Kokkuvõte SEB  turunduse ja kommunikatsiooni divisjoni direktori Karl Multeri ettekandest Best Marketing Club #10 hommikuseminaril.

Alustuseks NeedScope’i “pirukas”. SEB sihib manageride segmenti. Muide, manageride segmenti võivad iseloomustavate märksõnade poolest kuuluda ka koduperenaised.

needscope

Alguses olid pangad Eestis teenindusasutused, siis muutusid nad müügiasutusteks, nüüdseks on pankadest saanud kliendi rahulolule orienteeritud ettevõtted. Paratamatu on, et kõik pangad näevad meil väga sarnased välja. SEB on võtnud omale eesmärgiks olla “usaldusväärseim pank Baltikumis pärast kriisi”.

Küsimus: “Kuidas ületada klientide ootusi?” Näiteks kuigi ametlikult avab SEB oma kontorid hommikul kl 9, siis tegelikult on kontorid lahti juba 8:55.

Bännerite puhul polegi mõtet vaielda, kas bänner näeb lahe välja või mitte – määrav on see, kas bänner töötab ja seda, kas bänner töötab, saab teada katsetades. Katsetamiseks ei piisa paaris bännerist, neid on vaja paarkümmend.

Kommunikatsiooni illustreerib näide korvpallist: “Kui söödu saaja söötu kätte ei saa, on see söötja viga”. Sarnasusi konkurentidega pole mõtet kommunikeerida. Näiteks suurel pangal pole mõtet kuulutada: “Oleme usaldusväärsed”, sest kõik suured pangad on usaldusväärsed. SEB tahab eristuda.

Karl Multer: “SEB pigem teeb oma reklaamikampaaniad hindele 4 või 4+, aga ei võta riski, et püüdes teha hindele 5+ kukub välja hoopis 3-.”
Mari-Liis Eesalu, TNS Emor: “Kuidas 4+ ambitsioon ootuste ületamise ambitsiooniga ühtib?”
Karl Multer, SEB: “Ei ühtigi! Reklaamis ja kommunikatsioonis ei tohi eksida!”

Muutuste juhtimisest:

tahame seda
reaalsus

muutu

Kuidas viia organisatsioonis või mõttelaadis läbi muudatusi? Kuidas tagada kõikide töötajate ühes infoväljas olemine? Pole mõtet rääkida töötajale muudatuste tulemustest, kui töötaja on paanikas: “Mis minust saab?” Pole mõtet rääkida õnnelikust lõpust, kui sihtrühma peas on alles draama.

SEB algatas projekti “SEB lubadused”, et viia kliendisuhte väärtustamine kõrgemale, et kindlustada SEB positsioon kui parimate kliendisuhetega usaldusväärseim pank Eestis”. Pole mõtet põhiväärtustest lihtsalt loenguvormis töötajatele rääkida. SEB tegi oma töötajatele päevased workshopid koos interaktiivse mänguga, mis baseerus põhiväärtustel:

seb mäng

Mõtle oma isiklike põhiväärtuste peale – mis need on? Ja siis mõtle, kas need kattuvad Su ettevõtte põhiväärtustega?

Kohtle oma töötajaid samadel alustel kui oma kliente. Töötajad peavad olema samuti ettevõtte fännid, sest nemad moodustavad firma näo. Muide, turundajate roll töötajate – õigete, firma näoga sobivate inimeste – värbamisel kasvab.

Selle nädala Briti turundusjakiri  Marketing Week analüüsib online-meedia ärimudelite tulevikku. 

Audiitorfirma KPMG korraldatud uuring näitab, et 81% tarbijatest ei ole valmis veebis uudiste lugemise eest raha maksma. Seda trendi näib kinnitavat ka Briti juhtiva ajalehe Times juhtum – alates juulist tasuliseks muutunud Times Online’i lugejate arv on langenud 2,8 miljonilt 1,6 miljoni lugejani.

Times’i omanikfirma, Rupert Murdochile kuuluv News International aga plaanib Times’i tulemustele vaatamata tasuliseks muuta ka mitme teise endale kuuluva väljaande veebis lugemise. Kriitikud arvavad, et põhjuseks võib olla ka Murdochi kõrgest vanusest tingitud jäärapäisus ja suutmatus uute oludega kohaneda. Murdochi tiim aga leiab, et tasuta kvaliteetajakirjanduse jagamisele tuleb otsustavalt lõpp teha.

Ärileht Financial Times on juba mõnda aega edukalt veebiväljaande eest raha küsinud ja hetkel on FT.com leheküljel 150,000 tellijat.

The Guardian proovib raha teenida müües 2,39 GBP eest (ca 48 EEK) i-Phone’i aplikatsiooni. Kuigi seda app-i  on müüdud juba rohkem kui 100 000 tükki, arvavad kriitikud, et app-i hind on mõttetult väike ja turgu solkiv.

Mail Online aga pakub jätkuvalt oma sisu veebis tasuta ja loodab raha teenida reklaami müügist. Tasuta meelelahutuslikke uudiseid pakkuval keskkonnal on 40 miljonit unikaalset kasutajat ja see on reklaamiandjatele atraktiivne auditoorium.

Ühes on meediaanalüütikud kindlad – mitte keegi ei tea, milline mudel on jätkusuutlik ja ainus võimalus seda teada saada on eksperimenteerida. Meediatööstus on muutunud katselaboriks, kus üritatakse leida äriliselt edukat retsepti.
Ka Eestis müüvad näiteks Postimees ja Eesti Ekspress veebis oma sisu, aga tulemusi minu teada avalikustatud ei ole. Kas kellelgi on andmeid, kuidas neil sisu veebis müümine edeneb?


Artikli koostas:
Hando Sinisalu
Best Marketing

Reklaamiagentuur Brilliant tähistas 12. augustil Viru Keskuse katusel asuvas Katusekinos oma 5. juubelit. Sündmusele kohaselt linastus legendaarne kultusfilm “Briljantkäsi”. 

Brillianti juht Paavo Pilv: „Viis aastat on möödunud väga kiirelt ja selle lühikese aja jooksul on Brilliant Eesti turul tugeva positsiooni saavutanud. Suured tänud kõikidele klientidele ja koostööpartneritele usalduse ja kingituste eest.“

Pilte Brillianti sünnipäevapeost:

Brilliant veebi 8
Endover Kinnisvara juhatuse esimees Endo Tõnuver ja  Brillianti tegevjuht Paavo Pilv

Brilliant veebi 6
Ergo Kindlustuse turundusjuht Eve Järve, Katri Gailit Eaton Groupist ja EPRA president Aive Levandi

Brilliant veebi 2
Markko Karu (Brand Manual), Priit Kallas (DreamGrow Digital) ja Uku Toomet (Orbital Vox)

Brilliant veebi 11
Kristo Kaskpeit, Brillianti copywriter

Brilliant veebi 4
Credit24 tegevjuht Rami Ryhänen

Brilliant veebi 16
Kristo Kaskpeit ja Aivar Laan Brilliantist

Brilliant veebi 15
GfK Eesti filiaali juhataja Ruth Aarma, Brillianti projektijuht Anu Melioranski, Talis Paide produktsioonifirmast Tribe ja Viktor Aspel Unileverist.

Brilliant veebi 14
Soudali tegevjuht Madis Sander koos elukaaslasega

Brilliant veebi 13
Malle Kolnes, EASi turismiarenduskeskuse konsultant Soome turu alal

Brilliant veebi 12
Katre Kaare, Brillianti tootmisjuht ja Veiko Tammjärv, Brillianti AD

Brilliant veebi 9

Brilliant veebi 7
Paremal: Viive Aasma Alfa Omega tegevjuht

Brilliant veebi 5
Pärtel Vurma ja Mart Lankots Velvetist

Brilliant veebi 3
Brillianti juht Paavo Pilv , Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu ja Aive Levandi – EPRA president, kommunikatsioonibüroo LH Concept juht

Brilliant veebi 1
Aivar Meelind, Brillianti copywriter


Pildistas: Silja Oja, Best Marketing

Sotsiaalne vastutus algab endast

juuli 2, 2010 Autor: EMT turundus ,

Kogu maailma suurtööstused ja ettevõtted on muutnud oma mõtteviisi ja tegevust, et vähendada tekkida võivat kahjulikku mõju ümbritsevale keskkonnale. On ju Põhjamaad  olnud kogu rohelise mõtteviisi eeskäijad ja tugev eeskuju ka meile, eestimaalastele. Loodussäästlik mõtteviis juurdub aeglaselt, kuid juurdub, kui me ise iga päev toimime mõeldes meid ümbritsevale keskkonnale ja selle hoidmisele.

Viis aastat on EMT-s tegeletud ökoloogilise jalajälje vähendamisega – reisimise asemel kasutatakse tänapäevast videokonverentsi võimalust, ettevõtte siseselt on vähendatud paberi kasutamist, kõik mis võimalik taaskasutada, kogutakse kokku – pudelid, paber, pakendid  leiavad tee taaskasutuskeskustesse ning neile antakse seal uus elu.

EMT rohelised ideed, rohelised teod ja keskkonnasõbralik areng

EMT on kodumaise ettevõttena astunud väikseid samme, et muuta meid ümbritsevat keskkonda ja suhtumist ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. Teeme Ära koristusaktsioonid 2008 ja 2010 on olnud ka EMT jaoks missiooniks, milles löövad kaasa nii kliendid kui EMT töötajad. Oleme mõistnud, et inimesed tihti ei vaevu väikest kogust elektroonikajäätmeid kokku koguma ning utiliseerimisele viima  ning meie  aitame oma klientidel seda teha. Alates 2007. aastast võtab EMT oma esindustes vastu vananenud elektroonikajäätmeid – akud, patareid ja telefonid, mis saadetakse elektroonikajäätmete töötlejatele.

EMT osales aprillikuises kotivahetuskampaanias Minu roheline samm, kus kilekotte vahetati keskkonnasõbralike riidest kottide vastu. Kokku vahetati 13 000 kilekotti 6000 riidest koti vastu.  EMT järgmiseks sammuks on täielik üleminek kilekottide kasutamiselt paberkottide kasutamisele ja alates augustikuust kasutab EMT oma esindustes vaid paberkotte.

Nüüd teeb EMT esimese Eesti mobiilsideoperaatorina suure sammu ja hakkab kasutama tuulegeneraatori  poolt toodetud rohelist energiat. 1. juulil hakkas tööle EMT Tehnokeskuse katusele paigaldatud tuulegeneraator, mis võimaldab toota elektrienergiat mobiilside tugijaamade tarbeks. EMT Tehnokeskusele paigaldatud tuulegeneraator on vertikaalse võlliga rootortuulik, mille nimivõimsus on 5kW. Rootortuulikut iseloomustab see, et generaator on tänu oma ehitusele sõltumata tuule suunast, kogu aeg tuules. Lisaks on rootortuulik klassikalisest tuulikust oluliselt vaiksem ja ei tekita vibratsiooni. Võimsuskõvera järgi saavutab tuulik nimivõimsuse tuulekiiruse 11m/s juures.

See on EMT esimene katse rohelise energia tootmise valdkonnas, seega jälgime pidevalt lahenduse toimivust ning vajadusel lisame/vähendame tarbijaid ja viime sisse vajalike muudatusi. Tegemist on esimese keskkonnasõbraliku katsega, mille käigus saame paremat tunnetust sellest, kuidas on võimalik rohelist energiat mobiilsidevõrgus kasutada.

EMT soe „süda“ kütab Tehnokeskust ja säästab kuni 55 tuhat m3 maagaasi aastas

Oma tegevuses jälgitakse pidevalt terviklikku keskkonnateadliku toimimise põhimõtet.  Näiteks EMT Tehnokeskuses vajab pidevat jahutust hoone „süda“ ehk võimsate serverite ruum.

Suurte, püsiva soojuskoormusega töötavate jahutussüsteemide poolt väljajuhitavat soojust on võimalik ära kasutada hoone kütteks ja sooja tarbevee tootmiseks. Soojuspumba puhul on ju sisuliselt tegemist kompaktse jahutusseadmega. EMT Tehnokeskuse serveritest eralduvat soojust juhitakse hoone küttesüsteemiga ühendatud soojuspumpa, mis annab osa hoone küttevõimsusest.

EMT Tehnokeskuse soojuspumba tehnilises lahenduses on kasutatud aparatuuriruumide jahutussüsteemi ja hoone küttesõlme vahel kahte 40kW nn. maasoojuspumpa, kus pinnasekollektori asemel võetakse soojus jahutussüsteemist. Hinnanguliselt võimaldab selline lahendus hoida kokku 50-55 tuhat m³ maagaasi aastas.

Piret Mürk-Dubout

EMT turundusdirektor

Kadri Lainas
Kadri Lainas, Prisma turundus- ja kommunikatsioonijuht 

AS Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonijuht Kadri Lainas rääkis täna Best Marketing Clubis Prisma värskest turunduskontseptsioonist „Üks mure vähem“ ning selle lansseerimisest nii ettevõtte sees kui väljaspool. Siinkohal väike kokkuvõte räägitust. 

Taustast ehk miks Prisma otsustas turunduskontseptsiooni muuta

Oli vaja eristuda. Kõikide suuremate kaupluste hüüdlaused olid muutunud äravahetamisteni sarnasteks: 

  • Vaata hinda!
  • Suvi jõudis XXXXX-sse heade hindadega.
  • Uus ajastu! Tavahinnad nüüd ja alati palju soodsamad!
  • Kevadiselt head hinnad XXXXX-s! Tule vaatama!
  • Mõnedes meie kauplustes tuleb vahel tõesti ruumist puudu … Sellepärast, et hinnad on meil odavad!
  • Sooduspakkumised!
  • Soodushinnad XXXXXkaardiga

Hinnad on aga igal pool põhimõtteliselt samad: odavamat piima ja kefiiri otsides mööda poode joosta pole põhjust – 14-st kauplusest 11-s küsitakse nende eest sendi pealt ühepalju. Samuti pole ka saia-leiva pärast odavamat otsides mõtet mööda linna ringi tormata. Kirde sai maksab 11 poes täpselt ühepalju (aprillis sai saia täpselt sama hinnaga kätte isegi 13 kaupluses) ning Fazeri mustal leival puudub vähimgi hinnaerinevus 10 poes. Kümnes kaupluses maksavad sendi pealt sama hinda ka karp kalapulki, üheteistkümnes Saku Originaal.  (Õhtuleht 28.05.2010)

Tarbija lojaalsus ühele jaeketile on pigem madal. Jaekaubanduse kommunikatsioon on agressiivselt hinnapõhine, aga tarbija, isegi hinnatundlik tarbija, ei osta ainult hinda – nad eelistavad agressiivsele müügile pehmemaid väärtusi ja seda, et neil aidataks teha parimaid valikuid.

Kui Kadri 2008. aastal Prismasse läks, märkas ta seoses seoses Prismaga selliseid probleeme:
- Prisma ei eristu.
- Kliendid ei tea ega taju kontseptsioonist tulenevaid tugevusi.
- Tarbijatel puudub Prismaga emotsionaalne side.

Mida Prisma Brand Manuali abiga ette võttis?

Hakati rõhutama Prisma kontseptsioonist tulenevaid eeliseid:

  • Ostukeskkond ehk Prismast on lihtne osta.
  • Lai ja kvaliteetne valik.
  • Püsivalt soodne hinnatase.
  • Kiire ja abivalmis teenindus.

Pood on Prisma peamine suhtluskanal. Väljapoole paistev on jäämäe tipp. Prisma reklaam ongi pood ise.

Eestis on suurim toitu pakkuv kauplus Rocca al Mare Prisma, aga töötajaid on seal vaid 100. Efektiivsus on märksõnaks! Kõik saalitöötajad on kassavalmidusega.

Teeninduse puhul on Prismal paika pandud, kui mitu inimest tohib järjekorras seista: 3+1. See tähendab, et kui 1 maksab, siis maksimaalselt 3 inimest võib seista järjekorras. Infoleti töötaja hoiab sellel silma peal ja organiseerib saalist inimesi kassadesse juurde. Samas võib ikka juhtuda, et see reegel ei pea paika, näiteks kui palju töötajaid on haigestunud vms.

Prisma klient on tark klient. Prisma klient ei usu igasugu jama ja mõtleb natuke rohkem, ta käitub jaekaubanduses vastutustundlikult. Prima klient on see, kellega võib rääkida intelligentselt. Prisma klient saab sellistest sõnumitest aru ja oskab neid väärtustada:

 prisma 4   prisma 3

prisma 1  prisma 2

Kommunikatsiooni alustati maja seest, kõik Prisma 750 töötajat pidid Prisma kontseptsioonist ühtemoodi aru saama. Kuna kõik hakkab pihta töötajatest, on Prisma väga palju sisekommunikatsioonile panustanud. Töötajad ümbritseti kontseptsiooni ja eesmärkidega, viidi läbi koolitusi ja töötajate ruumidesse kleebiti plakatid:

prisma 8

Prisma 9

prisma 5   prisma 6

prisma 7

Prisma turundussõnumite lipulaevaks on „Üks mure vähem“, „mille lugu alles hakkab tulema, sest Prisma on oma uue kontseptsiooniga olnud väljas alles 1 kuu.

Kampaania sõnumid:

  • Prisma on tark valik.
  • Prisma erineb teistest poodidest.
  • Prisma mõtleb kaasa ja aitab inimestel  osta seda mida neil vaja, mitte seda, mis on poele kasulik.

Peale turundust maja sees hakkas Prisma oma sõnumitega väljapoole liikuma. Välireklaamide eesmärk oli saada tähelepanu ja panna inimesed reklaamist rääkima:
prisma 10

Kampaania põhisõnum aga eristus jaekaubanduses kasutatud sõnumitest:

prisma 11

Meedias olevat sõnumit toetasid reklaamid poes:

prisma 12

prisma 13

Ostunimekirjad
„Ostunimekirjaga võidad aega, võidad raha“. Ostunimekirjade blanketid asuvad praegu kassade juures. Neil on tooted kirjas samas järjekorras, nagu need antud Prisma kaupluses asuvad.

prisma ostunimekiri

Ettepanek Best Marketing Club osalejate poolt: “See on suurepärane trükireklaami idee – avaldada see ostunimekiri ajalehes! Igaüks saab selle siis ise välja lõigata. Lisaks võiks neid poe uksel kõigile jagada.”

Küsimus Best Marketing Club osalejatelt: “Kas tootjad saavad oma brändidega ka ostunimekirja sisse minna?”
Kadri Lainas: “ Ei, Prisma ei saa kliendi eest otsustada, millist brändi osta.”

Toetavad tegevused:

  • Kampaania veeb. Internetis elektrooniline ostunimekiri
  • Facebook
  • Pressiteade
  • Prisma uudisega Äripäeva esikaanel

Tulemused:

  • Mai. Ületasime nii eelmise aasta kliendiostude arvu kui ka käivet. Kliendiostude indeks 106.
  • Klientidelt kampaania ajal väga positiivne tagasiside (FB, kõned Prismasse, taksojuhid).
  • Kogusime Facebookis 10 päevaga üle 400 “Like”
  • Kodulehe külastatavus kasvas 25% tehes kõigi aegade rekordi.
  • Küll aga jäi sõnum inimestele siiski segasemaks kui ootasime.
  • Kampaaniat tajuti positiivsena ja meeldivana.
  • Eriti töötas reklaam kauba valiku rõhutamiseks.

Kadri Lainas tunnistab siiski probleemi: “Müüme pea igas kategoorias tooteid odavamalt kui sisse ostame, kuid ikkagi ei märka kliendid, et oleme soodsamad kui teised.”

Küsimus Best Marketing Club osalejalt: “Kas Prisma plaanib teha võimalikuks puuviljade kaalumise kassas?”
Kadri lubab selle teema tõstatada. Probleemiks olevat näiteks see, et müüja kassas ei tee vahet, milline õun neljast sordist see konkreetselt on, mida ta kassas kaaluma peab.

Idee Best Marketing Club osalejalt: “Täidad veebis ostunimekirja, saad selle poodi minnes väravas koodi sisestades välja trükkida. Näiteks naine täidab ostunimekirja veebis, mees trükib poes välja.”

Private labelitest:

Prisma private label on Rainbow. Viimastel aastatel on kasvanud Eestis kaupluste omatoodete osakaal (5,4%), jäädes siiski üheks madalaimaks Euroopa ja Põhja-Ameerika riikide seas (keskmine 24,2%). Omatoodete osakaalu kasvu üheks oluliseks teguriks on nende odav hinnatase. 

Paraku on omatoodete kuvand Eestis madal. Põhjuseks omatoodete seas levinud madala kvaliteeditase. Näitena võib tuua nii omatoote nime alt müüdav 4% tomati sisaldusega ketšupi kui röstitud teraviljadest tehtud kohvilaadse toote. Samuti on õli tulle lisanud konkureeriva jaeketi otsus, kui Eesti tootjate tooted asendati Poola päritolu omatoodetega ja võeti tarbijatelt valikuvõimalus.

Jaekaubanduse rusikareeglite kohaselt peaks omatoodete osakaal olema 15-20% tootevalikust, et hakata mõjutama kaupluseketi toote- ja hinnakuvandit.

Prisma tootevalikusse kuulub tootesari Rainbow. Rainbow toodete puhul on väga selgeks kriteeriumiks toodete kvaliteedi kõrge tase. Seega on hinnaeelis saadud mahtude ja kaudsete kulude vähendamise teel. Rainbow tooteid ei müüda ainult Eestis, vaid ka põhjamaades ja mujal Baltikumis asuvates Prisma kauplustes. Hinnaeelise saamiseks tehakse rahvusvahelist koostööd teiste hankijatega. Koostööd toimub ka Eesti tootjatega ning eesmärk on Eesti ettevõtjatega koostööd tihendada.

Ülevaade Rainbow tootesarjast:

  • Eesti Prismades müüakse pea 900 erinevat omatoodet, tooted on olnud Eestis müügil alates 2000. aastast. Valikus on nii toidukaupu, kuid ka esmatarbe kategooriasse kuuluvaid tooteid, nagu kreemid, pesuvahendid, mähkmed jms.
  • Tulenevalt kõrgetest kvaliteedinõuetest Prisma omatoodete sarjale ei pruugi Rainbow tooted olla alati omas kategoorias kõige odavamad, küll aga on nad omas kvaliteediklassid soodsaimad.
  • Rainbow toodete puhul on üheks eeliseks ka kindel ja kontrollitud kvaliteet. Lisaks tootjapoolsele kvaliteedikontrollile jälgitakse Rainbow toodete kvaliteeti pidevalt ka pärast toote välja töötamist. 
  • Koostööd tehakse ka Eesti tarnijatega (Tallinna Piimatööstus näiteks). Toodetakse Rainbow tooteid aga üle maailma, kokku 17 erinevas riigis.
  • Rainbow tootesari eristub paljudest teistest private label toodetest ka selle poolest, et aina enam keskendutakse tootevalikul ka keskkonnasäästlikkusele, õiglasele kaubandusele ja mahetoodetele. Näiteks on mitmed Rainbow pesu- ja puhastusained keskkonnasõbraliku sertifikaati omavad. Rainbow sarjas on olemas püsimähkmed, mis valmistatud õiglase kaubanduse puuvillast ning järjest avardub mahetoidu valik.

Kadri andis klubis osalejatele turundusülesande:

Kuna Rainbow nimi ei ole seotud jaeketi brändinimega, on Rainbow tuntus tarbijate seas madal. Samas, kuna Rainbow oma kvaliteedilt ja põhimõttelt eristub enamikest jaekettide omatoodetest, ei tundu olevat mõttekas positsioneerida seda kui tavapärast kaupluse private labelit.

Mida teeksid, et tõsta Rainbow tuntust Eesti tarbijate seas, sel moel, et tootesarjast saaks Prisma konkurentsieelis (müügil ainult Prismas) ja tarbijad hindaksid Rainbow tootesarja kõrgemalt kui tavapärast jaeketi private labeli sarja? Lahendus võiks mahtuda kontseptsiooni „Üks mure vähem“.

Best Marketing Club osalejate ettepanekud:

  • Suurem ausus ja läbipaistvus.
  • Kirjutada suuremalt ja selgemalt, kus asi on toodetud.
  • Rõhutada kvaliteeti, sest need tooted on kvaliteetsed.
  • Pole mõtet hoida seda „Prisma hästihoitud saladusena“ 
  • Tootja välja toomine pakendil. Private labeli puhul on ju inimestel hirm, et saad mingit “kräppi”.
  • Ilma kommunikatsioonita seda probleemi ei lahenda.
  • Võiks testida, millised neist toodetest on tarbijate lemmikud ja anda nende kategooriate tootmisõigus mitmeks aastaks ühele konkreetsele tootjatele. See tagaks ka stabiilsuse kvaliteedis.


Vaata Best Marketing Club #9 hommikuseminari pilte siit! Järgmine klubiüritus toimub augustis 2010. Huvi korral võta palun ühendust: silja@best-marketing.com