Robin Gurney, altex marketingi tegevjuht

Robin Gurney vastutab tegevjuhina internetiturundusfirma altex marketing tulevikuvisioonide ning suundade eest. Internetiturundajana alustas Robin 1997. aastal Suurbritannias ning on pärast seda olnud loovaks ja juhtivaks jõuks mitmete projektide taga Eestis, Euroopas, USA’s ja Aasias. Robin on lõpetanud Inglismaal Brighton & Hove College’i, kus ta õppis matemaatikat ja keemiat. Teadmised turundusest ja müügist on 44-aastane Robin oma elu jooksul iseseisvalt omandanud ja enamuse ajast on ta olnud ka iseenda tööandjaks.


Milles su töö täpsemalt seisneb?
Osalen altexi äristrateegia väljatöötamises, tegelen turunduse ja teenuste arendamisega ning panustan partner- ja investorsuhetesse. Samuti osalen altexi võtmeklientide projektides. Suur osa mu tööst seisneb oma töötajatele internetiturunduse alaste teadmiste ja oskuste omandamise võimaldamises.


Millal ja miks sa Eestisse kolisid?
Saabusin siia 2004. aasta oktoobris. Minu importijaks oli ilus ja intelligentne eesti printsess, kellega ma 2006. aastal ka abiellusin. Nüüdseks on meil kaks last.


Kas Eesti oludega kohanemine oli sinu jaoks keeruline?
Ei ütleks. Olen kohanud kahte sorti suhtumist endasse – mõnede jaoks olen „välismaine internetiturunduse ekspert“, teiste jaoks lihtsalt „välismaalane“. Siinne talvine kliima pole muidugi kiita, aga see-eest toit on hea.


Mida üllatavat on sinu kui kui briti ettevõtja jaoks siinsel ärimaastikul ette tulnud? Milliseid takistusi oled pidanud ületama?

Kuna Eesti on väike ja mina ei ole eriti sotsialiseeruja tüüp, siis see tähendab, et suhete loomine on võtnud rohkem aega, kui algul arvasin.

Kuna räägin lisaks inglise keelele ka hispaania, prantsuse ja portugali keelt, siis arvasin, et mis see eesti keele õppimine ära ei ole. Tegelikult osutus eesti keel oma unikaalsuse tõttu parajaks pähkliks ja ma ei suuda selles keeles ikka veel suhelda mujal kui poes või naise sugulastega.

Kui võrrelda Eesti keskmise suurusega ettevõtteid Briti omadega, siis siinsetes ettevõtetes võetakse innovaatilisi ideid aeglasemalt kasutusse. Mitmed Eesti ettevõtted omandavad uusi asju „raskesti“ või eelistavad ise „jalgratast leiutada“. Kuigi ma üldiselt pooldan eksperimenteerimist ja majasisese oskusteabe edendamist, olen siiski seisukohal, et ettevõtted lasevad tihti käest häid võimalusi ja vähendavad oma konkurentsivõimet kui nad ei kutsu õigel ajal - kui kasum silmapiiril terendab - eksperte appi, vaid pusivad ise.

Minu meelest on Eestis võimaluste kasutamata jätmise „hilinemistrahv“ suhteliselt suur. Mulle näib, et siin on tegemist eestlaste suure uhkusega ja tõsiasjaga, et mitmete juhtide meelest on sõnal „konsultant“ justkui räpane maik juures.


Kuidas sa defineerid spämmi? Tundub, et e-posti turunduses on lõhe juriidilise ja moraalse definitsiooni vahel.

Ahaa, väga päevakajaline küsimus. Minu jaoks isiklikult on vastus väga lihtne - kui ma ei ole andnud sulle kirjalikult luba mulle e-posti saata ja sa ikka seda teed, siis see on spämm.

Mul on hea meel, et spämmi juriidiline definitsioon muutub Eestis varsti karmimaks (seadus on praegu läbivaatamisel ja uut seadust on oodata 2010. aastal). Soovitan kõigil firmadel juba praegu saata e-posti AINULT neile inimestele, kes on selleks selgesõnaliselt loa andnud. Ärge üritage seaduseaukude taha peitu pugeda, see võib teie mainele väga halvasti mõjuda.


Mida arvad bännerite klikkimisest? Mitmed eksperdid ütlevad, et bänneritesse tuleb suhtuda nagu display reklaami trüki- või välimeedias ja klikke pole mõtet lugeda.

Esiteks, kogu internet on klikatav. Internet ei ole nagu trüki- või välimeedia, internet on interaktiivne meedia. Samas, kõik sõltub kampaaniast. Kui eesmärk on klientide reageerima panemine, siis loomulikult on klikkide saavutamine oluline, aga veelgi olulisem on jälgida, kas klikkijad ka kampaanialehel soovitud tegevuse (infovälja täitmise või ostu) sooritavad.

Imagokampaaniate puhul kehtivad teatud määral ka vanad mõõdikud, näiteks sagedus ja nähtavus, kuid väidaksin, et lisaks tavapärastele bännerkampaaniatele tasuks kaaluda ka sotsiaalmeedias ja diskussioonides osalemist (Twitter, Facebook, blogikommentaarid, YouTube, online kogukonnad jne), sest just seal veedavad kasutajad järjest rohkem aega ning mõju ostuotsustele on suur.


Sa teatasid täna Facebookis, et lööd sotsiaalsetes võrgustikes oma äri- ja eraelu lahku, jättes Facebooki erasuhtluseks ja Twitteri ning altexi blogi ärisuhtluseks. Miks nii?

Jah, teen seda isiklikel põhjustel. Mulle tundub, et sotsiaalses meedias ei ole võimalik segada kokku tööd ja lõbu. Nüüdsest kustutan oma Facebooki kontaktidest puhtalt tööalased tuttavad ja jätan selle võrgustiku isiklikuks tarbeks. Ma ei usu, et mu sõpru huvitavad mu tööasjad ja et mu kolleege ja konkurente huvitab, kuidas mul tütre potile käimise õpetamine edeneb :)

Ärge saage valesti aru, see ei tähenda, et Facebooki ei võiks ärilistel eesmärkidel kasutada. Lihtsalt era- ja tööelu segamine ei toimi seal minu jaoks eriti hästi. Edaspidi ei ole Facebook enam osa minu äristrateegiast. Ma tahan Facebookis inimestele näidata, kes ma OLEN, mitte mida ma tööl TEEN. Loomulikult on OK sõpradele mainida, et „täna on tööl raske päev“ või „võitsime uue suurkliendi“, aga seda võib teha detailidesse laskumata. Väga võimalik, et loome altexile kui ettevõttele Facebookis hoopis eraldi konto.


Millised on suurimad vead, mida ettevõtted sotsiaalsetes võrgustikes turunduslikel eesmärkidel teevad?

Kõige suurem viga on strateegia puudumine. Alustamine iseenesest ei ole keeruline – igaüks saab hakkama blogi, Facebooki või Twitteri konto loomisega, aga väga palju äriettevõtete tegevusi võrgustikes on mõttetud, klientide jaoks kasutud, ülemäära pealetükkivad või ei haaku ettevõtte üldise turundus- ja kommunikatsioonistrateegiaga.

Soovitan teil lugeda minu blogikannet Baltic Business News lehel, kus selgitan punkthaaval, miks on vaja strateegiat ja miks ei ole mõtet pea ees sotsiaalsesse meediasse hüpata lihtsalt seetõttu, et „kõik teevad seda“: http://bbn.ee/blog/2009/11/02/Social_media_marketing_online_1   


Millega sa vabal ajal tegeled? Kas sul on hobisid?

Mulle meeldib väga süüa teha. Iseäranis rõõmustab see muidugi mu abikaasat.

Reisimine. Mul ei ole uhket autot ja maja, ma ei osta kalleid riideid ja ehteid, aga ma tahan maailma näha. Sel talvel reisin perega paariks kuuks Kesk-Ameerikasse (Costa Rica, Nicaragua, El Salvador, Panama).



Jalgpall – olen Liverpooli jalgpalliklubi fänn ja käin kõigil Eesti koondise mängudel.

Rock’n’roll - mulle meeldivad Rock Cafe ja Rabarock. Naudin seda sorti live muusikat.

Sci Fi – enne laste sündi ja altexi loomist, kui mul rohkem aega oli, lugesin palju ulmekirjandust.


Palun mõni lugemissoovitus Best Marketingi lugejatele.

Iga neljapäeva pärastlõunal on avatud altexi internetiturunduse raamatukogu, kuhu kõik on oodatud meie raamatutega tutvuma.

Internetiturundusest huvitatutel soovitan liituda www.e-consultancy.com ning laadida sealt omale huvitavaid raporteid ja case study’sid alla.

Kõik Dave Chaffey kirjutatu on väärt lugemist.

Hetkel olen ise väga huvitatud neuromarketingist ja plaanin hakata lugema Patrick Renvoise’ raamatut „Is There a 'Buy Button' in the Brain?“



Intervjueeris: Silja Oja, Best Marketing
Kuupäev: 10. november 2009


P.S. 25. novembril korraldab Best Marketing WAZZAP? 2009 raames seminari SOTSIAALNE MEEDIA & ÄRI: Kuidas kasutada blogisid, foorumeid, Facebooki, Twitterit jms turunduses, müügis, sisekommunikatsioonis ja kliendiuuringutes? Peaesineja: Charlie Osmond, Freshminds (UK). Vaata palun WAZZAP-i kava ja registreeru seminarile!