest/kampaaniates on klient juba osalenud, aga see on nii väike ja lihtne asi, et ei hakka siin lahkama
Kui hästi ühilduvad need süsteemid ettevõtte CRM süsteemide (kliendihaldusega)?
Tahaks küsida vastu, mis on “hästi” mõõdupuuks? Aga siin ei ole palju võimalusi:
a) igal ettevõttel peab olema kliendikaart, kus on kirjas nii kliendi püsitunnused – millega klient tegeleb jms, kui muutuvad tunnused – kliendisuhte ajalugu või selle kokkuvõte
b) turundust ja müüki juhtides peab olema võimalik kliendikaardil oleva info abil moodustada nimistuid (kui soovite, nimetaga neid segmentideks) kuhu kuuluvad tõesti need ja ainult need kliendid, kellega on mõtet “kõneleda” ja kus tulemused saavutatakse kõige tõhusamal – tulemus suhtes kulu
c) postitaja peab olema suuteline nimistu alusel välja saatma posti, jälgima selle kohalejõudmist, reaktsiooni. võimaldama “opt-outi” ning aitama vigaseid aadresse parandada
Ja soovitavalt võiks olla see automatiseeritud, st nimistuid ei pea käsitsi liigutama ühest softist teise