Suhtlusportaalis rate.ee on võimalik klientidega koostöös teostada põnevaid erilahendusi, mis sobivad just hästi brändi maine kujundamiseks, uute toodete või teenuste reklaamimiseks.

Simpel kasutas lihavõtete ajal 10 päevast kampaaniat, kus osadel päevadel oli osalejaid üle 17 000. 10 päeva jooksul otsisid rate.ee kasutajad saidil Simpeli lihavõttemune kasutades selleks erinevaid tegevusi. Iga päev said kasutajad vihje, kuidas muna oleks lihtsam leida. Samuti läks iga päev loosi kõigi Simpeli muna leidjate vahel mobiiltelefon Samsung E1081 + Simpel stardikomplekt + sallrätt. Lisaks kasutajad, kes olid kampaania lõpuks kogunud 10 Simpeli muna, osalesid mobiiltelefoni Samsung Galaxy 550 loosis. 10 päeva jooksul külastas kampaanialehte kokku 66 300 unikaalset kasutajat.

Näidis:http://pics.rate.ee/incoming/clients/campaign_easter_simpel/html/index.html

Hetkel on käimas juba uus Simpeli kampaania “Musisuu pildikonkurss”. Rate.ee kasutajad peavad lisama pildi kõige sensuaalsema musisuuga ja 3 kõrgeima keskmise hindega pilti võidavad auhinnad. Osalejate arv sõltub pildi teemast ja kõigub 700-2000 vahel.
Näidis:http://pics.rate.ee/incoming/clients/campaign_simpeli_musisuu_pildikonkurss/design.jpg

Rate.ee kasutajad ootavad alati põnevusega uusi kampaaniaid, lisaks auhindadele on neile tähtis osavõtt.
Täpsem info: http://www.rate.ee/ads

Anne Tupits
Rate.ee turundus- ja kommunikatsioonijuht

Rate.ee on Eesti internetiportaalide turul vana tegija. Eks Rate ja paljud tema eakaaslased otsivad täna oma reklaamiklientidele toimivaid lahendusi. Kliendid on muutunud nõudlikumaks ja sihtgrupp valivamaks. Tänaseks on turundajad aru saanud, et tarbijate seas vohav reklaamipimedus nõuab senisest tõhusamaid lahendusi sõnumite edastamiseks. Sotsiaalmeedia on tulnud seda auku jõuliselt täitma, pakkudes vajalikul määral interaktsiooni ja edastades sõnumit veidi värskema nurga alt ajal ja kohas, kus avatus sõnumitele on suurem.

Portaalidel on sellega väga raske võistelda ja häid lahendusi on turul väga vähe leida.

Ja ega neid lahendusi ei maksagi hinnakirjadest otsida.

Rate.ee-ga koostöös oleme tänaseks leidnud mitmeid lahendusi, kus sihtgrupi kaasamine tegevustesse on hästi õnnestunud. Virtuaalruumis korraldatud suunatud tegevused tagavad vajaliku tähelepanu ja pühendumuse. Algne mure, et kas keerukamad kampaanialahendused kaasavad piisaval määral huvilisi osutus õnneks asjatuks.

Rate-i meeskond on olnud suureks abiks erinevate tegevuste väljatöötamisel, läbi viimisel ja analüüsimisel. Suured tänud neile selle eest ja loodetavasti ootavad meid ees veel mitmed vahavd kampaaniad.

Rasmus Nurk, EMT kõnekaardi turundusjuht:

: Jaga teistega

SEB uuest internetipangast räägib lähemalt SEB digitaalse turunduse juht Siim Saare (refereerib Epp-Kristiina Keerov).

Vaata ka: SEB Internetipank

Internetipankade areng:
Kui panna SEB internetipankade erinevad põlvkonnad ajajoonele, on näha üleminekut lihtsast tehingukeskkonnast täisväärtuslikule ja funktsionaalsele kommunikatsioonikeskkonale (2001, 2006, 2010).

Üldiselt on kasutajad netipankadega rahul – rahulolematus tekib alati suuremate muudatuste käigus. See on osa inimpsühholoogiast. Tekib küsimus, miks muuta, kui asi iseenesest juba töötab ja inimestele meeldib? Klient ei pruugi mõelda tavaarusaamadest kaugemale, milline võiks olla internetipank ja kuidas see elu lihtsamaks võib muuta.

Meie eesmärk oligi mõelda, millist lisaväärtust võib internetipank pakkuda. Meie netipanka külastatatakse aastas 30miljonit korda, 97% kontoväljavõtetest ja 91% internetimaksetest tehakse internetis – selle vajaduse rahuldamiseks reaalsuses vajaksime veel 2500 pangakontorit.

Internet on meie jaoks väga oluline suhtlus- ja teeninduskanal. Ja nii olulises kanalis muudatuste läbiviimine eeldab läbimõeldud kommunikatsiooni ja väärikat avakampaaniat.

Küsimused olid enne kampaaniat:

• Kuidas viia 540 000 kasutajat vabatahtlikult üle uude keskkonda enne euro tulekut? Tahtsime kommunikeerida uue keskkonna sisulist muutust ja tekitada olukord, kus kliendid tahavad uut keskkonda proovida ja kasutama hakata. Tähtajaks ehk piiriks oli euro tulek, sest vana internetipank ei oleks olnud euro-valmis ja kahte keskkonda korraga üleval hoida poleks olnud nii ehk naa mõttekas.
• Kuidas tagada, et klientide rahulolu ei langeks? Võtsime muudatusi tõsiselt ja suhtusime tõsiselt ka sellesse, kuidas me need muudatused klientideni viime. Teadsime, et muudatustega kliendirahulolu lühiajaliselt alati langeb, seadsime eesmärgiks, et läbi kommunikatsiooni headuse see liiga palju ei langeks.
• Kuidas tekitada huvi harjumuspärase toote vastu? Soovisime, et sellest teemast räägitaks, nii nagu meie tahame ja sõnadega, mida meie tahame. Teadsime, et turul on nõudlus teenuste järgi, mida internetipangast küsida ei osata.
• Kuidas kaasata toote arendamisel ja turule toomisel võimalikult palju oma töötajaid ja kliente?

Eesmärgid:

• Viia kampaania lõpuks 80% uude keskkonda
• Tekitada huvi mitteklientides ja tuua juurde 5000 klienti tavalise 2500 asemel
• Säilitada klientide kõrge rahuloluindeks
• Lansseerida rahapäevu teenus ja saada 10 000 kasutajat aasta lõpuks
• Saavutada kampaaniaperioodil pangandussektori suurim online share of voice
• Kaasata 1000 klienti ja võimalikult palju nende soovitud muudatustest ka sisse viia

Tutvustasime internetipanga uut versiooni esmalt BestInterneti seminaril – tekitades WOM’i, panustasime sotsiaalmeediasse, tavameedia liitus kampaania teises pooles.

Tulemused lansseerimisperioodi lõpuks:

• Läbi sotsiaalmeedia ja omakanalite kaasasime üle 3000 kliendi, kes osalesid beta-testides ja üle 100 väga konkreetse ettepaneku, millest paljud viidi ka sisse enne launchi
• Tugev sotsiaalmeedia võimendus – SEB ajaloos suurima sotsiaalmeediavõimendusega kampaania. Monitoorisime reaalajas üle 21000 kanali, spetsiaalse monitooringusüsteemi abil ja läbi taktiliste sissekannete kuulasime ja üritasime nendega suhelda.
• Lai meediakampaania sidus kogu lansseerimise ilusaks tervikuks – väga integreeritud kampaania. Lähtusime planeerimisel põhisõnumi valimisest, mida erinevates kanalites juurutada. Põhisõnumiks sai “vaatame rahaasju uue pilguga” ja rääkisime, et SEB internetipangas saad kõige paremini oma rahaasju juhtida.
• Kampaaniat mäletas 88% inimestest
• Me tekitasime huvi – teiste pankade klientide huvi oli 2x suurem võrreldes teiste kampaaniate ja toodetega
• Sõnum läks korda – 67% arvas, et tulude ja kulude jälgimine on mõistlik ja neist pooled pidasid selleks ka Rahapäevikut heaks vahendiks
• Kokku üle 2 miljoni kontakti – 2x enam kui tavapärase nivoo pealt planeerisime
• Ülekaalukaim pangandussektori kõrgeim online share of voice – 56% rohkem järgmisest konkurendist
• 3x rohkem uusi kliente tavaperioodiga võrreldes
• 96% hakkasid määratud perioodi jooksul uut keskkonda kasutama
• Rahuloluindeks (NPS) EI langenud (!)
• 3x rohkem kliente kaasatud toote väljaarendamisesse, ligi 400 kliendikirja ja 100 parandusettepanekut
• Rahapäevik ületas eesmärgi 15%, kasv jätkab ka täna (täna on neid üle 14 000) ja seda ilma klientidele peale surumise

Vaata rahaasju uue pilguga!

SEB Uus Internetipank reklaam:

***

Ja tänasesse teemasse mittepuutuv projekt, mis sellegipoolest vääriks pisut enam tähelepanu kui see esialgu pälvis Siseüritusturundus on Eestis alahinnatud valdkond, millega süstemaatiliselt ei tegeleta. Seda enam kiiduväärt on suured ja julged ideed.

SEB Moemaja:

: Jaga teistega

Saku Rocki brändijuht Karin Gobulev võtab kokku “Tabula Raza” kampaania.

Vaata ka:

# Karin Gobulev @ LinkedIn

# Karin Gobulev @ Twitter

# Tabula Raza kampaanialeht

# E24.ee: Õllesõbrad disainisid kampaania raames 8292 6-pakki

Hmm, kas “Tabula Raza” võiks eesti keeles olla “Puhaz Leht” või “Puhaz Kuuzpakk”?

Rock on bränd oma brändimaailmaga, pikaaegne tegija omas kategoorias, stabiilne turuosa, kõrge tuntus ja lojaalsus. Lifestle märk enesekindlusest ja mässust rutiini vastu. See oli väljakutseks: kõigil on kõrged ootused, kuidas pakkuda midagi uut? Kuidas astuda välja higisest, õlisest, higisest ja neetidega maailmast ja meeldida korraga kõigile ilma, et me ärritaksime oma lojaalset tarbijat?

Sügis on vilets aeg õllepromoks – hooaeg on läbi, turule võib tulla nišitoodete ja telekaees mekkimise toodetega.

Kuidas keerata puhas leht meie turunduses? Andagi puhas leht meie tarbijatele! Laske tarbijatel midagi teha, experience marketing. Usume, et igaühes on veidi kunstnikku. Laseme inimestel joonistada üks äge kuuspakk selle asemel, et lasta neil vinguda olemasolevate üle. 10 parimat pakki jõuavad poelettidele -> väike egotrip ka!

Eesmärgid: ei saa eeldada, et üks multipaki kujundamise kampaania tooks väga müüki ja kasvaks nii rahalised kui mahulised numbrid. Seadsime pehmed eesmärgid, kuidas võita tähelepanu ja panna tarbijad oma brändist rääkima. Teiseks on Rockiga selline kurb lugu, et need, kes alustasid Rocki joomist 17 aastat tagasi, on tänaseks pereisad ja me vajasime uut ning värsket verd. Lihtsalt pehmete väärtustega juhtkonnast läbi ei pääse.

Leppisime sisemiselt kokku, et mitte-hooajaline kampaania peaks olema 10% mõjuga müügile, teine on kampaanialehe külastatavuse mõõtmine & osavõtt. Plaan teha see ära 3 kuuga, kahes etapis (multipakkide disainimine, kasutasime ka meedia abi ja poes toetasid seda valged multipakid), teises etapis oli pakkide promomine ja inimeste kiitmine. Motiveerisime läbi praktiliste auhindade.

Mis võiks olla ägedam kui saada kummikud ja vihmavari keset sügist?

Kui olid multipaki valmis teinud, said seda jagada ka sõbraga Facebookis. Olulisim on, et 10 multipakki jõudis tarbijani (igat kujundust vähemalt 5000 pakki).

Tarbijate äratamine -> saatsime e-kirja oma fännidele ja kutsusime neid alustama juba kujundamist. Tarbijate kaasamine ->erilahendused, print, veeb.  Kaasasime tarbijat ning kiitsime tarbijaid (PR, kampaanialeht ja eriprint).

Kogu kommunikatsiooni sõnum oli ärritada inimest piisavalt, et ta tuleks ja joonistaks (outdoor, print, kampaania avaleht, kampaania kujundusmootor, autahvel kujundustega ja tänuprint).

Tulud ja kulud:

• aktiivsus sotsiaalmeedias ja sai elu
• meedia tasuvus – soditud outdoor, klikid bänneritele. 70% kampaanialehe külastatavusi tuli läbi bännerite.
• aktiivsemad osalejad – mehed vanuses 25-35 (pooled) – saime noort ja ägedat verd

Saime 8292 uut disaini, üle 110 000 unikaalse külastuse, müük 20% tõusus vs sisemiste eesmärkidega, eelmise aastaga võrreldes +303%. Kampaania kulu miljon eeku.

Mis töötab:

• Kõik algab ideest.
• Õige meedia toetab, loovlahendus peab olema tervilik ja läbimõeldud.
• Inimesed ootavad midagi teistsugust ja lihtsus mõjub seksikana
• Julgus teha teistsuguseid asju.
• Tarbijad ei ole pahad – pidime kampaania vältel eemaldama 10 kujundust, mis ei vastanud headele tavadele

: Jaga teistega

Premia Foods turundusdirektor Katre Kõvask räägib Premia jäätise “Eriti Rammus” turuletoomisest. Kas tegu võib olla Aasta Turundustegu 2010-ga?

Vaata ka:

# Katre Kõvask @ LinkedIn

# Katre Kõvask @ Twitter

<video – jäätise turuletoomine>

Kõige rohkem väitsid uuringud, et kõige rohkem loeb hind ja et inimestel puudub mälestus lapsepõlve jäätisemaitsest. Rammus jäätis, krõbe vahvel, liiga suur, kokku liiga kallis – nii kaheldi toote edukuses ja vajalikkuses ja võimalustes…

Unikaalne: erilise rammusa turuletulekut ei toetanud ei tv, print ega outdoor. Meediakulu oli null, panustasime ainult tootearendusse. Uskusime suusõnalisse reklaami ja sellesse, et inimene tunneb õige asja ise ära ja soovitab.

Tänaseks on Eriti Rammusel 6% turust, vahe järgmisega on kahekordne ning sellest on saanud Eesti kõige populaarsem jäätis.

Enne, kui mõelda reklaamtahvlitele, tuleb anda tootele hing. Usk, lootus ja armastus selle vastu, mida sa teed.

Ettekanne oli video vormis – ei ole teile siit midagi enam näidata )

: Jaga teistega

Password 2011 teine päev, Asso Lankots (Leiburi juhatuse esimees) tutvustab “Saib” lansseerimist.

Vaata ka:

# Saib koduleht

# Leiburi teraleibade tootevalik – Saib

# Leiburi pressiteade Saib’i turuletulekust

# Saib teleklipp (RUS) – eestikeelsed videod leiad altpoolt!

2010 aasta märtsis tõi Leibur turule Eestis ainulaadse, 100% rukkijahust valmistatud pagaritoote Saib. Üsna kiiresti said “leiva tervislikkus ja saia pehmus” levinud märksõnadeks ning uus toode võeti turul hästi vastu.

Aasta tagasi, kui SAIB turule tuli, juhtisin Leiburis müüki, turundust ja tootearendust.

Kuidas sündis saib? Seni oli turu arusaamine toodetest must ja valge, leib ja sai. Rukkileiva regulaarset söömist peetakse kasulikuks, sai on mõnus. Leivast rääkides tuleb olla tõsine, sest leib on vanem kui meie.

<video leivast ja leivaajaloost – armas ja humoorikas, linki ei leidnud sellele>

Pagaritooted on “arhailine” tootegrupp, uute toodetega on raske läbi lüüa. Muudatusi on vähe, arusaamad toodetest väljakujunenud.

Jaekaubanduses on liiderpositsioonil pehmed pagaritooted, saiad -> mis räägib sellest, et inimesed armastavad saia rohkem. Hind on suur määraja, samuti eelistatakse tooteid, mida ollakse harjunud sööma. Uued tooted on rasked edetabelitesse jõudma, kui ei ole aktiivset kampaaniat.

Eesmärk: panna seisma rukkitoodete langustrend. Me ei vajanud uut kampaaniat, vaid midagi täiesti uut. Kas on võimalik teha 100% rukkijahust toode, mis maitseks nagu sai?! Arendustegevus kestis 2,5 aastat, asi realiseerus Leiburi Saib’i turuletulemisega.

Rukkileiva tumedus tuleb hapendatud tainast ja nii saab heledat Saibi teha täiesti rukkijahust, kasutades selleks mitte-hapendatud tainast.

Suurimad ohud: väljatöötamisel oli suur risk, kuna innovaatilise tootega tullakse konservatiivsele turule. Saibi puhul kartsime, et sellest saab nišitoode. Ei saanud, näiteks, panna seda leivariiulile, sest tahtsime rukkijahutoodete juurde meelitada saiaostjaid.

Soov oli ka tõmmata tähelepanu tootele, mitte niivõrd innovatiivsele kommunikatsioonilahendusele. PR rääkis sellest, et uued sõnad tulevad eestikeelde ka muudmoodi kui keeleteadlastelt või ameerika hamburgerimüüja väsinud huultelt.

Nime valikust räägib Eqwadori loovjuht Uku Nurk: variant oli “rukkisai” ja “hele leib”, ent kui sai selgeks, et tegu on täiesti uue tootega, sai selgeks ka, et tema nimeks saab Saib. Saib on uus sõna, ühendab saia ja leiva ning üks oluline kommunikatsiooniviis on see nimi ise. Nii koolimenüüdes, internetifoorumites jne inimesed räägivad ise sellesama sõnaga – saib on inimestele omaseks saanudja kasutatakse seda ka õige toote markeerimiseks. Rääkisime sihtrühmale sellest, mis on saib ja millised on selle toote omadused. Kampaaniasõnumites rõhutasime ka toote tervislikkusele, näiteks neile, kellele ei sobi nisu.

Kanalite valikus lähtusime eelarve väiksusest ja püüdsime iga kanali jaoks anda kindla sõnumi. Me ei ole Eestit saibiga üle ujutanud, aga sihtgrupp on toote omaks võtnud ja tajub saibi täpselt sellisena, nagu me planeerisime. Suur töö saibi puhul on tootearendus.

Saib oli esimene samm Leiburi sihtrühma noorendamiseks – täna on meil ka uued tooted Leibö ja Saiö ning Ruks. Selgus ka, et Eesti pagaritoodete turg pole üldse nii konservatiivne. Leiburi Saib on senini enimmüüdav 100% rukkijahust toode hoolimata sellest, et tegu ei ole kõige odavama tootega. Saib on jaekaubanduse kasumilehm.

Tulemused: müügieesmärk 1,5 tonni päevas, tegelikult 2,5 tonni. Spontaanne tuntus 40% asemel 47%, toote seostamine Leiburiga 65% asemel 69%.

Sihtgrupp: oleme pildistanud kohti, kus saib on koolimenüüdes, kus sellest räägitakse ja selle all mõistetaksegi rukkijahust toodet. Käänduma peaks see saib-saibi-saibi.

Unikaalne on ka see, et juba aasta otsa on saib püsinud absoluutselt unikaalse tootena – mis on tegelikkuses haruldus. Meie jaoks oli saibi turule toomine absoluutselt edukas ettevõtmine ja meil õnnestus panna leib saia sisse.

Nüüd on tulemas ka saib paladena (sarnaselt rukkipaladele).

Leiburi Saib – pikk reklaamklipp:

Leiburi Saib – lühike reminder:

“Testime Saibi” – pimetesti klipp:

: Jaga teistega

Priit Tomp, Cherry.ee juht, räägib firma turuletoomisest.

Vaata ka:

# Priit Tomp @ LinkedIn

# Priit Tomp @ Twitter

# Cherry.ee

# PassWord2011 BM blogis: Tarbijakäitumisest digitaalajastul, Priit Tomp

***

Cherry’l on 9000 sõpra feisbukis.

Cherry lugu algas üürikorterist, Peetri Pizzast, 2 tunnistest ööunedest ning kahest mehest. Siit tuli kolmas – programmeerija. Ilma Andres Susi’ta ei oleks asjad nii, nagu need täna on.

Homme saab Cherry 9 kuud vanaks – noorim siinsetest võistlejatest täna.

Kahe kuuga oli tiim kolmekordistunud ja personal järgmistel kuudel kasvas veelgi. Oleme pingutanud selle poole, et tõsta tiimi kvaliteeti – legal, copywriting, müük. Kõik, kes täna Cherryga liituvad, peavad olema oma ala professionaalid.

Kõikidel töötajatel on silme-ees silt: emotsionaalne, kvaliteetne, soovitav. Sellest lähtus ka brändi väljatöötamine ja mida iganes ka täna teeme, peame need kolm punkti suutma integreerida – disain, müügipitch või mis iganes.

Eesmärgid: suutsime tekitada uue turu. Käisin ukselt uksele, näitasin kaupmeestele screenshotte ja üritasin neile selgeks teha selle mudeli olemasolu ja müüa ideed. Valdav osa ettevõtetest uskus, et tegu on järjekordse internetipettusega. EI-vastuste hulk oli suur ja tekitas küsimuse, kas asi on seda väärt. Teine eesmärk: luua pan-Balti b2c tarbija internetibränd. Täna ma saan rääkida esimesest ja teisest turust, Eestist ja Lätist. Lootsin, et saan täna öelda maha ka kolmanda riigi – ilmselt on see nädalate küsimus.

Valida oli, kas ehitada firma müügiks või teha midagi sügavamat – ma hea meelega pakuks inimestele elamusi, tooks nende ellu värvi ja peamiselt Baltikumi turul. Ja kui keegi tahab käest osta, siis peaks numbritele otsa vaatama ja selle üle tõsiselt mõtlema.

Reklaam ja marketing: tegemist on online-keskkonnaga ja sestap mõtleme, kaugel on see klient täna meist. Üks klikk? Kaks klikki? Seetõttu me pole jõudnud ega ole olnud ka põhjust minna traditsioonilise meedia teed. Kogu marketing toimub majasiseste jõududega, ainsa agentuurina oleme kasutanud üht PR-agentuuri (kellega töötame endiselt koos). Aga täna oleme punktis, kus vaatame turul ka laiemalt ringi ja otsime oma reklaamiagentuuri. Online + tv ja sellised traditsioonilisemad lahendused on need, millesse me Cherrys veebiinimestena ehk ise ei jõuaks.

Numbrid: Läti avati u kuu tagasi, konkurente oli ees küll. Läti algus oli palju parem kui Eestis. Kokku külastab meid kuus 170 000 inimest, kokku oleme säästnud ca 2mil eurot ja müünud vouchereid pea 150 000. EE aastane “Run rate” on siinjuures 50m EEK, Läti numbritest on veel vara rääkida eraldi.

Sotsiaalmeedia: oleme Eesti äriettevõtetest Facebookis neljandal kohal, juhib Postimees. Me ei tee pikki eelarveid, me vaatame ette nädal-kaks: kasv on pidev ja kiire ning pigem tegeleme kasvuprobleemidega. Facebookis kulutatud summad aga: Dets -> Veebruar on eelarved kasvanud pea kaks korda, 527 USD’st kuni 927USDni. Seal hulgas nii imago- kui tootereklaamid.

Meie jaoks on oluline ka mahlane copywriting, läbipaistvus, me kunagi ei kustuta ühtegi kommentaari (ega soovita seda ka teistele ettevõtetele). FB üks probleeme on kanali kontrollimatus – kui tossu paistab, jookske ämbritega. Leegil ei tohi seal lasta üldse tekkida ning info levik nii kiire, et reageerima peab väga operatiivselt. See tähendab ka 24/7 valvelolekut! See on müüt, et sotsiaalmeedia on tasuta.

Cherry Gift: launchisime uue toote, cherry gift, mis on elamustepõhine kingitustekataloog. Kohe lansseerime selle ka Lätis ja läheme sellega ka Offline’i.

Kuhu on meil edasi minna? Kui ettevõtted mõtlevad, kuidas end veebis hästi turundada, siis meie mõtleme, kuidas offline’i saada. Veebi me tunneme ja mõistame ja offline on see, mis meile uus ja põnev. Nagu Rory Sutherland ütleb,  on inimesed lojaalsed sageli kanalile, mitte brändile – osa inimesi pole harjunud veebist ostma ja me tahame offline kanalites jõuda ka nendeni.

Kuna turg on nii noor ja meilgi mõtteid rohkem kui käsi ja jalgu, siis – lojaalsussüsteem, minna Cherryga lojaalsusesse ja ehitada üles väga kaval lojaalsussüsteem, kus rakendatakse mängu ülesehitust. Kogu maailm meie ümber on mäng – kogu, saada, kleepsud, autasud,pannid, hommikumantlid jne. Mänguelement on oluline. Miks mitte ka suunata Cherry teenus koeraomanikele – väga palju populaarseid tooteartikleid, mida võiks müüa sama skeemi järgi, näiteks.

Tooted: täna on põhiline müügiartikkel teenused, sest teatud teenustel on kõrge marginaal – ja marginaaliga saab mängida.

Populaarne toode ja meeletu turg on reisimine – huvitav näide, USA’s on teenus mõeldud eraldi juutidele ja äärmiselt populaarne. Turg on noor, valikuid on palju.

: Jaga teistega

Marit Kroon – Sprite Marketing Manager Central & Southern Europe, Coca-Cola

Mariti juhtida on Sprite’i turundus 23 Euroopa riigis. Ta on töötanud Coca-Cola Company Baltikumi kontoris alates 2004. aastast ning vastutanud selle aja jooksul erinevate Coca-Cola brändide turundustegevuste eest kogu Baltikumis.

Vaata ka:

# Marit Kroon @ LinkedIn

# Marit Krooni ettekanne Best Marketing Club’i (2010)

# YouTube: Sprite Slam Dunk Contest 2011

///Kris: tänane KÕIGE stiilsem esineja! Robert Kõrvits, me päevajuht, ütles õigesti – fashionista///

Pool minu ajast kulub digikonverentsidele, tihti käin ka suuremates riikides, mille eest vastutan. Meie äriüksus on Tallinnast Ateenani välja – maailm on rikkalik, suured on kultuurilised erinevused. Mu ülemus on kreeklane, tiimis on rumeenlane – globaalses ettevõttes töötamine on täiesti teistsugune kogemus.

Globaalne vs kohalik – see on väga aktuaalne teema, sest tihti käsitletakse globaalse ettevõtte lokaalset turundust justkui tagline lisamist reklaamiadaptsioonidele.

Üks oluline osa kõikides asjades on efektiivsus: küsimus on, kas efektiivsem on globaalne kampaania laiali paisata kõikjale või teha igas riigis omaette kampaania. Vastus taandub tõdemusele, et sõltub, palju me sellega raha teenime.

1950: Turunduse ajaarvamine käib lihtsalt – “enne 50ndaid” ja “pärast 50ndaid”. Varem oli toote- ja müügipõhine, siis sai turundus kontseptsiooni ja tekkis reklaamitegevuseks raamistik. Samuti avastati eraldi kommunikatsiooni vajava sihtrühmana ka noored.

1960: algas massturundus, ühte ja sama sõnumit hakati üheaegselt kõigile edastama. Hakati toidupakenditesse koguma ninni-nänni .

1970: loovturunduse ajajärgk. (Hilltop reklaamid) ja üldine “maailm on ilus” atmosfäär.
Mariti palvel lisan video ka – I’d like to buy the world a Coca Cola:

1980: bränding – Coca Cola hakkas kasutama staare (nagu ka teised brändid), pisut naiivne kommunikatsioon.

1990: ratsionaalne tarbija, turundusse sisenes ka matimaatika, slogan “always coca cola”

2000: kõik läheb digitaalseks, mobiilimarketing, internetilehed. Coca-Cola muutus palju globlaalsemaks ka oma reklaamikontseptsioonilt

2010: kõik on globlaane, Facebook ühendab ja kultuurilised erinevused on alles, ehkki vähenemas. Globaalsed trendid on olemas, riikide arengutase nendes trendides on aga erinev.

Suurtes globaalsetes ettevõtetes on turundustiimides palju erinevaid rahvuseid ja selles virrvarris aitab poolakas teha reklaami italiale, eestlane rumeeniale jne. Selles kirjus olukorras aitab lähenemine, et sa ei lähe mitte koosolekutele, vaid kuulama, mida tarbijad räägivad – vaadata fookusgruppe, tarbijate reaktsioone jne. Oluline on tunnetada ise tarbijat: emotsioonide ajel on võimalik teha väga huvitavat otsuseid! Tarbija võib öelda, et talle ei sobi või ta ei tahaks seda reklaami televisiooni, ometi on ta seda vaadates pisarateni naernud: uuring ütleks, et avaldada ei soovitata, samas emotsionaalne kogemus ütleb, et see reklaam oleks hea.

Iga turundaja on ärikasumi eest vastutav – olgu see lokaalne või globaalne, see taandub tasuvusele. Täpselt nagu Kristy’gi rääkis Mattelist, on excel turundaja vältimatu tööriist. Finantskogemus on oluline, see aitab asju mõista. ROI, brändi panuse kasv, turuosa kasv (väärtuseline), brand contribution (palju iga bränd, mille eest me hoolt kanname, toob meile tagasi).

***
Vähem-retrod ja pisut tavapärasemad Coca Cola reklaamid

Coca Cola Lime:

Man vs Maschine:

Coca Cola latino-babe:

Coca Cola reklaam Filipiinidel:

: Jaga teistega